ning ühineda seal olnud vägedega. ÜRO väed ajasid Põhja-Korea väed tagasi üle 38. paralleeli. Lõuna-Korea oli päästetud. Olles väga edukad, leidsid nad, et oleks hea mõte saada kogu Korea Syngham Rhee valitsuse alla. USA oli veendunud, et sõda peab jätkama ja saatma oma väed põhja poole ning sõda jätkuski. Hiina hakkas muretsema, et ÜRO väed ei pruugi piirduda kommunistliku Põhja-Korea hävitamisega ega pruugi peatuda Yalu jõe ääres, kust jooksis Hiina ja Põhja-Korea piir. Truman ja paljud teised liidrid keelasid sõda laialdasemaks muuta, kuid paraku kindral MacArthur ei kuuletunud, tuues väiteks, et Põhja-Korea väed olid varustatud Hiina poolt ja seega peakski Hiina baase pommitama. Sõja vältel seda siiski ei tehtud. Hiina hoiatas USAd, et nad 38. paralleeli ei ületaks, kuid Truman pidas hoiatust asjatuks. 8. oktoobril 1950. aastal saatis Mao Zedong (Hiina Kommunistliku partei juht) Hiina
MacArthuril oli kästud olla väga ettevaatlik Hiina piirile lähenedes. Paraku MacArthur keeldus kuuletumast, tuues väiteks, et PõhjaKorea väed olid varustatud Hiina poolt ja seega peaks pommitama Hiina baase, kes varustasid PõhjaKorea vägesid. Vaatamata kõigele erinevatel asjaoludel siiski Hiinat terve sõja vältel ei pommitatud. 8. oktoorbil 1950, kui Ameerika väed olid Korea vahelise piiri ületanud, saatis Mao Zedong Hiina Rahva Vabatahtlike Väed Yalu jõe äärde. Nad oli valmis piiri ületama. Mao nõudis kohe abi ka Nõukogude valitsuselt ja nägi sekkumist olevat vaid kaitsva eesmärgiga. Mao ütles Stalinile, et kui nad lasevad USA'l terve Korea okupeerida, peavad nad valmis olema selleks, et USA Hiinale sõja kuulutab. Mao lükkas plaanitud rünnaku edasi 13. oktoobrilt 19. oktoobri peale, oodates venelaste abi. Venelaste abi jäi aga kasinaks. NSV Liidu õhujõudude osavõtt oli aga pahaks üllatuseks Korea õhuvägedele.
Kore sõda Millal? 1950-1953 Põhjused? Põhja-Korea eesmärk oli kukutada Syngman Rhee valitsus ja purustada lõuna-Korea sõjavägi, selleks leiti ettekääne, et lõuna-Korea alustas sõda. NSVL eesmärk oli kommunismi võimu laiendada ja USA võimu maailmas vähendada. USA eesmärk oli mitte lasta kommunismil võimu juurde saada, omades kontrolli lõuna-Korea üle. Kommunistliku Põhja-Korea hävitamine pani aga muretsema Hiina, kes kartis, et UN'i väed ei kavatsegi peatuda Yalu jõe juures, mis oli Hiina ja Põhja-Korea piiriks. Osalejad? Põhja-Korea Lõuna-Korea NSVL UN/ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) Hiina Tulemused? Põhja- ja Lõuna-Korea vahele rajati demilitariseeritud tsoon, mis püsib seal siiamaani. Relvarahu ajaks 1953 aasta olid piirid umbes samad, mis enne sõda. Suessi kriis Millal? 1956-1957 Põhjused? Egiptus otsustas riigistada Suessi kanali, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse
PAEKTU SAN PROBLEEM: KLIIMA SOOJENEMINE Tallinna Reaalkool, 10 A klass Evely Kaasiku ASUKOHT Aasias, Hiina ja PõhjaKorea piiril (A) PAEKTU SAN KUI MÄGI Stratovulkaan Suurem osa alast jääb Hiina poolele. Väga paljudele jõgedele alguseks (nt Tume, Yalu) Kõrgeim tipp on Janggun (~2700 m). Tekkis 2160. aastal e.Kr. Viimati purskas 1903 aastal. KLIIMA Ilm võib mäel olla väga tujukas. Keskmine temperatuur tipus on 8,3°C. Suvel võib temperatuur olla umbes 18°C ja talveks kukkuda 48°C. Keskmine temp. Jaanuaris on 24°C ja Juulis 10°C. Umbes 8 kuud aastas on kõrvetavalt külm. Keskmine tuule kiirus on 11,7m/s. Detsembris ulatub ka 17,6m/s. Suhteline niiskus keskmiselt 74%.
