Ludwig Joseph Johann Wittgenstein Jaanika Vichterpal 12.b Ludwig Wittgenstein Sündis 26.aprill 1889 Viinis ning suri 29.aprill 1951 Cambridges Oli Austria päritolu filosoof,kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks filosoofiks. Wittgensteini teesid Maailm on kõik, mis on tõsi Igasugune filosoofia on "keelekriitika" Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida Maailm koosneb üksteisest sõltumatutest atomaarsetest faktidest, millest koosnevad faktid filosoofilisi probleeme saab mõista või
vaid seda, kuidas agent käitub juhul kui teatud tingimused on täidetud. Ryle jaoks on eeldus, et kogu mentaalse mõistestiku deklaratiivsel kasutusel on mingi fakte või nende esinemist kirjeldav ülesanne, kategooriavea tegemine. (Ryle 1949) Erinevalt loogiliste positivistide biheiviorismist ei nõua Ryle'i versioon mentaalse mõistestiku füsikalistlikku redutseerimist, piisab inimkäitumise tavakeelsest kirjeldusest. Tugevad biheivioristlikud sümpaatiad olid ka Wittgensteinil, kellel see seondus privaatkeele argumendiga. Oma "Filosoofilistes uurimustes" (Wittgenstein 1953) väidab ta, et mentaalset laadi terminite kasutamise episteemiline kriteerium ei saa olla privaatne. Introspektiivselt ligipääsetavad sisemised seisundid peavad olema seotud avalikult vaadeldava käitumisega. Biheiviorism mõjutas kasvatusteadust ja koolisüsteemi, eriti USA-s, tänu sellele, et suutis luua selged ja täpsed kasvatuses kasutatavad reeglid. Kasvatuses kasutatakse loogikat-
ehk märkused loogilisest vormist. mille ta esitas seltsile Aristotelian Society ettekandmiseks ning see avaldati toimetises. Wittgenstein oli nõrdinud sest tema teoseid polnud keegi eriti avaldanud ja tema mõtteid polnud ükski filosoof omaks võtnud. Wittgensteini varase perioodi ideoloogia ühtib põhiloomult selleagse filosoofia ideestiku ja ootustega ühe universaalse formalismi ning aksiomaatika järele, mille abil saaks kõike kirjeldada. Ludwig Wittgensteinil on elukestev huvi religiooni vastu ning ta väitis, et vaatab iga probleemi usu seisukohast. Wittgensteini kirjutisi läbib neli põhiteemat: headus, väärtus, tähendust ja elu. Wittgenstein oli mures, kas ta on on moraalselt hea või lausa täiuslik. Samas oli ta ise gei. 1920. ja 1930. aastatel ründas ta oma loomingus "Traktaadis" väljenduva filosoofilise perfektsionismi vastu. Sellest tegi Wittgenstein järelduse et on "Loogilis- filosoofilises traktaadis" vigu teinud.
ooperid 19. Kus oli Nietzche arvates tugev valitsus ilma ,,parlamentaarse totruseta", mistõttu temast võib saada Euroopa valitseja? V: Venemaa 20. Millised 2 poliitikut armastasid kasutatada Nietzche mõistet ,,võimutahe" oma propagandas? V: Mussolini ja Hitler Ludwig Wittgenstein (1889-1951) 1. Kus ja millal Wittgenstein sündis? V: 19. sajandil Viinis 2. Kes oli Wittgensteini isa ametilt? V: rikas tööstur 3. Millised kaks heliloojat käisid Wittgensteinil kodus? V: Brahms ja Mahler 4. Kus Wittgenstein õppis masinaehitust? V: Berliini Tehnikakõrgkoolis 5. Milline filosoof andis Wittgensteinile tõuke tegeleda matemaatika ja filosoofiaga? V: Bertrand Russel 6. Millises ülikoolis Wittgenstein õppis? V: Cambridge'i ülikoolis ja Trinity College'is 7. Millisel maal elas Wittgenstein üksilduses? V: Norras 8. Kellena töötas Wittgenstein pärast I maailmasõda Austrias? V: algkooliõpetajana 9
Gottlob Frege. Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest. Analüütilise filosoofia kujunemisel on olnud tähtis koht ka Gottlob Fregel ning Ludwig Wittgensteinil. Analüütilisele filosoofiale on algselt iseloomulik olnud suure tähelepanu pööramine keeletarvituse analüüsile ning sageli ka loomuliku keele ning täpsete ja rangete formaliseeritud keelte seose fikseerimine (mõlemat nimetatakse analüüsiks ehk keeleanalüüsiks). Nüüdseks ei ole keeleanalüüsil analüütilise filosoofia kõigis harudes enam keskne koht. Analüütiline filosoofia kui õpetus Analüütiliseks filosoofiaks on nimetatud õpetustest kõige sagedamini loogilist
ANALÜÜTILINE MEETOD. GOTTLOB FREGGE. Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest. Analüütilise filosoofia kujunemisel on olnud tähtis koht ka Gottlob Fregel ning Ludwig Wittgensteinil. Analüütilisele filosoofiale on algselt iseloomulik olnud suure tähelepanu pööramine keeletarvituse analüüsile ning sageli ka loomuliku keele ning täpsete ja rangete formaliseeritud keelte seose fikseerimine (mõlemat nimetatakse analüüsiks ehk keeleanalüüsiks). Nüüdseks ei ole keeleanalüüsil analüütilise filosoofia kõigis harudes enam keskne koht. Analüütiline filosoofia kui õpetus Analüütiliseks filosoofiaks on nimetatud õpetustest kõige
Ludwig Wittgenstein. Varane Wittgenstein. Loogilis-filosoofiline traktaat. Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks filosoofiks. Eluajal avaldas Wittgenstein ühe raamatu ("Loogilis-filosoofiline traktaat"), mis oli väga mõjukas Viini ringi loogiliste positivistide seas, kuigi Wittgenstein ise ei pidanud end Viini ringi kuuluvaks. Hiljem kritiseeris ta ise seda tööd oma postuumselt avaldatud märkmetes ("Sinine ja pruun raamat") ning
Informatiivsuse (kvantiteet) ("Sinu ütlus peab olema informatiivne") Tõesuse (kvaliteet)("Ära räägi seda, mida sa pead valeks", "Ära räägi seda, milleks sul ei ole piisavalt alust") Relevantsuse (suhe)("Räägi seda, mis antud hetkel puutub asjasse") Väljenduse selguse (kord) ("Väldi mitmetähenduslikkust", "Räägi lühidalt") H. P. GRICE'i arvates sõna tähendus ei ole seotud tema referendiga, sellega millele ta viitab Tähendus on kasutamine (nagu Wittgensteinil) Suhtlemispostulaadid Just suhtlemispostulaadid võimaldavad mõista hüüet ,,Auto!" kui hoiatust ,,Ettevaatust, sa võid auto alla jääda". /Ehmata! Ja kohv/ Rääkija võib tahtlikult kasutada mingit suhtlemispostulaati, et edastada oma mõtet varjatud kujul, nii et kuulaja peab selle mõtte ise tuletama kui implikatuuri. Nt kui õppejõud oma soovituskirjas õpilasele, kes pretendeerib õppejõu kohale, piirdub märkustega, et ta valdab hästi inglise keelt ja
annaabi.ee 
