a - ,,Endla" 1865.a -Eesti Põllumeeste Selts 1870.a -Eesti Kirjameeste Selts 1872.a · Sündmused: -1)1863.a palvekirjad tsaarile(talup poolt)(A. Peterson, J. Köler) 2)1869.a I üldlaulupidu(50.a möödumine pärisorjusest; peakorr. Jannsen; 20 000inimest) 3)Aleksandrikooli komiteed(J. Hurt; Aleksander I auks; 1888.a venekeelsena avati) 4)Eesti Kirjameeste Selts 1872.a(J. Hurt; vanavara, luuletuste, rahvalaulude, eesti kirjanduse väljaandmine); 5)Tülid(1- J. Hurt(usumees) C. R. Jakobson(kritiseeris
Terror-vägvald poliitilises võitluses,mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni,hirmuvalitsus Enamik terroriohvreid olid lihtrahva hulgast...(J)nägid revolutsiooni päästmiseks piiramatu ja vägivaldse võimu kehtestamist-diktatuuri-üksikisiku (diklaatori)või väikesepoliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas..........vähem kui aasta jooksul arreteeriti (Pr) üle 500 000 inimese, ligi 40 000 hukati, rojalistide mässu käigus huhhus (V) ligikaudu 200 000inimest........1793a juulis tapeti Jean Paul Marat.(J) kasutasid mõrva kätemaksu üleskutsumiseks.valitsuse kohuseid hakkas täitma rahvapääste kommiteee-kelleks sai kõigi vastu sallimatu M.Robespierre.võeti vastu veelka eraldi otsus-kuulutati kahtlaseks kõik kes pole tõestanud oma ustavust revolutsioonile. Terroripoliitika teostamisel ilmnesid peagi (J) endi seas vastuolud. Robespierre(R)mbeldas mõned mitte nõustuvad kaaslased vaenlasteks ja saatis giljotineerit alla
põhisuunad *käsumajandusega *side välismaailmaga sissevool üliindrustrialiseerimine *mugavdas Stalinismi,sula *uus venestamine *kolhooside loomine aega ja Breznevi aega Eesti *linnastumine *suur küüditamine(märts oludega 1949-20 000inimest) *elatustase paranes Tegevuse ühisjooned,sarnasus-käsumajanduse rakendamine,täitsid Moskva juhiseid,olid seotud vastupanu mahasurumisega. Tegevuse erinevused-Vaino proovis vene keelt populaarseks muuta. 7.Milles seisnesid vastupanuliikumise eripärad 1940. ja 1970.aastatel? 1940 1970 *Metsavõitlus-aktiivne relvavõitlus *avalik-avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele
1932.aastal kujunes Eestis sisepoliitiliselt keerukaks, sest rahvas lükkas hääletusele pandud põhiseaduse muutmise eelnõu kahel korral tagasi. Vapsid, kelle liikumine oli rahva hulgas poolehoidu leidnud, töötasid 1932 lõpul oma põhiseaduse eelnõu, mis pandi 1933 rahvahääletamisele. Vapside projekt nägi ette parlamendi volituste järsku kärpimist ja suurte võimupiiridega riigipea riigivanema ametikoha loomist. Kokku võttis hääletusest osa ligi 574 000inimest, kellest ¾ uut eelnõu pooldasid. Vapside edule aitas kaasa see, et parasjagu võimulolev valitsus eesotsas J.Tõnissoniga oli vahetult enne rahvahääletust krooni ikkagi devalveerunud. Sellega päästis ta Eesti majanduse, ohverdas aga populaarsuse. Vapsid reageerisid oma edule Artur Sirgu ja Theodor Rõugu juhtimisel veelgi tulisemate rünnakutega, mis olid sihitud parlamentarismi vastu üldse ning viitasid ilmselt nende võimulepürgimisele. Hääletustulemuste selgudes astus J
meelelahutuseks. Iseenesest võib ka suhtlust nimetada meelelahutuseks, aga praeguses kontekstis jätaks parema meelega need kaks mõistet täiesti eraldi. Heaks või väga heaks peab oma arvuti kasutamise oskust pool (48%) kõigist arvutikasutajatest. Arvuti kursustel on käinud pooled (49%) arvutikasutajatest ning nende hinnangud oma arvutialastele teadmistele on ka mõnevõrra paremad. Interneti kasutatavus tänapäeval Maailmas elab 30. Juuni 2010 aasta andmetel 6 845 609 000inimest. Internetti kasutavad neist 28,7% ehk 1 966 514 816 inimest. Kõige suurem on internetikasutajate arv rahvastikust praeguses seisuga Põhja-Ameerikas. Seal kasutab ülemaailmset arvutivõrku 77,4% rahvastikust. Temale järgneb 61,3 protsendiga Austraalia. Tabeli lõppu jääb aga Aasia 21,5 protsendiga. (vt. tabel 1) Tabel 1. Interneti kasutatavust ülemaailmselt Internetikasutajai Kasutajate kasv
