põlvitab, paremal seisab Ristija Johannes · Kõige kuulsam ALBRECHT DÜRER: o Tema loomingus ka autoportreed 10 tükki o Maale säilinud 100 maali o Eelkõige gravüürid o Puulõikesarjad: KRISTUSE KANNATUSLUGU MAARJA ELU O "RÜÜTEL, SURM JA KURAT" O "MELANHOOLIA" O "AADAM JA EEVA" · Silmapaistvaim luterlane Saksamaal: LUCAS CRANACH vanem: o Wittenbergist O "FRIEDRICH TARK" O "VENUS JA CUPIDO" o Tööd väikeseformaadilised o Loodud aristokraatide jaoks o Teostes esineb koketeerimist (=edvistamist) ja naiivset erootikat · HANS HOLBEIN noorem o Pärit kunstnike perekonnast o Võitis kuulsust graafikuna o Katoliku munk o Teoloogiaprofessor o Kritiseeris katoliku kiriku pahesid o Oodati, et läheb kaasa reformatsiooniga, kuid selgus, et on ainult katoliku
jutlustanud ja kirjutanud, midagi muud pole ma teinud. Sel ajal, kui mina magasin, või kui ma oma sõprade Philippi [Melanchthon] ja Amsdorffiga Wittenbergis õlut jõin, nõrgendas Sõna paavstivõimu niivõrd, et ükski vürst ega keiser pole seda nii palju lammutanud. Mina ei teinud midagi, seda kõike tegi ja saavutas Sõna" (raamatust "Kaheksa Wittenbergis peetud jutlust"). Luther suri oma sünnilinnas, kuhu ta oli sõitnud Wittenbergist, et anda ühes tüliküsimuses nõu sealsele krahvile. Luterlus · Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana. · Luterlased ise on oma kirikut nimetanud ja nimetavad õigupoolest evangeelseks, kristlikuks või apostellikuks · Nimetus "luterlased" (ladina keeles Lutherani) pärineb algselt katoliiklastelt ning
saksa keel trükiti jõudis üle kogu euroopa) -Ta hakkas oma kirikut ehitama. -1521- Lutherile määrati surm tuleriidal. -1521- Luther kutsuti Vormsi (S) riigipäeva ette, ta keeldus oma vaadetest loobumast sai pelgupaiga Wartburgi lossis -Tõlkis Piibli saksa keelde. -Piibel ainus usu allikas - Eitas paavsti eksimatust 21. Kuidas arenes usupuhastus Saksamaal? Sai alguse Wittenbergist 1517. Eestvedajaks M. Luther. Levis nt. Taani, Rootsi, Soome. Tagajärjeks Talurahvasõda Saksamaa jagunemine luterlikuks ja katolikuks. Augsburgi usurahu 1555 22. Augsburgi usurahu 1555. Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise ''Kelle valitsus, selle usk''. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused (emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus), riigikirik. 23
juba iseseisvat elu alanud (Kala 2007:12). Niisiis, ajaloo otsestest allikatest tulevad esimesed Tallinnast pärinevad teated reformatsioonisündmustest 1524. aasta kevadest. Tallinnas hakkasid esimestena evangeelseid jutlusi pidama munk Johann Lange Niguliste kirikus ja Oleviste kirikus sealne kaplan Zacharias Hasse. See sai toimuda kas 1523. või 1524. aastal. 1524. aastal saabus Tallinnasse läbi Tartu Lutheri õpilane Hermann Marsow Wittenbergist, kes oli seega esimene luterlikus mõttes väljaõppinud jutlustaja. Johann Lange oli olnud enne Tallinnasse saabumist munk Stade´is asuvast St Georgi Prämonstratenserkloster´is (asub Breemeni lähedal), kus ta tänu Wittenbergis õppivatele mungavendadele sai innustust uuest luterlikust evengeeliumiõpetusest. Tema enda õpingutest ja Tallinnasse jutlustajaks saabumise tagamaadest pole andmeid. On aga säilinud tema ja
..Võika kiiruga end visand verepilastuse sängi - ei tule sellest head; ei võigi tulla. Kuid lõhke süda, suu peab seisma lukus. Ilmuvad HORATIO, MARCELLUS JA BERNARDO. HORATIO: Prints, soovin tervist teie kõrgusele! HAMLET: Ma rõõmustan, et sind näen tervena, Horatio - kui mina olen mina. Suruvad teineteisel kätt. Mis tõi su Wittenbergist siia? - Oo, Marcellus! MARCELLUS: Aulik prints! HAMLET: Rõõm näha teidki. Tere õhtust. Kuid mis sind Wittenbergist siiski siia tõi? Viib HORATIO kõrvale. HORATIO: Ah, tuli tuju pisut logelda. HAMLET: Ei väidaks seda sust ka vaenlane, nii ära puhu mulle ette eiteamida. Ma väga hästi tean, sa pole laisk.
· Probleemiks eesti keelt valdavate kirjaoskajatest köstrite puudus · Üksikud talurahvakoolid tegutsesid juba 17 saj keskpaiku Talurahvakoolid LM-l · K XI kiitis heaks superintendent J. Fischeri LM kooliolude parandamise kava(1675): 1. Tartu lähedal tegutses õpetajate seminar köstrite ja koolimeistrite koolitamiseks maapiirkondade talurahvakoolid jaoks(1684-86): - Juhtis Bengt Gottfried Forselius, kes sai Wittenbergist uusi pedagoogilisi rahvahariduse ideesid - Õpilasteks LM talupoegade pojad ja köstrid(kokku u 150) 2. Rahvakeelse õppekirjanduse avaldamine: - Forseliuse aabits eestlastele(1684, pole säilinud) 3. Talurahvakoolide asutamine: vajalik raha saadi reduktsiooni tulemusena Talurahvakoolid Liivi- ja Eestimaal A
annaabi.ee 
