2. Baltisaksa kultuurielu oli tähtis, sest see elustas ka Eesti linnakodanike kultuurimiljööd. 3. Baltisaksa soost kunstnikud said kunstihariduse Vene, Saksa ja Itaalia kunstikeskustes. 4. Baltisaksa kunst oli oma vaimult konservatiivne ning jäi saksa kunsti provintslikuks haruks. 5. Baltisaksa kunstnikud Eestis viljelesid portreemaali, romantilis-realistlikke maastiku- ja linnavaateid, lillemaale, religioosse sisuga altarimaale, zanrimaale, olustikumaale ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis lõpetas Johann Köler oma õpingud Peterburi Kunstide Akadeemias. 7. 19.saj-l tekkis ja arenes Eesti kunst peamiselt välismaal. 8. Eesti kunstikultuur ei saanud areneda Eestis, sest talurahvas oli liiga vaene, rahvas oli vähese haridusega, saksastunud eesti haritlased ei tundnud rahvusliku kultuuri vastu
ainestikku. Nimekaim kunstnik neist oli Dante Gabriel Rossetti (1828-1882). Hispaania * Osaliselt romantismiperioodil elas ja tegutses üks maailma kunstiajaloo omapärasemaid meistreid, keda ei saa siduda ühegi kindla stiiliga, hispaanlane Francisco Goya (1746- 1828). Tema loomingus on nii romantilisi kui realistlikke jooni. Ta on eriti kuulus oma fantastiliste, nägemuslike ja õuduspiltide poolest. Temaatika on väga lai: on suuri freskosid ja altarimaale kirikutes, zanrimaale, portreid, maale kaasaja poliitiliste sündmuste ainetel jne. Tolleaegset Hispaaniat iseloomustab mahajäänud ühiskondlik kord, tugev kuningavõim, katoliku kiriku ja inkvisitsiooni kõikvõimsus. Goya maalis kuninga perekonda näitas ilustamata kuninglike tegelaste piiratust, rumalust, tühisust (eriti kuninganna Maria Luisa!). Goya oli ka väga hea graafik, tegi mitmeid kuulsaid seeriaid: ,,Kapriisid" 83 pilti (ofort + veidi akvatinta), mis piitsutavad kaasaja pahesid, lisaks
sajandil oma õitsengus; hollandlased oli eriti edukad maalikunsti alal. Kuna Hollandis polnud kunst keskvõimule allutatud, oli igas linnas oma maalikoolkond, mille meistrid olid teineteisega tihedas läbikäimises, sest linnad asetsevad Hollandis suhteliselt ligistikku. Üks kuulsamaid, mõjukamaid ja geniaalsemaid Hollandi maalikunstnikke oli Rembrandt, kes elas ja tegutses põhiliselt terve elu Amsterdamis. Rembrandt on maalinud üle 600 maali- nende hulgas zanrimaale, maastikke, portreesid, natüürmorte. Rembrandt(1606- 1669) Rembrandt oli üks geniaalsemaid ja võib- olla suurimaid maalikunstnikke üldse. Tema suurus seisnes eelkõige selles, et ümbritsevast reaalsusest lähtudes andis ta sellele üldinimliku tähenduse. Rembrandti kunst baseerub sügaval vormitunnetusel , kus pole võimalik vahet teha ilusa ega ka inetu vahel. Valguse ja varju , heleda ja tumeda vaheldumine on ta olulisemad väljendusvahendid
Velasques-tõetruude suure inimetetundmisega loodud portreede autor. Pärast velasquesi tööde nägemist ei lasknud kuningas ennast enam kellelgi teisel maalida. Van dycki peetakse paraadportree alusepanijaks, nendel kujutab kunstnik inimest meeldiva ja väärikana, kui vaja ka noorema ja ilusamana, suur tähelepanu rõivaste kujutamisele. Rembrandt-kasutab valgust ja varju, heledust ja tumedust, ei tee vahet ilusa ja koleda vahel. Tema tegi nii mütoloogilist ja usuteemalisi maale, zanrimaale, portreesid ja maastikke. Rokokoo 18 saj Arhitektuuris väliselt ei muutundu palju, aga seest jäid toad hubasemaks ja väiksemaks, seinad paneelide või peeglitega kaetud. Mööbel kerge ja kõverjalgne, istmed siidiga kaetud, kanti siidrõivaid ka mehed, ehitud pitsi ja puuderdatud parukad, naistel spiraalsed lokirullid, meestel pats, daamidel sipelgtalje ja suued paisuvad seelikud. Maalikunstis heledad toonid, võbelev valgus. Sageli maaliti lambureid, lambuririietuses
" Võitjate ees sammub naisena kujutatud sümboolne vabadus. Tema kõrval on kunstnik kujutanud ennast, püss käes ja silinder peas. Koloriidilt on töö pruunikas, millest eraldub vabaduse kollan rüü ning lipu sinivalgepunakasvärvus. Maal on läbinisti romantiline, paatoslik ja heroiline. Pärast 1830. a. ei olnud võimalik enam kujutada kaasaega, sest uus kuningas Louis Philippe kehtestas rea kitsendusi kultuurielus. Nüüd maalis Delacroix peamiselt zanrimaale, portreesid ja natüürmorte. Maksimaalne emotsionaalsuse saavutamiseks kasutas kunstnik ohtralt täiendvärvusi ning ehitas nende kontrastidele üles terveid kompositsioone. Chiose veresaun Autoportree
Adamson- Eric(1902-1968).Iseloomulik värvirikkus,värske,julge ja seesmiselt distsiplineeritud impressionistlik tehnika.Kreeka sõdur. Aleksander Varandi(1901-1983)-harrastas õhuküllast ja nüansirikast maalimisviisi.Värvikasutuselt diskreetsem kui Adamason-Eric.Kaldub pigem hallika üldtooni poole.Maalitehnika vaba ja voolav. Lopsakas ja elurõõmus maalitehnika on Kaarel Liimandil(1906-1941)-iseloomustavad ergas koloriit,tegi portreid ja zanrimaale. Pilet5 2.Skulptuur iseseisvas Eestis 1919-1940 Iseseisvusaja skulptuuri viljeleijatest tuleks kõigepealt esile tõsta Anton Strakopfi(1889- 1966).Strakopfi töödes oli algul mõningane ekspressionistlik kallak.Edaspidi kasutas kujur materjalina enamasti kodumaist graniiti,mida ta ei lihvinud.Ta jättis vormid kergelt üldiseks ning paigutas kuju rahulikku suletud kompositsiooni moodustavasse asendisse.Starkopfi loomingus oli tähtsal kohal akiplastika(Tants).
Loomingu iseloomustus C èzanne loobus impressionis mi eba m äärasusest ja püüdis jäädvustada seda, mis on looduses kindlat ja püsivat. Ta püüdis taandada kõik ese m ed kol m ele ge o m e etrilisele p õhivor mile kera, koonus ja silinder. Vor mi andis edasi il ma kontuurideta, Ülekaalus on heledad toonid, eriti ar mastas C èzanne lillat ja rohelist. C èzanne maalis maastikke, natüür morte, akte, portreid, zanrimaale. Rohkesti on kujutanud SainteVictoire `i m äge. Impressionistid Impressionis mi e elkäijaks loetakse kunstnikku Édouard Manet. Õppis École des BeauxArts`is tuntud akade misti juures. Alles vane mas eas o mandas i mpressionistliku maali mislaadi. Puhtast i mpressionis mist eristab Manet`d ühtlane pintslikäsitlus, suure m vor mikindlus, tumeda m koloriit. Maalis pea miselt figuraalko mp ositsioone, portreid, natüür morte. Esi mene kuulsam ja kõmulisem töö: Eine roheluses
annaabi.ee 