Valge ketas, mille peal täht asetseb sümboliseerib Korea Taeguk´i universumi sümbolit. PÕHJA-KOREAST LÄHEMALT Loodus: Põhja-Korea on riik mägise pinnamoega. Sealset maastikku iseloomustavad orud ja kitsad tasandikud ning edelast kirdesse kulgevad mäeahelikud. Põhja-Korea kõrgeim tipp Paektusan asub Hiina piiril. See ulatub 2744 meetrit üle merepinna. Tasandikud paiknevad põhiliselt rannikul ja hõlmavad viiendiku pindalast. Suurim jõgi Yalu moodustab piiri Hiinaga ja viib oma veed Kollasesse merre. Tähtsad jõed on ka Venemaa piiril voolavad Tumen ja Taedong. Valitseb külma suvega mandriline kliima. Mägedes kasvavad männi-, lehise-, nulu-, kuuse- ja seedrimetsad. Need on viimase aja ohtra raiumise tõttu ka vähenenud. Kliima on mõõdukas ja sademed on koondunud suvele. Looduslikeks riskiteguriteks on hiliskevadised põuad, millele sageli järgnevad üleujutused. 4
Sisukord Sissejuhatus rahvastik Elukorraldus Ajalugu Korea sõda Majandus põllumajandus ettevõtted Geograafia Maavarad Sissejuhatus Põhja-Korea on riik mägise pinnamoega. Sealset maastikku iseloomustavad orud ja kitsad tasandikud ning edelast kirdesse kulgevad mäeahelikud. Põhja-Korea kõrgeim tipp Paektusan asub Hiina piiril. See ulatub 2744 meetrit üle merepinna. Tasandikud paiknevad põhiliselt rannikul ja hõlmavad viiendiku pindalast. Suurim jõgi Yalu moodustab piiri Hiinaga ja viib oma veed Kollasesse merre. Tähtsad jõed on ka Venemaa piiril voolavad Tumen ja Taedong. Valitseb külma suvega mandriline kliima. Mägedes kasvavad männi-, lehise-, nulu-, kuuse- ja seedrimetsad. Need on viimase aja ohtra raiumise tõttu ka vähenenud. Kliima on mõõdukas ja sademed on koondunud suvele. Looduslikeks riskiteguriteks on hiliskevadised põuad, millele sageli järgnevad üleujutused. Varajasel sügisel esineb aeg-ajalt taifuune
Norra, India jne. Joonis 2. Douglas MacArthur 1950. aasta sptembriks olid suutnud USA oma liitlasriikidega võita tagasi kaotatud maa ning jõudes Seouli lõigati läbi KRDV sõjaväe saadetiste liinid. Kuu lõpuks oli tagasi saadu kõik Põhja-Korea vallutatud alad. Edasi oli vaja otsustada, kas minna veelgi kaugemale ja vabastada Põhja-Korea kommunistide võimu alt. Hiina hoiatusi eirates liiguti 1950 aasta oktoobrik Hiina ja Korea piirini Yalu jõeni. Alahinnates Hiina vägesid olid USA ja liitlasväed sunnitud taganema 38. paralleeli juurde tagasi. 1951. aasta alguses toimus USA ja kommunistide vahel vaidlusi Korea valitsemise üle. MacArthuri arvates tuli konflikti kaasata ka Hiina ning see sai talle saatuslikuks. USA uueks sõjaväe juhiks sai kindral Matthew Ridgeway, 1951, aasta juuliks oldi jõutud nö patiseisu, kus kumbki pool ei sundinud vastast alla andma. Sellises seisus olles hakkasid kõikide osapoolte
annaabi.ee 
