*Raskusjust phjustatud vedelikurhku saab arvutada jrgmiselt: p=roo x g x h. p-rhk[1Pa] roo-vedeliku vi gaasi tihedus. [1kg/m3] h-vedelikusamba vi gaasisamba krgus.[1m] g-9,8N/kg. *1 Pascal on niisugune rhk, mida avaldab jud 1 njuuton 1m2 suurusele pinnale. 1Pa=1N/m2. *Raskusju tttu avaldab hk rhku maapinnale ning atmosfris olevatele kehadele. *hurhku mdetakse baromeetriga; aeromeetriga; manomeetriga. *Normaalrhuks loetakse 101 325 Pascali see on ligikaudu 100kPa. *hurhku saab mta ka 1mmHg (1mmH20) 1mmHg-1mm elavhbeda sambarhku. 1mmH20-1mm veesamba rhku. *Normaalrhk on 760 mmHg. *Hdraulilise masina tphimte: Hdraulilise masinaga videtakse jus nii mitu korda, kui mitu korda on masina suurema kolvi pindala suurem viksema kolvi pindalast. LESLKKEJUD *leslkkejuks nimetatakse judu, millega vedelik vi gaas tukab les sinna asetatud keha. *leslkkejud mjub gaasis vi vedelikus asuvatele kehadele. *leslkkeju kohta kehtib Archimedese seadus.
Kui suure veehulga peab süvendist eemaldama tunnis, kui veetase väljapool süvendit on 1m? Kas põhja püsivus on tagatud? Andmed: A = 4 * 5 = 20m 2 k = 2,0m / ööp 1 t= (tundideks) 24 Lahendus: Q = q * A*t q = k*I Q = k * I * A*t 3m I= = 0,6 5m 1 Q = 2,0 * 0,6 * 20m 2 * = 1m 3 24 Vastus: Süvendist tuleb tunnis pumbata 1m3 vett välja. Variant 2: Ülesanne 1 Leida tugevusparameetrid () Antud: 1 = 100kPa 3 = 30kPa c = 20kPa Lahendus: 3 = 1 Ka - 2c Ka - 1 Ka + 2c Ka + 3 = 0.....( .) 2 - 1 Ka 2 + 4c 2 Ka + 3 = 0 2 2 - 10000 Ka 2 + 800 Ka + 900 = 0 - b ± b 2 - 4ac 2a - 800 ± 800 2 - 4 * ( - 10000 ) * 900 - 800 ± 6000 Ka = = 2 * ( - 10000) - 20000 Ka1 = -0,26 - ei.sobi Ka2 = 0,34 Ka = 0,583 Ka = tan( 45 - ) 2
V: keemilises mõttes tähistab keemilise elemendi mõiste elemendi individuaalsust, kuid füüsikalises tähenduses määrab elemendile iseloomulikud omadused tema tuumas leiduvate prootonite arv. Ühe elemendi isotoope eristatakse tuumas leiduvate neutronite arvu järgi. 2. 22,4 ja 22,7 mol/l mis määrab nende vahe? V: Gaasi ruumalakonstandid normaal- ja standardtingimustel, nende vahe määrab erinevus rõhus: 22,4 puhul on rõhuks võetud 101,3 kPa, 22,7 puhul aga 100kPa 3. mis on kompleksühendi ebapüsivuskonstant, koordinatsiooni sisesfäär v:Tsentraalaatom ehk kompleksimoodustaja seab endaga talle iseloomuliku arvu ligande, mis moodustavad koordinatsioonisfääri. Neutraalne sisesfäär dissotsieerub (laguneb) lahuses vähesel määral. Koordinatsiooni sisesfäär kirjutatakse valemis nurksulgudesse. See võib olla kas elektroneutraalne või omada positiivset või negatiivset laengut (kompleksanioon või -katioon)
Vedrukaalu täpsus ei ole nii suur, et tulemus sõltuks väga väikesest üleslükkejõust õhus ja väga väikesest raskuskiirenduse muutusest erinevatel laiuskraadidel. Vastus: Keha mass on 2 kg ja tihedus 4000 kg/m3. 14. Kui suur on lennuki kandevõime, mille tiibade kogupindala on 100 m2 ning rõhkude erinevus tiiva ülaosa ja alaosa vahel on 4%? pindala S=100 m2 rõhk tiiva ülaosas pü rõhk tiiva alaosas pa = 1,04 pü õhurõhk maapinnal p = 100kPa = 105 Pa lennuki kandevõime F = ? Lahendus Lennuki kandevõime on määratud ülespoole suunatud tõstejõuga, mis on tingitud sellest, et tiiva alaosas on rõhk tiibadele suurem kui tiiva ülaosas. Rõhkude erinevus tekib lennuki liikumisel (vt joonist). Tiiva ülaosas tuleb õhul läbida Tõste- pikem teekond, järelikult õhu jõud liikumise kiirus on suurem. Sellest
4 Õhu kokkusurutavus Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub vastavalt välistingimustele. Gaasid täidavad kogu ruumala, millesse nad on suletud. Gaasi rõhu ja gaasi ruumala omavahelise seose tingimusel, et gaasi temperatuur ei muutu, määrab ära Boyle-Mariotte seadus (sele2). p1×V1=p2×V2=p3×V3=const Sele 2 - Gaasi ruumala ja rõhu omavaheline seos Näide: Jõuga F2 surutakse kokku õhku, mille algruumala on V1=1m3 ning algrõhk anumas on p1=100kPa tingimusel, et temperatuur anumas jääb muutumatuks. Õhu ruumala anumas kokkusurumise tulemusena on V2=0,5m3. Milline on rõhu P2 väärtus? Rõhu P2 suuruse leiame kasutades valemit p1×V1=p2×V2 : P2=(100kPa×1m3)/0,5m3=200kPa Suurendades jõudu veel, nii et ruumala V3=0,05m3, saame rõhu väärtuseks: P3=(100kPa×1m3)/0,05m3=2000kPa 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist
