Jutt.
Hommikul ma ärkasin üles ja
läksin pesema. Panin riidesse ja läksin sööma. Söögiks sõin ma
putru ja klaas piima, kell oli 07.15. Kell 7.40 läksime me autossa
ja sõitsime kooli. 8.00 hakkasid tunnid ja 14.45 lõppesid. Bussile
läksin ma kell 15.15. Siis läksin trenni, enne trenni käisin veel
poest läbi ja siis uuesti bussile. Buss tuli 17.05 ja 17.30 olin ma
garderoobis. Trenn hakkas kell 18.00 ja lõppes kell 20.30. Peale
seda läksin ma koju ja hakkasin õppima. Kell 1.00 sain magama.
Утром я проснулась
и пошла умываться. Оделась и пошла
кушать.
На
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
129 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kullamaa
Õppematerjali autor
Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesele toolile ning läksin kööki ja panin Kõssile süüa. Kui Kõssi oli oma söögi ette saanud, kiirustasin oma tuppa, et arvutisse minna. Sain arvuti käima, tuli ekraanile teade, et mulle on saabunud 17 lugemata sõnumit. Ma kõige ei viitsinud lugeda, avasin ainult klassijuhataja kirja: ,, kolmapäeval 11. septembril on meil klassiga ekskursioon Jumindale.
"See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega. Ma läksin kööki, tegin endale paar võileiba ja kugistasin need kiirelt alla. Ütlesin Stiiv-Maikelile "Head aega, ma tulen õhtul." Ta hakkas naerma ja ütles: "Kui sa siis veel elus oled!" "Ha, ha. Hea nali!" Ja olingi läinud. Koju jõudsin umbes kell viis. Ma tulin sisse jooksujalu. Kõik ootasid mind juba. Jäin neile otsa vaatama. "Mu uus boss tuleb täna meile õhtusöögile." "Mida!?" küsisid nad kui ühest suust. "Kuulsite õigesti ta tuleb täna kella seitsmeks meile õhtustama."
endale lubanud, et peale kella seitset õhtul ei söö. Niimodi hakkaski kaal aina kiiremini ja kiiremini langema. Kõige hullem oli see, et mulle meeldis, kuidas igapäevaga kaal langes ning ma otsustasin oma portse veelgi vähendada. Ma olin juba harjunud vähe sööma, niiet mul ei olnud enam nälja tunnet. Juulist ja Augustist hakkasid mul kahenädalased vehklemislaagrid, kus oli päevas kolm trenni, kestvusega kolm tundi. Kodus olin harjunud sööma enda sööki kuna siis teadsin, mida ma sinna sisse panen. See tähendas, et laagrites ma ei söönud mitte midagi peale leiva ja salati, kalorite juurde tulek oli õudus minu jaoks. Ma läksin hulluks, lugedes igat võimalikku kalorit ja arvutades neid kokku. Igakord kui midagi muud sõin, mida polnud päev varem ette planeerinud, mõtlesin, et olen paks ja peaksin veel vähem sööma. Sõbrad hakkasid muretsema, kui nägid et ma hommikul, päeval ja õhtul ei söönud midagi, nad üritasid minuga rääkida, kuid ma ei
peegelkaameraga pildistama. Olin siis 13 ja proovisin teha pilte loomadest keda kohtasin vahel põldudel. Alguses sõitsime emaga mööda metsateid ringi ja jälgisime kas mõni loom jääb kaamerasilma ette. Sellest arenes edasi minu suurem fotohuvi. Ostsin endale poole aasta pärast enda kaamera ja hakkasin tegema rohkem maastikufotosi ja portreesi. Nüüd pildistan regulaarselt looduses ja linnas. Looduses meeldib kõige rohkem pildistada loomi ja maastikke. Loomi adrenaliini pärast mida tunned kui oled nende lähedal ja maastikke värvimängude ja kompositsiooni mitmekülgse kasutamise pärast. Proovin alati olla loov ja tuua tavalisse maastikupilti sisse midagi uut ja huvitavat. Kõige rohkem meeldib pildistada päikeseloojangu ajal ja öösel, kuna veidi enne päikeseloojangut on väga kontrastne ja maagiline valgus ja öösel helgivad taevas miljonid helkivad tähed. Inimesi meeldib mulle pildistada nii linnas kui ka looduses. Linnas sellepärast, et
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ."
jaanuar kell 14:00. Kohviku külastamise ajal polnud seal peaaegu ühtegi teist klienti. Sisenedes märkas teenindaja mind koheselt ja tervitas lahkel, ning naeratas siiralt mulle otsa. Menüü asus seina peal, sealt hakkasin ma endale sobivat toitu valima, samal ajal teenindaja jälgis mind leti taga, nagu tahaks mulle midagi öelda, aga seda ta ei teinud, mulle tundus, nagu tal oleks kiire, mul oli väga ebameeldiv seal endale toitu valida, kui ta mind jälgis ja otsustasin kiiresti ära mida söön ja läksin maksma. Toidu kõrvale ta midagi ei soovitanud. Peale maksmist valisin endale sobiva koha kuhu istun ja istusin lauda, peale seda siis mõtlesin, et ostaks juua ka endale, läksin siin leti juurde tagasi ja teenindajat ega kedagi seal polnud, ootasin väga kaua, kuni ilmus teenindaja teisest ruumist, ta vabandas ja sain oma joogi kätte. Toidu ootamisega läks väga kaua aega ennem kui ma oma toidu kätte sain, salati kõrvale soovitati salati kastet
kõndima. Bussijuht oli nõus. Minu, kui kliendi vajadusi arvestati ja oldi vastutulelik, kuna bussijuht nõustus mind nõudepeatuses maha panema. Paljud ei tee seda. Esmamulje oli hea. Buss ise oli korralik ja puhas ning bussijuht viisakas ja abivalmis. Bussijuht naeratas, tervitas ja oli väga positiivne. Rahaga oskas ta ka ümber käija. Tegutses kiirelt ja usaldavalt. Ta tundis oma tööd hästi, suhtles klientidega osavalt, oli sõbralik. Kui bussist väljusin, siis sooviti ilusat päeva. Ettepanekud selle situatsiooni paremaks muutmiseks puuduvad, kuna kõik oli korrektne. See oli hea teenindus. 6 1.3. Virma pubi Otsustasime sõpradega külastada Rakveres Virma pubi. Kui kohale jõudsime, siis istusime ja jagasime üksteisele oma muljeid. Me polnud ju niikaua teineteisi näinud. Mõne aja pärast tuli teenindaja, kes meid sealt minema saatis sellepärast, et me midagi ei tellinud.
Kuna piim ei saa teiseks aineks keetmisel muutuda, siis ta jääbki piimaks. Õhtul jõudis kätte, enne külaliste tulekut ma panin küünla põlema ja küünal kui põleb siis ta eritab lõhna ja küünla põlemisel tekib keemiline reaktsioon, sest hapnik muutub süsihappegaasiks nagu alati kui tuli ehk leek põleb. Peale külaliste ära minekut tahtsin teha ühe katse kuid see ei õnnestunud. Ma tahtsi äädika ja söögisoola kokku segada, et see plahvataks. Kui äädikas ja söögisool kokku segada, siis tekkib keemiline reaktsioon. Mul tuli veel meelde, et koolis tegi keemia õpetaja katse, et segas vee ja mingi aine kokku ja seal vees tekkis keemiline reaktsioon, sest üks aine seguneb teisega ja tekkiski keemiline reaktsioon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid