in binary it is 110011110 ( 1 in front of 1000000 shows a negative number) 5) 3A9 + 24D 9+D=6 A+4=F 3+2=5 Answer is 5F6 6) Y = X shl 3 7) evaluate true: A and B (not A)and(not B) 8) Y = true for i from 1 to 20 for j from 1 to 8, excluding 3 bitindex = j + (i-1)*8 if S1[bitindex] S2[bitindex] Y = false Exit loop end end end 9) a) V and C b) N 10) 11) a) 0-400 kHz b) The delay needs to last for half the clock period, because it is in the middle of high and low edges. Using a 100kHz EEPROM clock. The loop last 1 microsecond. 12) MAX232:T1IN <=> PIC:Tx MAX232:R1OUT <=> PIC:Rx MAX232:R1IN <=> RS232:TxD MAX232:T1OUT <=> RS232:RxD
....................................... ...................................... Töö eesmärk: Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. Kasutatavad seadmed: 1.) sagedusmõõtur HP53131A 2.) Personaalarvuti ML330V 3.) USB ostsilloskoop PicoScope 2205 4.) Ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Sageduse ja perioodi mõõtmine. Mõõtmised on tehtud vahemikus 10 kHz kuni 100kHz sammuga 10 kHz. Andsime signaali sagedusmõõturi HP53131A esimesse kanalisse ning mõõtsime sagedused ja perioodid vajalikel sagedustel. Tulemused on kantud tabelisse 1. Mõõtevead leidsime etteantud valemitega: 0,35 10 -9 f = ± 5 10 -6 f i 0,1 0,35 10 -9 T = ± 5 10 -6 Ti 0,1 Tabel 1 mõõdetud sagedused ja perioodid ning lubatud mõõtevead
3) ADSL kasutab üleslülis 8 DMT alamkanalit, mille signaal-müra suhe on 30 dB. Milline on maksimaalne üleslüli bitikiirus? (+-10%) 30=10*log10(S/N) => S/N=1000 C=4,3125*log2(1000+1) => 42983 bit/s 42,98*8=343869 bit/s 4) Sidekanalis on signaali Uef=33 V ja müra pinge 1 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 10%)? S=33 N=1 S/N=33²/1²=1089 R=1 W=1/log2(1+1089)=1000000/log2(1090)=99180Hz või 100kHz Vastus: 100MHz 5)Milliseid sagedusalasid kasutavad analoogtelefonivõrgu modemid? Variant A: 300-3400 Hz 6) Tundub, et kõik variandid on õiged: A: 40 mW + 0 dBm = 40 mW + 1 mW = 41 mW B: 40 dB + 10 dB = 50 dB korrutiste liitmine C: 40 dBm + 10 dB = 50 dBm võimendi koeffitsiendiga 10 dB võimendab signaali võimsust 40 dBm kuni 50 dBm D: 1000 mW + 3 dB = 1000 mW • 2 = 2000 mW 7)Sidekanal moodustub vaskjuhtmepaari kasutamisel (telefoni abonentliin). Millised on andmeülekande
Andsime madalsagedusgeneraatorist 3-112/1 0,5V amplituudiga siinuspinge sagedusmõõturi HP53131A 1. kanalisse ning mõõtsime igas mõõtepunktis signaali sageduse. Tulemused kandsime tabelisse. Sageduse ja perioodi suhteline mõõtevea ülempiir (piirhälve) avaldub valemitega: 0,35 10 -9 f = ± 5 10 -6 f i 0,1 0,35 10 -9 T = ± 5 10 -6 Ti 0,1 Sagedusvahemik 2-3MHz Samm f =100kHz Mõõdetud sageduste tulemused : Tabel 1. Sagedusmõõturi esimese kanali mõõdetud sagedused. Generaatori Generaatori sagedus Mõõdetud Mõõtehälve piirhälve Sagedusmõõturi [MHz] sagedus [MHz] [MHz] [MHz] piirhälve [MHz] 2,0 2,0295 -0,0295 0,080 1,02E-05 2,1 2,126 -0,0260 0,084 1,06E-05
Question 3 Question 5 Consider the following LM231 voltage to frequency converter (see LM331.pdf). Assume Rs = 17 kΩ. (Hint: Find the formula to calculate the output frequency fOUT and the values of Rs, RL, Rt, and Ct in LM331.pdf). Determine the output frequency (fOUT). a) Vin = 0.0836 V V¿ 0.0836 ∗RS ∗17 k 2,09 V 2,09 ∗1 ∗1 = 100kHz RL 100 k 0,04∗170∗1 f OUT = = = =100000 R t∗ct 6,8 k∗0,01 μ 68 μ b) Vin = 0.418 V V¿ 0.418 ∗RS ∗17 k 2,09 V 2,09 ∗1 ∗1 = 500kHz RL 100 k 0,2∗170∗1 f OUT = = = =5 00000
Ideaalis on see 0. Väljund vool- See on suurim sagedus määrab generaatori võnke sageduse. Kvarts generaatoris määratakse võnke väljund voolu väärtus, mille juures on op võimendi parameetrid tagatud. See parameeter sagedus sobiva kvarts resonaatori kasutamisega, mis toimib kõrge kvaliteedilise iseloomustab op võimendi koormatavust. Väljund pinge kasvu kiirus- Väljund pinge võnkeringina Rc generaatorit kasutatakse madalatel sagedustel 100KHz. Lc muutumise kiirus sisend pinge hüppelise muutuse korral Transiit sagedus- Tähis fT See generaatoreid kõrgematel sagedustel üle 100KHz kvartsgeneraatoreid kõikidel on sagedus mille juures op võimendi võimendus tegur on langenud 1ni. Op võimendi sagedustel, juhul kui on olulise tähtsusega genereeritava sageduse stabiilsus. RC põhilülitused
a) Choose a suitable clock frequency, based on the capabilities of the EEPROM module and the PIC. Suitable clock frequency is 0-400 kHz (from datasheet) b) Assume the clock frequency of the PIC is 16 MHz and one instruction cycle lasts 4 clock periods. Further assume that one loop of your algorithm requires 4 instruction cycles. Determine the total delay time for completing a command cycle sent to EEPROM, assuming the clock in EEPROM is 100 kHz. EEPROM clock is 100kHz = 10 µs PIC clock is 16MHZ = 1 / 16 µs 1 One loop command to PIC lasts 4 ∗ 4 ∗ 16 = 1 µs The delay for one cycle of EEPROM should be 0,5 cycle. Delay time for completing one command cycle is 5 µs + 1µs = 6 µs. 12. You are designing an embedded system and need to communicate with a computer motherboard using an RS-232 interface. You decided to use a MAX232 driver to convert
Sel teel et takisti R1 valikuga on viidud lüli töö reziim nulli ja ühe vahele, kus ta resonaatori kasutamisega, mis toimib kõrge kvaliteedilise võnkeringina. Rc generaatorit kasutatakse käitubgi võimendus astmena. Tagasiside ahel on sarnane eelmise lülitusega, ning tema generaatori madalatel sagedustel 100KHz. Lc generaatoreid kõrgematel sagedustel üle 100KHz. Ja võnke sagedus on järjestik resonants sagedusest veidi kõrgemal, kus induktiivsusena toimiv kvarts kvartsgeneraatoreid kõikidel sagedustel, juhul kui on olulise tähtsusega genereeritava sageduse moodustab kondensaatoriga C1 võnkeringi
et suur elektromagnet tekitas seadmes tugeva magnetvälja ning metallketas, millesse olid lõigatud kindla vahemaa tagant augud, mis olid täidetud halva magneetilise läbitavusega materjaliga, keerles kiiresti, möödudes mähistest, lastes kord rohkem, kord vähem magentvälja läbi. Need muutused aga indutseerisid voolu mähistes. Kuna ketas keerles üsna kiiresti ning auke oli palju, oli väljundsagedus võrdlemisi suur.[5] Alexandersoni generaator tekitas kandjalainet sagedusega 100kHz, mis oli piisav , et amplituudmodulatsiooniga inimhäält edasi kanda. Esimese põlvkonna seadmete võimsuseks oli 50kW ning need ehitati aastal 1906 [5] Signaali vastuvõtmiseks kasutati sel ajal n.ö. kristallvastuvõtjaid, mis koosnesid pikast antennist, häälestuspoolist, detektorkristallist (enamasti galeniit) ja kõrvaklappidest või kõlarist. Eriliseks muudab need vastuvõtjad nende lihtsus ning see, et nad ei vaja eraldi
DCS võimaldab igal põhikanalil kasutada 83 alamkanalit, seega kokku 664 (8x83) virtuaalset kanalit. Kasutamisvõimalused on sarnased CTCSS omadega. DCS varustatud seadmetel on ka ,,tavalise" selektiivkutsungi CTCSS võimalus. Digitaalne PMR446 Digitaalne PMR446 on jõudnud tootmisesse alles käesoleva aasta algul. Kasutab 4FSK/FDMA modulatsiooni. Kanali ribalaius on 2 korda kitsam analoogvariandist, see on 6,25kHz. 100KHz sagedusvahemik (446,103125 kuni 446,196875MHz) on jagatud 16 kanaliks. Võimalik on edastada 32 erinevat eelnevalt fikseeritud olekusõnumit. Võimalik on programmeerida ja edastada 16 sümboli pikkused sõnumid ja ka 6 erinevat helisignaali, leviulatus vabas looduses kuni 3km. Telefonivõrk Üldist Kasutuses olevatest telekommunikatsioonivõrkudest vaneim on avalik telefonivõrk PSTN.
K0 Sagedusmoonutust väljendab sagedusmoonutustegur M= K K0 – pingevõimendustegur vaadeldava sagedusvahemiku kesksagedusel f 0=√ f a f ü K – võimendustegur uuritaval sagedusel. 52. Võimendite liigitus. Signaali sageduse järgi: alalispingevõimendi ja vahelduvpingevõimendi. Vahelduvpingevõimendid jagunevad madalsagedusvõimendid (10Hz…100kHz) ja kõrgsagedusvõimendid (100kHz…). Lairibavõimendid, kitsaribavõimendid ehk selektiivvõimendid Lairibavõimendid võivad olla videovõimendid, impulsivõimendid. Diferentsvõimendi 53. Tagasiside olemus. Transistorvõimendites ja operatsioonivõimendites rakendatakse tagasisidet vajalike parameetrite saamiseks. Selleks juhitakse osa väljundsignaalist tagasi sisendisse. Kui tagasisidesignaal võimendust vähendab, on tegemist negatiivse tagasisidega
Elektrilise koormuse arvutamine- peame teadma seadmete tehnilisi näitajaid ja talitusviise. Voolu liik- vahelduv-, alalis-, impulssvool Faaside arv- ühe-, kolmefaasiline Sagedus- töösagedus f=50 Hz, kõrgsagedus f>50Hz, madalsagedus f<50Hz Kõrgsagedus- · 200-400Hz- kantavad el. tööriistad(kergus). · 20 kHz metallide kuumutamiseks, sulatamiseks · 20-40kHz luminesentslampide kõrgsageduslik toide · Kuni 100kHz pindkarastusseadmed · Kuni 20 MHz pooljuhtide ja dielektrikute kuumutus, pidu kuivatus, toiduainete kuumtöötlus Madalpingesagedus- leiab kasutamist suuregabariidiliste detailide kuumutamises, kuna madalsageduslik väli tungib sügavamale kuumutatavasse tootesse Nimipinge- vahelduvool-üle1kV kõrgepinge, alla 1kV madalpinge, kuni 50V väikepinge ´ Võimsustegur- cos= tan= P-aktiivvõimsus Q-reaktiivvõimsus S- näivvvõimsus
RC generaatioris tagatakse genereerimiseks nõutav positiivne tagasiside takistustest ja kondensaatoridest koostatud filtri abil LC generaatoris tagatakse see võnkeringi kasutamisega mille resonants sagedus määrab generaatori võnkesageduse Kvarts generaatoril määratakse võnkesagedus sobiva kvarts senonaatori kasutamisega. milline toimib kõrge kvaliteedilise võnkeringina. RC generaatoreid kasutataks madalatel sagedustel kuni 100KHz LC kõrgedel sagedustel üle 100kHz Kvarts genekadel kõikidel sagedustel juhul kui olulise tähtsusega genereeritava sageduse stabiilsus. 3.2 RC generaatorid Joonis 3.2.1 skeem Kõige lihtsam on koostaada RC võimendit opvõimendi baasil. Võimendist generaatori saamiseks on vaja nii nimetatud selektviivne positiivne tagasiside mis toimib ainult ühe sagedusel, ning sellel sagedusel tekivadki võnkumised.
