Süstemaatiline kuuluvus Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed. Eluvorm Üherakuline üheaastane vetiktaim. Suurus 0,015...0,03 mm. Väliskuju Kehakuju on munajas, kerajas, silinderjas, pirnjas või värtnalaadne. Rohelise värvuse tingib vahetult rakukesta all paiknev kopakujuline kromatofoor. Esineb punakas silmtäpp, mis võimaldab liikuda veekogu valgusküllastesse osadesse. Rakukest koosneb pektiinainetest ja tselluloosist. Paljunemine Suvel paljuneb rändeostega (zoospooridega). Sügisel, kui vesi muutub jahedaks, tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast, ujuvad ringi, liituvad paarikaupa ja kattuvad paksu kestaga. Kevadel, pärast talvist puhkeperioodi, hävib kest ja raku sisu jaguneb neljaks iseseisvaks koppvetikarakuks. Levik ja ohtrus Väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas. Sageli esineb massiliselt ja põhjustab väiksemate veekogude õitsengut. Kasvukoht Elab magevetes, eelkõige
Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Vanemana toimub meioos. (ehk tekivad eosed) Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest. Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. Hõimkond: Munasseened (Kuulub riiki esiviburlased) Hulgatuumsest seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsed kametangiumid (kametangiumid sugurakkude asukoht) tekivad seeneniitidele. --> tekib puhkeeos --> idanemisel tekib zoosporangium. Selts: Vesihallikulaadsed Esindajad: Vähikatk, sääsevesihallik. Selts: Ebajahukastelaadsed Esindajad: Ebajahukasted, Kartulilehemädanik. Seeneriik Hõimkond: Ikkesseened Hulgatuumne seeneniit haploidne seeneniit. Sugutu paljunemine: rakusisese tekkega eostega. Lülieoseid harva.
Põhjustavad inimestele, loomadele, põllumajandustaimedele haigusi, lagundavad puitu. Parasiteeruvad happelistes organismides, kus bakterid ei saa elada. Seente süstemaatika (kolm esimest klassi on alamad seened, ülejäänud on kõrgemad seened, mille mütseel on rakulistest hüüfidest): Riik: Seeneriik 1) Viburseened-primitiivseimate seente hk. saproobid või taimede, seente ja loomade parasiidid. Elavad enamasti vees või maismaa niisketes või märgades tingimustes. Zoospooridega - sugutu Enamasti sugurakkude (emas -paigal hüüfil suur; isas- viburiga) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia), sellest 1n zoospoorid (meioos) 2) Ikkesseened Hulgatuumne seeneniit haploidne seeneniit. Sugutu paljunemine: rakusisese tekkega eostega. Hulgatuumsete rakkude ühinemine, moodustub seigeos (puhkeeos) (seal meioos) Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsetel sugurakud --> puhkeeos --> idanemisel tekib sporangium. Selts: Nutthallikulaadsed
* eosed tekivad rakuväliselt * uue viljakeha tekkeks on vajalik, et eosest arenenud hüüfid omavahel ühineksid Näited: * perekond juurepähkel moodustavad mükoriisa taimejuurega * perekond tanuseen - viljakeha ümbritseb kasvades kest, mis lõpuks puruneb ning mille eoseid levitavad kärbsed * perekond tuletael parasiidid ja mädandavad puitu Viburseened. * mittesuguline paljunemine zoosporangiumides arenevate zoospooridega * ainsana seente hulgas esinevad viburseentel liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga (harvem kahe viburiga) varustatud staadiumid (zoospoorid, planogameedid) * hõimkonnas 1 klass Seened & sümbioos. Samblik 2 organismi kooselu * endosümbioos (neid pole võimalik lahutada) > sümbiondid > mükosümbiont (seen, põhiliselt kottseened) ja fotosümbiont (vetikas, bakter) * seen + rohevetikas * seen + tsüanobakter (sinivetikas)
zoospooride abil. Zoosporangiumid võivad käituda lülieostena. Suguline paljunemine: hüüfide tippudel arenevate erisooliste sugurakkude (meioos) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia). Enamiku liikide elutsükkel on suurel määral seotud veekeskkonnaga. Phytophthora infestans on tuntud kartuli lehemädaniku tekitajana. Riik Seened. Hk. Viburseened Üherakuline kerajas, Risomütseel, rakuvaheseinteta hulgatuumne seeneniit 1n (harva lisaks 2n staadium), paljuneb Zoospooridega, Enamasti sugurakkude (emas -paigal hüüfil suur; isas- viburiga) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia), sellest 1n zoospoorid (meioos), elavad Vees ja mullas ja maismaal, Parasiidid veeorganismidel, maismaal, vettekukkunud surevail organismidel. Riik Seened. Hk. Ikkesseened Hallitusseened, Rakuvaheseinteta hulgatuumne seeneniit 1n, Aplanospoorid (rakusisese tekkega tuullevivad eosed), Hulgatuumsete rakkude ühinemine, moodustub seigeos
alamad grupid on siiani kohastunud eluks veekeskkonnas Mõned neist toituvad vetikatest Saprotroofid vees ja märgades või niisketes tingimustes maismaal või taimede, seente ja loomade parasiidid. Tallus mono-või polütsentriline rakk või koosneb hüüfidest viburseentel elutsüklis liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga varustatud zoospoorid. Mittesuguline paljunemine zoosporangiumides arenevate zoospooridega Suguline protsess valdavalt gametogaamia, milles sügoot moodustub planogameetide (liikumisvõimeline gameet) ühinemisel 1) Munasviburseened Monoblepharidomycota Tallus on vaheseinteta seeneniidistik, kinnitub risoididega substraadile üheviburilised liikumisvõimelised zoospoorid sugulisel paljunemisel areneb paksukestaline püsieos(oospoor) saprotroofid Perekonnad Harpochytrium, Monoblepharis Monoblepharella
... (mis asi/element vms)? Munaseente esindajad (4) 1 lünk paljunemise, 2 seigseened, viimane- vibur? Munasseened erinevad kandseentest Pakun, et viljakeha poolest. Samasugused seeneniidid nagu munasseentel on ka .. (kellel?). nemad kuuluvad aga (mis riiki?) munasseened kuuluvad aga esiviburlaste riiki. nende sugutupaljunemise eostele on iseloomulikud Mittesuguline paljunemine zoosporangiumides arenevate, kahe viburiga (neist üks alati virvevibur) varustatud zoospooridega, kõrgematel esindajatel maismaatingimustes "koniididena" funktsioneerivate zoosporangiumidega (zoospooride tekkega või ilma). [PS: tee ise siit mingit moodi kokkuvõte- point on nendes zoospoorides vist] 4 munasseente esindajat: ebajahukaste laadsed: Kartuli lehemädanik ja õieliste piimläige, vesihallikulaadsed: vähikatk ja vee-elanike haigused asualt öelda, ei oska ma sulle öelda, mille poolest nad erinevad, lihtsalt see, et kandseentel on
annaabi.ee 
