TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Ütsik T11HT MIKROBIOLOOGILISI TOIDUMÜRGITUSI TEKITAVAD BAKTERID JA HALLITUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 SISUKORD Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused SISSEJUHATUS...................................................................................................... ....................................3 1.Toiduhaiguset sagenemise põhjused................................................................................................4 2.Toiduainete ja vee saastumine mikroorganismidega....................................................................5 3.Tingimused mikroobide paljunemiseks........................
"HÕBEVALGE" Lennart Georg Meri L. G. MERI kes ta on? L. G. MERI 29. märts 1929 14. märts Koolid: Berliinis, Pariisis, 2006 Jaranskis, Tallinnas eesti kirjanik, produtsent, Karjäär: metsatööline- diplomaat, poliitik, Eesti kartulikoorija- Vabariigi president, metsaparvetaja-ajaloolane geograaf, ajaloolane etc. (cum laude)-dramaturg- aastal 1941 oli perega produtsent-kirjanik- okupeeritud Siberisse välisminister-Eesti Vabariigi president Oli huvitatud rahva- 34 tunnustust etümoloogiast 20 aumärki, s. h ka teistest riikidest Eestlastele oli L. G. Meri... LIIDER Heade läbirääkimis- ja ÜTSIK SUURE veenmisoskusega ALGUSTÄHEGA ...
Raimond Kolk (8.02.1924 3.11.1992) Kes ta oli? Luuletaja Proosakirjanik Kriitik Sündinud Võrumaal Saru vallamajas vallasekretäri pojana Õppis Saru algkoolis, 1937 1942 Valga reaalkoolis ja Valga ühisgümnaasiumis 1942 1943 Tartu Õpetahate Seminaris 1943 töötas Võrumaal Kuldres algoolis õpetajana Elu väljaspool Eestit 1944. a. jaanuar põgened Saksa okupantide mobilisatsiooni eest Soome, oli sealses eesti jalaväe rügemendis väljaõppel ja Karjala rindel 1944.a. september siirdub Rootsi, kus töötab algul metsatööl 1945. a. Ulricehamni sukavabrik, hiljem Göteborgis ketrusvabrik, Stockholmi haigla, raadiovabrik 1948 1958 tolmuimejatehases rauatreialina Mis edasi sai? 1958 1963 õppis Stockholmi ülikoolis humanitaarteaduskonnas riigiteaduse, rahvamajanduse ja statistika erialal. 1962.a. sai teenistu...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Ütsik T11HT 5 TOIDUKAUBA E-AINETE ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Keeduvorst "Laste" E-aine nr: E450 Nimetus: Difosfaadid Kasutusvaldkond: Piimapulber, jahud, liha, sulatatud juustud. Mõju inimesele: Pole teada. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive. E-aine nr: E452 Nimetus: Polüfosfaadid Kasutusvaldkond:Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Mõju inimesele:Pole teada. E-aine nr: E451 Nimetus: Trifosfaadid Kasutusvaldkond:Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Mõju inimesele:Pole teada. E-aine nr: E250 Nimetus: Naatriumnitrit Kasutusvaldkond:Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Mõju inimestele:Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. E-aine nr: E300 N...
PAGULASKIRJANDUS 1944 lahkumine Eestist: Rootsi (u 22000) Kanada (u 17000) USA (u 13000) Austraalia (u 6000) Saksamaa (u 3000) kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm)...
Kümnen Teemad Autorid Teosed Huvitavat d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas". August Gailit ,,Ekke kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks põgenemisteekonnast, ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Ütsik T11HT ITAALIA KÖÖK Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1.Itaalia köök...............................................................................................4-6 1.1.Itaalia õhtusöök......................................................................................7 2.Retseptid 2.1.Kiire pastasalat......................................................................................8 2.2.Minestrone supp....................................................................................9 2.3.Jänes punases veinis............................................................................10 KOKKUVÕTE..............................................
Lugemiskontroll Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" 5)Mats Traat valib teose keskseks sümboliks aurukatla, kuna jutustab taluelust, kus viljakoristuse periood on aastas tähtis aeg. Näiteks sõnab autor juba esimestes lausetes, et talumehi tuli aurukatelt Aiastele saatma rohkem kui neid vaja oleks olnud, mis näitab toimingu pidulikkust. Isegi sündmustiku lõpupoole ütleb autor, et ,, katla järel kõnnib kaks külameest nagu sulased isanda järel", sest katel teeb suure töö ära ja Eesti talumehed austavad tööd. Lisaks on viljakoristuse ajal pikaajalise töö tulemus kõige käegakatsutavam ning ollakse aastaga kas rahul või mitte. Samuti ühendab aurukatla ümber toimetamine ühe küla inimesi ja paneb paika nende positsioonid, sest kõik näevad, kui palju viljakotte sel aastal kellelgi on. Teisest küljest annab aurukatla keskseks sümboliks võtmine lugejale hea pildi taluelust Eestis ...
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest...