Tuttsifaka Tuttsifaka (Propithecus verreauxi coronatus) on päevase eluviisiga ja seltsiv loom. Zooloogide kinnitusel on neil loomadel välja kujunenud suhtlemisviis, mis seisneb üksteise karvade puhastamises. Madagaskaril elavad (peale inimeste) ainult strepsiriinsed primaadid, kellel seal puudub konkurents. Neid elutseb veel Kagu-Aasias ja Lõuna-Aasias ja Aafrika mandril. Viis sugukonda elab Madagaskaril, kaks mujal. Tänapäeval viib World Wide Found for Nature (WWF) läbi haridus- ja uurimisprogramme. Kuna Madagaskar sai erilise tähelepanu osaliseks, organiseerivad Maailmapank ja WWF raha
Kõik 22 jagunevad kolme gruppi - puu, liaan, rohi. Esimeses perekonnaseerias seostatakse meestaimed vihmaste, naistaimed kuivade aastaaegadega (sümboliseerib üksikuid sünde); teises on vastupidi, see sümboliseerib kaksikute sünde. Iga perekond vastab ühele kehaosale / oskusele / ühiskonnaklassile / institutsioonile. Ühed indiaanlased usuvad, et nad teavad loomadest nii palju, kuna kunagi inimesed abiellusid loomadega ja said teada. Navahodel on asi natuke kaugemal zooloogide jaotusest. Jaotavad kõneoskuse järgi à räägib / ei räägi; kõneoskuseta jaotuvad taimedeks ja loomadeks; loomad liikumisviisi järgi à jookseb / lendab / roomab. Viimased grupid siis omakorda et kas rändab öösel / päeval, kas maal / vees. Mõnikord panevad isaste ja emaste liigitamisega mööda, paariks võivad sattuda samast soost, aga eri liikidest linnud nt. Taimed jaotatakse suuruse, soo, raviomaduste ja visuaalsete tunnuste järgi. Samas on kõik loomad ja taimed
Emane võib langetatud päi ligineda isase toiduaugule ja omaniku selle juurest minema tõrjuda. Kodustatud põhjapõdrad elavad kuni 25-28 aastat vanaks ja emased annavad järglasi kuni 15-18 aasta vanuseni. Ulukpõhjapõtrade eluiga on märgatavalt lühem. Kõige suuremat kahju toovad põhjapõtradele hundid. Kuid tervest ja kurnamata täiskasvanud loomast on hundil raske jagu saada. Ameerika ja kanada 8 zooloogide arvates on hunt karibuu elujõulise populatsiooni olemasoluks vajalik ja hunditõrje kogemused on näidanud, et see üritus ei aita säilitada ega taastada ulukpõhjapõtrade arvukust. Teine on lugu kodustatud põhjapõtradega. Nende karju rünnates murravad hundid palju loomi, kümmekond hunti suudab öö jooksul maha murda sadu loomi. Peale selle ajavad nad karja laiali, millega raskendavad selle talvitumist. Põhjapõdravasikate suremus on suur, eriti esimestel elunädalatel.
Paraku on siin sageli jõutud tauto- loogiani: hea tunnus olevat see, mis võmaldab hästi liike eristada; hea liik on see, mis kasutatud tunnuste poolest üksteisest erinevad... 1.1.5. Liikide eristamine on paljudel juhtudel küllalt raske; eri tead- lased võivad samas rühmas (näit. perekonnas) eristada ühe, mõne või palju liike. Anekdootliku (nominalistlikku seisukohta väljendava) aforismi koha- selt on liik see, mida hea süstemaatik liigiks peab. Eriti zooloogide seas varem laialt levinud bioloogilise liigikontseptsiooni kohaselt ei saa lii- kideks pidada isetolmlevaid taimi, homotallistlikke (ristumiseta paljune- vaid) seeni jt. arvukaid ühevanemalise (uniparentaalse) pärilikkusega orga- nisme - kuigi neil on siiani liike eristatud. Ristumisbarjäär on sageli ainult osaline, tuntakse ka perekondadevahelisi hübriide. Seentel esineb nn. A-B-C -süsteemi: näit. võivad ühel mandril esinevad taksonid A ja B
Uuritakse, millised tegurid vallandavad millise käitumise. Siin kattuvad mitmete erialade huvid. Uurimismeetodeid on kaks: neurobioloogiline (konkreetsete närvitee ja füsioloogiliste mehhanismide uurimine) ja musta kasti meetod (looma uuritakse kui musta kasti, mille sisu ei teata/ uuritakse kuidas ärritused avalduvad looma käitumisest, ilma protsesside põhjust teadmata). 11. Erinevate erialade uurijate huvide kattumine, selle põhjus. Siin kattuvad zooloogide, psühholoogide, füsioloogide, neurobioloogide huvid (1) Käitumine on mõjutatud väliskeskkonna ärritajatest, millest informeerivad loomi meeleelundid. Käitumise mõistmiseks oluline tunda nende funktsioneerimist, looma tajumisvõimet (2) Käitumine on mõjutatud organismi sisekeskkonna seisundi muutustest. On vaja tunda selle seisundi erinevaid tahke (veresuhkru tase, hormoonide tase jne) (3) Välis- ja sisekeskkonna ärritajad kutsuvad käitumise esile närvisüsteemi vahendusel. On
julgenud nad enam maost mööduda 4) noortele ahvidele näidati videot, kus üks ahv kartis lillekimpu. Mao asemele ruumi keskele pandi lillekimp. Kuid seda noored ahvid ei kartnud ikkagi. Järeldused: noored reesusahvid õpivad madusid kartma teistelt isendeilt, kuid samas on neil eelsoodumus karta just madusid, mitte iga suvalist objekti. Pilk käitumise motivatsiooni uurimisse, selle põhimeetodid, suuna arengujooned. Siin kattuvad zooloogide(väliskeskkond, teised loomad), psühholoogide(meeled), füsioloogide(sisekeskkonna seisund), neurobioloogide(neuraalsed mehhanismid) huvid. Põhimeetodid: neurobioloogiline, „musta kasti“ meetod. Universaalne motivatsiooniteooria asendus arusaamisega, et mot. on kompleksne. Näide käitumise motivatsiooni uurimisest (kaelus-turteltuvide sigimiskäitumine). Kui anda ematuvile pesa koos munadega, ei hakka ta hauduma. Kui süstida talle hormoon progesterooni, hakkab ta hauduma
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur?
annaabi.ee 
