Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"-sünteesija" - 11 õppematerjali

thumbnail
16
pptx

VASTASTIKMÕJU

VASTASTIKMÕJU Koostajad: Rainer Lanemann Artur Trubatsov 10.A TTG *Olemas on 4 erinevat vastastikmõju liiki ning kõik nad taanduvad loodusnähtustele. *Vastastikmõjus osalevad 2 keha ning üks kehadest mõjutab teist. *Olenevalt muutub ühe keha kuju või hoopiski liikumine. Näiteid: * Kui päästerõngas vee alla suruda, tõukab vesi selle pinnale tagasi. * Tuul puhub purje pingule ning paneb jahi mööda veepinda liikuma. * Tõstja sikutab raske kangi maast lahti. * Udusulg hõljub õhus ega kuku maha. * Pärast kammimist hakkab kamm juukseid ligi tõmbama kui vedru venitada, siis tõmbub see tagasi kokku. * Kui pillata klaas maha, see puruneb. * Kui visata pall õhku, siis selle kiirus aina aeglustub, alla tulles aga kiireneb. *Tennisepall ­ u. 249km/h *Jalgpall ­ u. 140km/h Sulgpall - 340 km/h Käsipall- 120 km/h Golfipall- 326 km/h Tennis ­ reket ja pall http://www.youtube.com/watch?v=A...

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Uute elementide süntees

· Mis on element? Klassikalise definitsiooni järgi on keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste (varasemas sõnastuses: ja ka füüsikaliste) meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Kõik teadaolevad elemendid on olemas ka perioodilisustabelis e. Mendelejevi tabelis. 2011. aasta seisuga on teadaolevaid keemilisi elemente 118. Kõigi elementide nimetused otsustab IUPAC ehk Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit. · Kuidas tekivad? Elemendid tekivad enamaasti termotuumareaktsioonide tulemusel. Kerged elemendid tekkisid juba Suure Paugu ajal. Nendeks oli vesinik, heelium ning väikeses koguses ka liitiumi ja berülliumi. Raskemad elemendid tekivad Universumi tähtedes toimuvate tuumareaktsioonide tulemusel. Kõigepealt tekib vesinik ning seejärel heelium. Sarnane tuumasüntees jõuab enamikus tähtedes välja süsinikutuumade moodustumiseni, suurema massiga tähtedes ka rauatuumadeni. Rauast raskemad elemendid teki...

Füüsika → Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kolesterool

Referaat Kolesterool Aineõpetaja: Astra Aavik Koostajad: Maarja Salu ja Kristi Saksniit Leie 2007 Kolesterool Mis on kolesterool? Kolesterool on inimese organismile vajalik keemiline ühend. See on oluline rakuseinte koostisosa ja rakkude talitlusele kaasaaitaja, D-vitamiini, sapphapete ja steroidhormoonide sünteesija ning veresoonte elastsuse ja puhtuse hoidja. Organism vajab aga vererasvu parajal hulgal. Kolesterooli ainevahetuse häirete korral tekivad tõsised terviserikked. Liiga vähene kolesterool seab maksa lisapinge alla, häiritud on mitme vajaliku hormooni tootmine. Ülearune kolesteroolihulk aga põhjustab ateroskleroosi ja südamehaigusi. Lipoproteiinide tihedusest lähtuvalt on kasutusele võetud mõisted hea kolesterool ja halb kolesterool. Väikese tihedusega lipoproteiinide kolesterooli (LDL-kolesterooli) ehk nn halba kolesterooli ei suuda keharakud verest ha...

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Täielik konspekt rakust

Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega." ,,Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel." ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." Prokarüootide ehk eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid ehk päristuumsed jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, mis on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise membraaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad vaid rakujagunemise ajal. Kromatiin ehk rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoom...

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Bioanorgaaniline keemia

Bioanorgaaniline keemia Piiri teadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjut. tegureid. Organismides u 70- 90 keemilist elementi, millest sugugi mitte kõigil pole funktsiooni. Kindlate funktsioonidega: 1. makroelemendid : C, H, O, N, S, P 98-99% ( kõik on mittemetallid, kõik on väikese aatommassiga) C on elukeskne element, sest a) see võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemed, kaksiksidemed) b) sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c) C ühendid võivad moodustada erinevaid struktuure (lineaarne, hargnev, tsükliline struktuur) d) C aatomie üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus, mis omakorda põhjustab molekuli kuju muutusi e) C ühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. H ülesanded: a) osaleb vesiniksidemete tekkes: H ja O ning H ja N vahel b) stabiliseerivad biomolekulide kõrgemat järku struktuure c) vesiniku sisaldus ühendis määrab selle ühend...

Bioloogia → Üldbioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kolesterool

Vajalik on vererasvade kontroll Inimene üldjuhul kolesterooli taseme tõusu ise ei tunne. Mõnel puhul võib kolesterool ladestuda silmade ja kõõluste juures. See tekib siis, kui kolesterool on ülikõrge. Ka triglütseriididest võivad tekkida rasvalaigukesed, aga seda siis, kui tase on ligi 10 korda üle normi. Mõõdukas normi ületamine endast aga tunda ei anna. Mõned patsiendid küll kinnitavad, et kolesterooli ravi korral läheb nagu pea selgemaks. Need võivad olla aga rohkem subjektiivset j laadi tundmused. Suhkruhaigel peaks olukorra selgitamiseks määrama vähemalt aastas korra kolesterooli, triglütseriidide ja "hea" kolesterooli taseme. Kolesteroolitase ei sõltu oluliselt kehakaalust. Kõhnus ei tähenda automaatselt head kolesteroolitaset. Igal juhul peaks laskma end uurida, eriti kui perekonnas on varem olnud sellelaadseid probleeme. Laste puhul kolesteroolitaset mõjustama ei hakata. See peab olema mingi erijuhtum, mil tegeldakse lapse ...

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Elementaarosakeste füüsika

Valga Gümnaasium Referaat füüsikas ELEMENTAAROSAKESTE FÜÜSIKA Koostaja: Chaty Uibopuu Valga 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 2. Elementaarosakeste füüsika..........................................................................................4 3. Vastastikmõjud.............................................................................................................5 4. Mateeriaosakesed ja värvilaeng....................................................................................7 5. Antiosakesed ja vaheosakesed......................................................................................8 6. Kosmilised kiired ja kiirendid.......................................................................................9 7. Osakeste detek...

Füüsika → Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Taimed - konspekt

BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude ­ esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium ­ paksendavad taimi. 3) vahealgkude ­ see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm ­ üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude ­ sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi ra...

Bioloogia → Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
95
ppt

Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused

Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on ­ lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse ­ aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist ...

Meditsiin → Tervishoid
26 allalaadimist
thumbnail
224
ppt

Kvaliteedijuhtimise aluste konspekt

Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 ­ 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 ­ 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 ­ 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja toimimisest; · tunneb kvaliteedijuhtimise mudeleid ja standardeid; · mõistab kvaliteedijuhtimise vajadust organisatsiooni kui terviku juh...

Haldus → Kvaliteedijuhtimise alused
209 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Majanduse alused

Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...

Majandus → Majanduse alused
190 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun