Üsna pikka aega juhendasid nende tööd kunstiajaloolased või arhitektid, arheoloogide abi ei kasutatud, mistõttu hulk hindamtut informatsiooni läks kaduma pöörati ju kultuurkihi läbikaevamisel leiuainesele äärmiselt vähe tähelepanu. Suuremahulistest uuringutest tuleks nimetada dominiiklaste kloostri kaevetöid E. Tool-Marrani juhtimisel, kellega hilisematel aastatel liitus K. Aluve; Tallinna linnamüüri restaureerimisega seotud töid V. Raami ja R. Zobeli eestvedamisel ning T. Böckleri raekoja ja Vene tänav 17 uuringuid. Vaid korra ja sedagi seoses uusehitusega vanalinna, õnnestus järelvalvet teostada arheoloog E. Tõnissonil. Seetõttu tulebki vanalinna uurimises kvalitatiivselt uue etapi alguseks lugeda aastat 1972, mil kutselised arheoloogid taas lülitusid vanalinnas tehtavaisse kaevetöödesse. Arheoloogiliselt on õnnestunud läbi uurida Tallinna vanalinnas ligi 10 000 ruutmeetrit. Tegelikult on ala mõnevõrra
elamuid ja suures osas ka linnakindlustused oma lõpliku kuju, millisena me tunneme neid suuresti ka praegu. Seega võib Tallinna vanalinna (all-linna) pidada eelkõige 15. sajandi arhitektuuripärandiks, kuigi siia on palju olulisi jälgi jätnud ka hilisemad sajandid. Kuid hilisemad muutused on juba otsekui peale kasvatatud 15. sajandiks väljakujunenud luustikule. Tallinn 13. sajandi algul enne võõrvallutusi (R. Zobeli rekonstruktsioon) Vaade Toompeale linnulennult loodest. Esiplaanil 17. sajandi hoonestus koos kahe keskaegse ripptorni jäänustega, taamal Toomkiriku torn ja paremal Toompea linnuse tornid Pikk Hermann ja Pilsticker Vaade Toompeale 19. sajandil. Tolleaegne maal 2. KESKAEGSE TALLINNA STRUKTUUR
kolleegid otsustasidki uurida, kas toonaste asulakohtade praegune liigirikkus erineb nende paikade omast, kus nii pikka asustusajalugu teada pole. ,,Meie tulemused näitasidki, et tänapäeval on kõige liigirikkamad loopealsed nendes piirkondades, kus rauaajal oli inimese asustustihedus kõige suurem," kirjutas Helm oma doktoritöös. ,,See kinnitab, et loopealsete praegune liigirikkus on vähemalt tuhandeaastase ajalooga." Zobeli arvates on selline järeldus märkimisväärne kogu maailma mastaabis, sest seni on inimtegevuse mõju loodusele tõlgendatud valdavalt negatiivsena, vaadeldes maksimaalselt ajavahemikku 100200 aastat. Tartu teadlaste töö näitab, et inimese ajalooline mõju võib loodusele olla vägagi positiivne. Botaanikaprofessor Meelis Pärteli sõnul võivad muistsed asulakohad veel praegugi olla rohkem kui kaks korda liigirikkamad muudest aladest
taimedele? A. Mn, Mg; B. Si, C,; C. Cl, Na. Kloori ja naatriumit pole kellelgi peale loomade vaja, C on õige. 13. Kõige kõrgema (aluselisema) pH taluvusega on: A. hooghändlased ja nematoodid; B. kuumaveeallikates elavad kemosünteesivad bakterid; C. avaookeani fütoplankton; D. soodajärvede tsüanobakterid. Kõige aluselisema rektsiooniga ökosüsteemid on soodajärved, D on õige. 14. Kas võrrandit dN/dt = rN nimetatakse: A. Zobeli võrrandiks? B. Populatsiooni piirituskasvu võrrandiks? C. Populatsiooni piiramatu kasvu võrrandiks? D. Populatsiooni logistilise kasvu võrrandiks? E. Populatsiooni erikasvu võrrandiks? F. Kahe konkureeriva populatsiooni dünaamika võrrandiks? Kuna võrrandis puudub keskkonna pidurdav mõju, on tegemist populatsiooni piiramatu kasvu võrrandiga, C on õige. 15. Milline järgnevatest võrdustest on õige ehk kuidas avaldub populatsiooni puhas kasvukiirus
Selle taga asub sisehoov: Asso õu ehk Karjase hoov.[1] Harju värav Harju värav oli keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatiste osa, mis asus praeguse Rüütli, Müürivahe ja Harju tänava ristil ning Müürivahe tänava ja praeguse Vabaduse väljaku vahelisel Harju tänava lõigul. Kunagise Harjuvärava peatorni asukohal on praegu kahel pool Harju tänavat hooned Harju nr. 13 ja 6. Tallinna linnamüüri Harju värava ristlõike kujutis, Rein Zobeli 1980. aasta rekonstruktsiooni alusel Harju väravakompleksi kulusid ka värava ees asunud Harju värava eesväravate kompleks - 2-3 paari väravatorne koos neid ühendavate müüridega. Ajalugu Esmakordselt mainiti väravat 1361. aastal Sepaväravana (alamsaksa Smedeporte, sest Harju tänav kandis tollal Sepa või Seppade tänava nime). Harju värava neljakandline peatorn oli lõplikul kujul viiekorruseline. Tema põhiplaani suurus oli 9,8×8,8 m ja kõrgus 21 m
niitmisest (D). Igalt uurimisalalt valiti proovitükk, milleks oli enam-vähem homogeense taimkattega ala. Antud juhul võib proovitükki võrdsustada taimekooslusega. Proovitüki valikul arvestati taimkatte mosaiiksust e. laigulisust ja taimkatte kõrgust. Proovitükilt määrati esinevate taimeliikide arv, mis ühtlasi on tegelik liigifond Pärtel jt. (1996) järgi. Igalt proovitükilt tehti viis taimkatte analüüsi pandliku prooviruudu suurusega kasutades Zobeli & Liira (1997) metoodikat. Selle järgi prooviruudu suuruseks ei ole mitte kindel pindala vaid kindla arvu 22 taimevõrsete alla jääv pind. Antud töös kasutasime 500 võsu suurust prooviruutu. Prooviruutudelt lõigati kõik võrsed liigirikkuse ja maapealse biomassi suuruse määramiseks. Kokku koguti 55 prooviruudult 26000 võsu. Laboratoorsed tööd viidi läbi Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi laboris, mille teostajaks
annaabi.ee 
