VMN raames ei kujunenud soodsat majanduslikku integratsiooni riikide omavahel iga leping tuli sõlmida läbi Moskva. Peamiseks VMN made toodangu tarbijaks NSVL kaubapuuduses vaevlev turg. 1991 saatis VMN end laiali. HIINA KODUSÕDA 1946-1949 1911-1912 revolutsiooni tulemusena kukutati keiser Pu Yi. Hiinast sai vabariik. Suurem osa territooriumist oli Guomindangi (juhiks kuni 1925. a Sun Yatsen) võimu all. Kirde-Hiinas pop HKP eesotsas Mao Zedongiga . Pärast II MS HKP ja Guomindangi koostöö enam ei laabunud 1946. puhkes kodusõda Chang Kaiseki saatis algul edu. 1947 pöördepunkt. Guomindang pidi 49 a taanduma kogu Mandri-Hiinast (koos 200 tuh. Armee ja HV ullavarudega Taiwani saarele >1940 1sots NSVL 1945 9riiki Eur. 1949 4 riiki aasias Põhja-Korea; Mongoolia RV, Põhja-Vietnam (Vietn DV), Hiina RV. Hallsteini doktriin See on nime saanud Saksamaa välisministri Walter Hallsteini järgi ja oli Lääne-
NSVL sotsialismileeri sõjaline bloki ehk VLO Kuulusid: Albaania; Bulgaaria; NSVL; Poola; Rumeenia; SDV; Tsehhoslovakkia; Ungari. NSVL sai enda kasutusse sots- riikide armeed (mida oma huvides ära kasutada) Hiina kodusõda Osapooled: Hiina Vabariik (Guomindang) ja hiina Kommunistlik Partei (Mao Zedong) 4 II ms lõpuks Hiina: vaesunud. 1946: Hiinas uus kodusõda. Hiinas 2 valitsust: Guomindangi valitsus (abi USA'lt) ning kommunistlik valitsus Mao Zedongiga. (abi NSVL't) 1945: Põhja-Vietnam kuulutatakse kommu. Riigiks 1912: Hiinast vabariik - suurem osa: Guomindangi võimu alla - Hiina kommu. Partei eesotsas (HKP): Mao Zedong Pärast II ms HKP ja Guomingdangi koostöö enam ei laabunud 1946: Hiina kodusõda - Rahvapartei kaotas + pidi taanduma mandri Hiinast - Kuulutatakse Hiina Rahvavabariik - (Taivan'i saartel armee ja HV kullavaruga.)?
1958. aasta jaanuaris kärbiti armee koosseisu veel 300 000 mehe võrra ja 1960. aasta jaanuaris teatas Hruštšov 1.2 miljoni sõjaväelase, kaasa arvatud 250 000 ohvitseri errulaskmisest. 1957.aastal oli Hiina ja Nõukogude Liidu suhted veel küllaltki head. 1958.aastal tahtis NSVL rajada oma sadamaid Hiinasse ja teha ühislaevastik. Hruštšov käis pidamas läbi rääkimisi Mao Zedongiga. Mao ei olnud nõus selle plaaniga ja kahe riigi vahelised suhted halvenesid. Hiina tahtis rikkuda Nõukogude Liidu suhteid ka USAga. 20.augustil 1959 informeeris NSVL Pekingit, et ei anna hiinlastele tuumapomme katsetada. 1959. aastal käis Hruštšov rahualgatuse käigus USAs välisvisiidil. See oli esimene Nõukogude liidri USAvisiit. Külastati mitmeid vaatamisväärsusi.
jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud. · 1911 noorhiinlaste revolutsioon · 1912 Sun Yat-Sen kuulutab Nankingis vabariigi. Mongoolia ja Tiibet kuulutavad end iseseisvaks · 1927 1936 Guomindangi võim - demokraatlik · 1928 Hiina ühendamine · 1928 luuakse Punaarmee · 1937 1945 Hiina-Jaapani sõda · 1946 algab kodusõda · 1949 Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine, Mao Zedongiga eesotsas (1.okt) · 1958 Suur hüpe · 1966 Suur proletaarne kultuurirevolutsioon · 1976 Mao Zedongi surm · 1989 Taevase Rahu väljaku veresaun, Hiina jääb kommunistlikuks INDIA: · 1885 India Rahvuskongress · 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas seisis India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharlal Nehru. Nehru pooldajate arvates ei
Militaristlikest ambitsioonidest siiski ei loobutud. Relva jõul lämmatati sõltlasriikide demokratiseerumiskatsed (nt. 1956 Ungaris). Kuuba juhi Fidel Castro reziimi toetamine tekitas Kuuba kriisi ajal (1962) maailmasõjaohu. Suhtlemine lääneriikidega rikkus vahekorda Hiina ja Albaaniaga. Jätkus forsseeritud relvastumine. Nõukogude Liidu mõjuvõimu seisukohast oli see suur viga, et Hrustsov läks tülli Mao Zedongiga. Hiina muutus sõbrast vaenlaseks. Hrustsovi ja Mao sõnelus Pekingis algas sellest, et Hrustsov avaldas imestust Mao seisukoha üle, et tuumasõda pole tarvis karta. Loomulikult peab tuumasõda kartma. Küllap kartis ka Mao, kuigi ütles hoopis muud. Võib-olla oli küsimus juhtpositsioonist, kelle võim on suurem, kumb kõvem. Hrustsovi reageering oli äge: suhted katkestati. Rakettide paigutamine Kuubale
1946-47 puhkes suur nälg, hukkus umbes 10 miljonit inimest. See vähendas nende populaarsust. Ka sõjaliselt osutusid kommunistid tugevamaks, nende armees, mis kandis nimetust Hiina Rahvavabastusarmee, oli rohkem mehi. Lõpuks ei jäänudki muud üle kui taanduda Taiwani saarele. 1949. aastal kuulutati mandril välja Hiina Rahvavabariik ja Taiwani saarel Hiina Vabariik. Hiina Rahvavabariigis oli võimul kommunistlik partei eesotsas Mao Zedongiga. Algas nähtus maoism/mauism talupoja osatähtsus uue ühiskonna ülesehitamisel. Tähtsustas end kui võrdväärset riiki NSVL-u kõrval. Kui maareform oli läbiviidud, siis alustati ka kollektiviseerimistega. Hakati rajama ühismajapidamisi. 1956-57. aastatel toimus Hiinas 100 õie kampaania: esimees Mao kutsus üles inimesi võime kritiseerima ja välja pakkuma alternatiivseid viise lahendamiseks. Nimetus tuli sellest, et loosungiks oli: ,,Las õitseda 100 lille,..
annaabi.ee 
