Eesti Maaülikool Uurimustöö Tartu Ülikooli botaanikaaias käigust Õppejõud: T.Laidna Koostas: Villu Mikk PSII Tartu 2010 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu Maailma 2400 botaanikaaia seas üks vanimaid botaanikaaedu on kujundatud maailmakuulsate botaanikute, professorite Ledebouri, Bunge jt juhtimisel. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Tartu Ülikooli botaanikaaed rajati 1803, kuid oma praeguses asukohas asub aastast 1806. Maatüki oli Tartu Ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia asutaja ja esimene direktor oli G.A. Germann. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele ...
Precise tillage systems for enhanced non-chemical weed management Dirk A.G. Kurstjens Kati Zoobel Sissejuhatus Artikkel on efektiivsetest umbrohutõrje kasutamisest, mis ei sisalda herbitsiide. Teemat on üldiselt vähe uuritud, kuna kiirelt arenev herbitsiidide arendamine on jätnud mulje, et järjest uuenevad kemikaalid lahendavad tuleviku umbrohtude probleemi. Siiski Euroopa liit on paljude herbitsiidide kasutamisele pannud piirangud. Uute põllumajanduslike kemikaalide arendamisele kulutatakse järjest rohkem raha ( 25 M€ 1975-1980 ja aastal 2000 on summa 200M€) Umbrohud kohanevad aja jooksul herbitsiididega ja muutuvad immuunseks umbrohutõrje vahendile (hetkel 310 umbrohu biotüüpi ja 10 glüfosaadile vastupidavat umbrohutüüpi) Keskmiselt kulub uue agrokemikaali sünteesimiseks ja müümiseks 9 aastat See kõik viitab sellel...
Tartu Botaanikaaed Referaat 28.oktoober 2011 Tartu Botaanikaaia ajalugu Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: oste...
Pahad ehk gallid on taimekudede paiksest haiguslikust vohamisest tekkinud väärmoodustised. Neid põhjustavad ärritavad ained, mida eritavad taimekahjurid- pahklestad, pahksääsed, pahkvaablased, pahktäid ning mõned patogeensed seened ja bakterid. Allelopaatia- ühe taime negatiivne mõju teisele keemilise mõjuaine vahendusel. Allokatsioon- piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või abiootilisest keskkonnast tingitud piiranguid. Biotsönoloogia- teadus biotsönoosidest ja organismide kooseluvormidest. Laiemas tähenduses sama, mis sünökoloogia, kitsamas tähenduses teadus organismide suhtesit looduse...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Loodusvarade kaitse ja kasutamine Karjatamise mõju taimekooslustele Luhad, rannaniidud, aruniidud Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kiviaja lõpust saadik on rohumaid kasutatud taimetoiduliste loomade karjatamiseks. Karjatamise mõju taimestikule sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks mullastik, taimestik, kariloomade liik, tõug, sugu, vanus, karjatamiskoormus ning kliima. Eri liiki kariloomad toituvad erisugustest taimedest. Sellest tulenevalt sobivad pärandkooslustele väiksed ja vähenõudlikud tõud. Eestis tuleks eelistada eesti hobust, eesti maatõugu veist ja lambaid, kuid tuleb arvestada sellega, et hobused ja veised ei sobi tallamisõrnadesse kooslustesse. Alljärgnevas referaadis kirjeldan lähemalt karjatamisviise, karjatamiskoormust ning nende mõju erine...
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismi...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
