Kontserdianalüüüs (I poolaasta) Meie koolis käis esinemas ,,Tallinn Baroque" ansambel. Esinejateks oli neli inimest: Liina Saari, Imbi Tarum, Raivo Tarum ning Tõnu Jõesaar. Nad esitasid 17.-18. sajandi ehk barokkajastu muusikat. See muusika oli täis erilisi kaunistusi ja ilustusi. Esinemine oli värvikas, sest kõik esinejad kandsid barokiaegseid riideid. Tänu huvitavale muusikale ja barokiaegsetele riietele loodi minu arvates väga suursugune ja mõnus atmosfäär. Kontserdi käigus tutvustati meile vanaaegseid pille. Imbi Tarum mängis klavessiinil. Mulle meeldis selle pilli kõla ning natuke terav toon. Veel mängiti ja tutvustati viola´t, fiidel´it, zink´i, krummhorn´i ning barokktrompet´it. Viimane neist on tõeliselt nauditava kõlaga pill, mis sobib pidulikele üritustele mängimiseks. Pillide tutvustus oli väga huvitav, kuna mina nägin ja kuulsin mitmeid instrumente esimest korda. Liina Saari hääl oli muidugi võ...
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. KLASS Karina Repetun Kontserdiarvustus Juhendaja Tuuliki Jürjo 2013.õ.-a. TALLINN BAROQUE Liina Saari - sopran; Raivo Tarum - barokktrompet,; Imbi Tarum klavessiin. Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina" ja "Stabat mater", Charpentier' "Te Deum" jt, ta on esitanud Vivaldi, Melani ja M...
Tallinn Baroque `'Rõõm muusikast'' 31.jaanuaril esines meie koolis vanamuusika ansambel `'Tallinn baroque'' kavaga `'Rõõm muusikast''. Ansambli koosseisus on Liina Saari (vokaal, sopran), Raivo Tarum (zink, krummhorn, barokktrompet) ja Imbi Tarum (klavessiin). Raimo Kivistik on organiseerija ja tegeleb transpordiga. Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina...
Kontserdi retsensioon Tallinn Baroque Ansambli Tallinn Baroque barokk-kontsert toimus 3. detsembril 2012 Tallinna Kristiine Gümnaasiumis. Selles vanamuusika ansamblis esinesid 4 liiget: laulis Liina saari, keelpille mängis Tõnu Jõesaar, puhkpille Raivo Tarum ning klavessiini Imbi Tarum. Teoseid, mis kontserdil esitati oli mitmeid. Nendeks oli Michael Praetorius, Diego Ortiz, Jean-Philippe Rameau, Adriano Banchieri, Giovanni Gastoldi, William Brade ning Georg Friedrich Händel. Esinemine oli väga värvikas ja huvitav, sest nad kandsid barokiaegseid riideid, mis andis palju silmailu. Kuulda sai õukondlikku galantset tantsumuusikat, imitatsioonilist kirikumuusikat, programmilisi sooloteoseid ja kammermuusikat Alessandro Scarlatti, Alessandro Stradella, Georg Böhmi ja teiste tuntud heliloojate sulest. Kavva kuuluvate autorite seas on ka Georg Friedrich Händel, ...
RETSENSIOON Ansambli Tallinn Baroque Barokk-kontsert Koostaja: Martin Appo Juhendaja: Imbi Umbleja See barokkontsert toimus 23. Septembril Tõrva Gümnaasiumi saalis. Ansambliks oli Tallinn Baroque, esines neli liiget: laulis Liina Saari, Tõnu Jõesaar mängis keelpille, Raivo Tarum mängis puhkpille ning Imbi Tarum klavessiini. Esinemine oli väga värvikas ja tõetruu, sest nad kõik kandsid barokiaegseid riideid. Alustuseks rääkis keelpillidemängija kitarrilaadsest pillist mis kandis nime viola da gamba. Ta rääkis, et paljud tänapäeva bandid on võtnud oma viisid barokiajast ning meile võrdluseks mängis ta ühe Abba loo ning ühe barokiaegse loo, mis olid väga sarnased. Imbi tutvustas muusika saatel meile ka tantsusid, mis pärinesid tollest ajast. Neid tantse oli erinevaid kuid nad olid üsna lihtsad ning kergesti õpitavad. Siis esitati klavessiinil ja ...
Selgroogsete arvukuse seaduspärasused saartel Liina Leinmets Sissejuhatus · Ökoloogiat ja bioloogiat on ajaloos tihti õpitud tundma just saarte kaudu ja siis teadmised mandrile üle kantud. Saart aga ei saa käsitleda kui mandri miniversiooni. · Liikide säilitamine saarel ja mandril pole võimalik päris samade vahendite ja meetoditega, kuna ökosüsteemid on erinevad ja samuti ka ala ise. Ajaloost Kui Darwin Galapagose saari külastas, leidis ta sealt 14 (13) muust maailmast erinevat vindiliiki, keda hakati nimetama Darwini vintideks. Mujal selliseid polnud. Darwini teooria: isolatsioonis tekivad olemasolevatest uued liigid. 1940ndatel avastas Lack, et erinevat toitu söövad linnud on kehasuuruselt ja nokakujult erinevad ja seetõttu saavad väiksel alal kõrvuti eksisteerida. 1960ndatel avastasid MacArthur ja Wilson seosed, mis tulenevad saare suuruses...
Ülevaade eesti keele uurimisest Kirjakeele arendamine. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts (EkmS), mille eesotsas oli Jakob Hurt, kes tegi Helsingi ülikoolis doktoritöö ne-liitelistest nimisõnadest. Eesti Kirjameeste Selts ühendas eesti haritlasi, tema ülesandeks oli eesti keele, rahvaluule ja hariduse arendamine ning ajaloo uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvo...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Turismikorraldus 2 LOODUSKATASTROOFID Referaat Liina Orav Juhendaja: Hilda Leppik Olustvere 2011 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................3 Looduskatastroofid............................................................................................................... 4 Orkaanid............................................................................................................................... 4 Maavärinad........................................................................................................................... 5 Tsunaamid..........................................................................................................................
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellati...
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