Riigipäevale esitatud dok sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Karl V võttis katoliikluse kehtestamiseks kasutusele vägivalla. 1531 sõlmisid osad vürstid ja riigilinnad Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. Karl V kaotas teise sõja ja sõlmiti 1555 Augsburgi usurahu- "kelle maa, selle usk". 32Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin: riigis valitses kantoni süsteem, mis koos olles moodustas sveitsi riigi. 16.saj algul koosnes see 13 kantonist ~850 000inimest. Metsakantonid- raskesti läbipääsvates kohtades, nt mäed. Piimakarjakasvatus, tehti juustu.Linnakantonid- peamiseks jäi maaviljelus, veinitootmine. Pangad ja manufaktuur. Keskuseks oli Genf ja transiitkaubanduse keskpunkt oli Basel. Palgasõdurlus- tõi sisse palju raha, kuid riigis tekkis meestepuudus. Zwingli ja reformatsioon- kirikureform 16.saj Ulfich Zwingli poolt. Vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakummardumise
HERTSOG ALBA TERRITOORIUM · Felipe II saatis karistuseks 1567.aastal hertsog Alba koos karistusvägedega Madalmaadesse pärast pildirüüstest kuulmist. 14 · Hertsog Alba: 50aastat vana, vihkas rahvast, selle lõbustusi ja töötust. Ta arvas, et timuka kirves ja inkvisatsiooni tuleriit on abinõud rahva valitsemiseks. · Ligi 100 000inimest lahkus enne Alba tulekut, Parma Margarete palus luba ametist lahkuda. Alba sai asevalitsejaks. Linnades oli Rahutuste Nõukogu, nn Verenõukogu. Maal olid tapalavad ja võllad. Hukati ligi 8000inimest, nende varandus anti riigile ja pealekaebajale (rohkem kui üht vaja polnudki). Krahv Egmont ja Hoorn hukati turuplatsil. Oranje Willem pages Saksamaale. · Hispaania võimu kindlustada ei suudetud ning algas rahva partisanivõitlus maal ja merel. Flandria ja selle
Aastail 1940-1941 viidi Eetsist läbi majandus reformed, realiseeriti tööstus, transpordi ettevõtte, kaubandus firmad a pangad ning suuremad elumajad. Toimus ka akraal reform ralude maksimaalseks suuruseks määrati 30hektarid. Nov 1940 viidi läbi raharefrom, mill käigus Eesti kroonid vahetati rublade vastu 1kr=1.25 rubla( tegelik suhe on 1kr=10rubla). 14 juuni 1941 toimus esimene massküüditamine, kõgis 3 balti riigis. Eestist depoteeriti üle 10 000inimest. Täisealised mehed kuulutati areteerituiks ja paigutati vangi laagritesse, kus enamik neist hukkus. Nende perekonnad saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellegile süüdistust ega langetatud kohtu otsust. 1941 aastal Eesti okupeeriti Saksamaa poolt. Vägapaljud eestlased mobliseeriti Saksa sõjaväkke.Paljud noored mehed põgenesid Soome, et võidelda punaarmee vasta koos soomlastega. Soomes loodi enam kui 2000inimest loodi jalaväe rügemend 200.
1645a rootsi ja taani vahel brömsebo rahu. Ka saaremaa läks rootsile. 17saj keskapaigaks oli rootsi muutunud läänemere võimsaimaks riigiks. Sellest hoolimata sõjad jätkusid kuni 1660 rootsi ja poola vahel oliva rahu poola tunnustas lõplikult rootsi õigusi liivimaal. 1661 rootsi ja venemaa vahel kärde rahu. Venelased lubasid eesti ala igaveseks rootsile. Rootsi aeg. Asustus: Pärast liivi sõda oli rahvastik vähenenud poole võrra. 130 000inimest. 17saj algul oli 75% taludest mahajäätud. 17saj lõpuks taastus rahva arv ligi 400 000 inimeseni. Võimalik valida sootsam elukoht, eesti mehi ei võetud sundkorras rootsi sõjaväkke. Oli mitukümmend aastat rahu aega. Toimus sisemigratsioon, aga tuli ka palju sisse rändajaid venemaalt soomest ja lätist. 1696-1697- oli seni ajaloo kõige suurim nälja häda. Hiline kevad ja laus vihmane suvi tõi kaasa täieliku ikalduse. Järgnes pikk ja külm talv ning haiguste epiteemiad
annaabi.ee 