Vaadeldud blokkskeemi nimetatakse klasikaliseks blokkskeemiks. Tema puuduseks on suhteliselt suur mass, mille määrab põhiliselt trafo. Eeliseks on, aga lihtsus ja töökindlus. Seadmetes, kus on oluline võimalikult väike mass kasutatakse toiteseadmetes klassikalise blokkskeemi asemel sageduse muundamisega blokkskeemi (joonis). Võrgupinge alaldatakse ilma trafota alaldi abil. Saadakse alalispinge umbes 300. See alalispinge muundatatakse kõrgsageduslikuks vahelduvpingeks 20-100KHz. Saadud vahelduvpinge muudetakse trafos sobiva suurusega vahelduvpingeks, ning alaldatakse ja silutakse. Lülitus on keerulisem ja seetõttu ka vährm töökindel, kuid selle võttega väheneb toiteseadme mass kümme kuni kakskümmend korda. Peamine massi võit saadakse trafo arvelt, mis on väiksem ja kergem, mida kõrgem on sagedus. Taolised trafod valmistatakse toroidtrafodena kerituna ferrit rõngastele. Ka saadakse võitu silufiltrist, mis on seda lihtsam ja kergem, mida kõrgem on sagedus
selektiivseid elemente, kuna mittesiinuselised pinged sisaldavad alati mitmeid harmoonilisi so. siinuselisi komponente. 2.1. RC ahelad. RC generaatorites kasutatakse selektiivse elemendina RC ahelaid, mis tekitavad vajaliku signaali faasinihke. RC generaaotird on levinud madalsagedus generaatoritena võnkesagedustel alla 100Khz. Positiivse tagasiside genereerimise tekkimiseks peab tekima tagasiside ahelas signaalide faasi nihe 180°, niiet tagasiside toimel inverteerivas sisendis tekib kokku 360° kraadi nihet, miljuhul tagasiside signaal on sisendsignaaliga faasis ja tekib positiivne tagasiside. Iga RC lüli tekitab faasi nihet sõltuvalt sagedusest 0 kuni 90°.
Lipuke 4 on kinnitatud mõõteosuti 3 peale ja ta katab R1 ja R2 kui osuti on R1 ja R2 vahel. Kui osuti läheb paremale avatakse R1 valgustatakse HL1 ga. R1 takistus väheneb ja rakendub K1 ja oma kontaktiga võib käivitada mootori ühes suunas K2 teises suunas. Reguleeriv millivoltmeeter kontaktivaba väljundiga See on 2 positsiooniline regulaator. Põhi elemendiks generaator VT1-l mis genereerib kõrge sageduse võnkeid 100kHz. L2 ja C3 võnke kontuur mis määrab generaatori sageduse suuruse. L1 on tagasiside mähis, tema abil on positsioon ts mis paneb selle generaatori genereerima. C 2 laseb läbi ainult vahelduvvoolu, C2 ei lase VT1 lühistada alalisvooluga. R1 ja R2 määravad VT1 ööpunkti. C1 ja R3 on filter mis ei lase k sagedus võnkeid toiteallikasse. Kui skeem on voolu all siis VT1 hakkab genereerima ja need võnked lähevad VT2 baasile. + poolperioodil VT2 on avatud, - perioodil suletud
Lipuke 4 on kinnitatud mõõteosuti 3 peale ja ta katab R1 ja R2 kui osuti on R1 ja R2 vahel. Kui osuti läheb paremale avatakse R1 valgustatakse HL1 ga. R1 takistus väheneb ja rakendub K1 ja oma kontaktiga võib käivitada mootori ühes suunas K2 teises suunas. Reguleeriv millivoltmeeter kontaktivaba väljundiga See on 2 positsiooniline regulaator. Põhi elemendiks generaator VT1-l mis genereerib kõrge sageduse võnkeid 100kHz. L2 ja C3 võnke kontuur mis määrab generaatori sageduse suuruse. L1 on tagasiside mähis, tema abil on positsioon ts mis paneb selle generaatori genereerima. C 2 laseb läbi ainult vahelduvvoolu, C2 ei lase VT1 lühistada alalisvooluga. R1 ja R2 määravad VT1 ööpunkti. C1 ja R3 on filter mis ei lase k sagedus võnkeid toiteallikasse. Kui skeem on voolu all siis VT1 hakkab genereerima ja need võnked lähevad VT2 baasile. + poolperioodil VT2 on avatud, - perioodil suletud
annaabi.ee 