4 Õhu kokkusurutavus Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub vastavalt välistingimustele. Gaasid täidavad kogu ruumala, millesse nad on suletud. Gaasi rõhu ja gaasi ruumala omavahelise seose tingimusel, et gaasi temperatuur ei muutu, määrab ära Boyle-Mariotte seadus (sele2). p1×V1=p2×V2=p3×V3=const Sele 2 - Gaasi ruumala ja rõhu omavaheline seos Näide: Jõuga F2 surutakse kokku õhku, mille algruumala on V1=1m3 ning algrõhk anumas on p1=100kPa tingimusel, et temperatuur anumas jääb muutumatuks. Õhu ruumala anumas kokkusurumise tulemusena on V2=0,5m3. Milline on rõhu P2 väärtus? Rõhu P2 suuruse leiame kasutades valemit p1×V1=p2×V2 : P2=(100kPa×1m3)/0,5m3=200kPa Suurendades jõudu veel, nii et ruumala V3=0,05m3, saame rõhu väärtuseks: P3=(100kPa×1m3)/0,05m3=2000kPa 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist
pneumoventiili, suruõhkklapi korpuses olevasse pneumosilindrisse, klapp vajal. asendisse, signaal kontrollerisse, solenoidi mähiselt kaob toitepinge, sulgub suruõhu juurdepääs, vedru ennistab klapi asendi. 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus: Tootlikkus näitab pumbatava aine kogust ajaühikus(max 100 t/h). Imisügavus- sisseimemistorusse tekkiv alarõhk (maapinnal max 1 atm). Tõstekõrgus- pumba poolt tootele tekitatav surve (veesammast 10m=100kPa=1atm) 20. Tsentrifugaalpumbad: tiivik või spiraalkanalitega ketas(vedelik sisest.tsentrisse tekkiva vaakumi toimel) sunnib toote pöörlema, tekitades tsentrifugaaljõu, mis sunnib toote lahkuma korpusest korkuse ava kaudu. Kasut.väikse visk.toodete puhul. Korras tihen korpuse ja võlli vahel. Tootlikkuse regul.survetorul ventiil. Iseimeval õhueralduskamber. 21. Vesirõngaspumbad: rootor pumba korpuses ekstsentriliselt, vedelik paiskub korpuse seina
Inimesele sootsaim õhuniiskus on (40-60%) sellise õhuniiskuse juures tunneme ennast mugavalt, sest nahalt higina eralduv niiskus imendub kiiresti õhku ja keha loomulik jahutus toimib tõhusalt. Kui suhteline õhuniiskus on juba üle 75% tunneme ennast ebamugavalt, sest nahalt eralduv niiskus kuivab väga aeglaselt ja jahutus ei toimi. 5. Rõhk on pinnaühikule ristsihis mõjuv jõud. Si rõhuühik on paskal (Pa) mittesüsteemse rõhuühikuna on ka kasutusel bar. Pa=N/m2 1bar=100kPa(umbes 1kgf/cm2) Tahked kehad annavad neile mõjuva rõhu edasi ainult mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid kõikides suundades ühesugused. Absoluutrõhk Absoluutskaalal mõõdetakse rõhku nullväärtusest ehk absoluutsest vaakumist alates. Skaala null punk tähistab absoluutset vaakumit(vaakumi ülempiir on õhurõhk). Absoluutskaala eristamiseks suhtelisest, lisatakse rõhuühiku taha lühend abs. Õhurõhk (parameetriline rõhk)
keemilised rühmad 18 Galvano tehnika - meetod, kus elektrolüüsi käigus kaetakse esemed metalli kihiga Galvanosteegia - metallesmete katmine teise metalli õhukese kihiga Galvanoplastika - sadestatakse esemele paks metallikiht, et saada esemepinnast täpset jäljendit 19 Voolulevimise võimalusi gaasides: -huumlahendus - realiseerub hõrendatud gaasides (reaktsioonides) -kaarlahendus - tekib normaalrõhul (õhus = 100kPa = 1 atmosfäär (at)) -sädelahendus - õhk muutub väga tugevas elektriväljas lõhiajaliselt elektrit juhtivaks -koroonalahendus - õhk hakkab elektrit juhtima piiratud ruumiosas 20 Plasma - tugevasti ioniseeritud gaas, sisaldab palju laetud osakesi, aga suvaline kogus on tervikuna neutraalne 21 Pooljuht - tavatingimuses halb elektrijuht, kuid temp tõuseb, siis mõned valentsed elektronid vabanevad, jättes tühja koha ehk augu
annaabi.ee 
