Kihnu rahvariided Liis (K) Uusküla Naiste rahvariided Triibuseelik Tikanditega käised Tikitud tanu Õlarätik Põll Vöö Vikeldatud ja kirjatud sukad Triibuseelik Tikanditega käised Kihnu käiste seljatagune Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tikitud tanu Kihnu naise tanu tikand Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Õlarätik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
Tori kihelkonna naiste rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirik...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Kristin Liivat KIHNU RAHVARÕIVAD Referaat Tartu 2017 Sissejuhatus Kihnu kultuuri silmapaistmaimaks jooneks on rahvariiete kandmise kombe säilimine tänapäevani. Käsitöö oskused on seal väga kõrgesti hinnatud. Nimelt püüavad emad anda oma tütardele edasi teadmisi erinevate tehnikate, mustrite ja lõigete tegemiseks. Pikkadel talveõhtutel korraldatakse Ülaljõstmisõ, mil neiud ühiselt laulu ja jutu saatel kudumistöid teevad. Peamiselt kasutavad naised käsitöös villa ning selle parema kvaliteedi nimel kasvatab iga talu ise lambaid. Naistel on oskused ise lambal villa võtta, kedrata ning ka lõnga värvida. Kuna rahvariideid kantakse igapäevaselt, on keskmisel kihnu naisel riidekapis umbes kakskümmend ...
Samaaegselt dooria peplosega kanti ka linast joonia kitooni. Vähehaaval nende erinevused vähenesid ja nimetused segunesid Kreeka naistel oli mitmeid rõivaid, mis kuulusid üksnes naissoole, nt. aluspesuna kandsid kreeklannad vöökohta ja kõhtu toetavat linast rätikut, mis mähiti rindade alt ümber keskkoha. Ka rindade ümber seati rätikutaoline kangatükk Dooria podere oli teine vaieldamatult naiselik, sageli tikandiga ehitud kehakate, mille juurde kuulusid ehted ja kerge linane õlarätik pharos, mis kinnitati klambri või fibula abil. Pharos teenis ühtaegu nii dekoratiivset kui ka praktilist eesmärki Ülerõivana kanti kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Pealisrõivana kanti ka meeste himationi. See mähiti ümber keha ja vajadusel kaeti ka pea. Himation oli tavaliselt villane ja tumedam kui alusriietus, harilikult lambavalge RIIETUS MEHED
väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesiline kampsun (hilisem), torutanu (varasem), kabimüts (hilisem), põll, kirivöö, laia säärekirjaga villased sukad, õlarätik, mustad kingad, krae kinnitamiseks vitssõlg või väike prees, rinnal suurem prees, kaelas helmed ja hõbekett või helmekee kaelarahadega. Talviste rõivastusesemetena on kasutusel veel müts, kasukas ja kindad. TORI NAISEd pidurüüs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Kreeka naistel oli mitmeid rõivaesemeid, mis kuulusid üksnes naissoole ja mis alati osalesid naise rõivastumisrituaalis. See protseduur kulges järgmiselt: esmalt mähiti pikk kangariba rindade alt ümber keskkoha, siis tõmmati selga läbipaistev tuunika ning selle peale veel lühike varrukateta pealistuunika. Dooria podere oli teine vaieldamatult naiselik, sageli tikanditega ehitud kehakate, nille juurde kuulusid ehted ja kerge linane õlarätik pharos, mis kinnitati klambri või fibula abil. Mõnikord anti sellele peenest kangast valmistatud rõivatükile salli kuju ja see seati diagonaalselt üle ülakeha. Pharos teenis ühteaegu nii dekoratiivset kui ka parktilist eesmärki , olles külmal ajal kasutusel pea või keha külma eest kaitsmiseks. Üleriidena kasutati ka kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Naised kandsid pealisrõivana ka meeste himationi.
Kreeka naistel oli mitmeid rõivaesemeid, mis kuulusid üksnes naissoole ja mis alati osalesid naise rõivastumisrituaalis. See protseduur kulges järgmiselt: esmalt mähiti pikk kangariba rindade alt ümber keskkoha, siis tõmmati selga läbipaistev tuunika ning selle peale veel lühike varrukateta pealistuunika. Dooria podere oli teine vaieldamatult naiselik, sageli tikanditega ehitud kehakate, nille juurde kuulusid ehted ja kerge linane õlarätik pharos, mis kinnitati klambri või fibula abil. Mõnikord anti sellele peenest kangast valmistatud rõivatükile salli kuju ja see seati diagonaalselt üle ülakeha. Pharos teenis ühteaegu nii dekoratiivset kui ka parktilist eesmärki , olles külmal ajal kasutusel pea või keha külma eest kaitsmiseks. Üleriidena kasutati ka kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Naised kandsid pealisrõivana ka meeste himationi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
