Kallis Lea, 01.10 Ma kirjutan, et rääkida Sulle oma süüdistavatest mõtetest ning oma kohutavast enesetundest. Tahan kurta Sulle oma elu. Albert on minu tulevane abikaasa, kihlatu ning parim, mis minuga juhtunud on. Werther aga hea sõber, kellega tutvusin perekonna tutvuste läbi ning kes leidis minus olevat midagi enamat. Ja ma ei taha nüüd ega tahtnud siis nõnda head sõpra kaotada. Werther ei teadnud, et me Albertiga teame ning me ei rääkinud talle, kuid.. me teadsime tema tunnetest minu vastu. Nägin seda tema käitumises, tema silmades, kui ta mulle otsa vaatas; kuulsin kuidas ta sellest tahtmatult kõneles. Kuid Lea! Me Albertiga ei saanud seda endale lubada! Mängida Wertheri tunnetega, teha tema rumalale väikesele südamele kõige võimsamal viisil haiget pole minu moodi! Ma ei taha nii, Lea. Rääkisin talle, palusin teda. Palusin unustada minu, teise meh...
Sisimas ma tean, et mida kauem ma viivitan, seda valusam on Wertheril. Ma olen osanud Wertherit säästa, ma näen, kui tal on valus. Just siis kui tal on valus, hakkan mängima klaveril tema lemmiklaulu. See laul, justkui vabastaks teda tema mõtetest ja ta muutub tagasi Wertheriks... 30.juulil Albert on tagasi! Ma olen õnnelik, et minu armastus minu juurde jõudis. Jah, ma tean, mis see Wertherile teeb. Õnnekombel jõudsin ma enne Albertile Wertherist rääkida. Teda paluda, et hoida suudlused ja kallistused minust eemal hetkedel, mil Werther läheduses. Ma pean Wertherile rääkima- tean, et pean, aga siiski ei suuda... 18.detsembril Olgu, olen otsustanud, kui Werther järgmine kord minu juurde tuleb siis lõpetan selle, tema enda pärast.Olen juba liiga kaua viivitanud, Albert ka enam ei jaksa Wertheri sõpra teeselda. 24.detsembril Werther on surnud! Olgu talle muld kerge
võimukandjate juures, liiga tundeline(armus ühesse naisesse, Lotte, kuid ta oli kihlatud Albertiga, asja tegi keeruliseks see, et Lotte oli vanim laps oli emale abiline, ema suri, haigevoodil enne surma jõudis öelda, et Lotte hoolitseks õdede vendade eest, ning Albertiga abielluks, andis oma õnnistuse, surevale emale andis lubaduse, et abiellub Albertiga- korralik töökas, tavaline, normaalne mees, polnud pahesid, eristab Wertherist see, et Albert oli praktiline mõistlik inimene, Werther seevastu tundeline, Lottele läks Werther ka korda, Werther külastas Lottet pidevalt, Lotte tahtis selle lõpetada, sest küla rääkis, et see ei sobi, Werther proovis läheneda ka talle, mõlemad romaani lugedes olid pisarates, Werther proovis suudelda, kuid Lotte ütles, et see tuleb lõpetada, Lottes hakkavad tunded õitsema, Lotte tahtis Wertheriga tegelikult jätkata, Werther läks ära ning tappis end ära
Ta eelistab väljamõeldud Keldi poeeti Ossiani Homerosele ning valmistab tõlke tema luulest. Lotte ususb, et ta on haige ja palub ennast rahule jätta. Albert on Wertheri suhtes närviline ja soovib, et ta ei külastaks neid nii palju. Lotte lõpuks palub, et Werther ei tuleks uuesti enne Jõuluõhtut, aga ta tuleb ikkagi ühel õhtul kui Albertit pole. Lotte palub, et Werther loeks talle oma tõlked Ossiani lauludest. Ta teeb seda ning Lotte on pisarateni liigutatud, kirg saab Wertherist jagu. Ta kallistab ja suudleb Lottet kirglikult ning heidab end tema ette põrandale. Aga Lotte rabeleb end vabaks ja lukustab end teise tuppa, et mitte alistuda Wertheri kirgedele. Lotte pagendab ta enda juurest igaveseks. Lootusetuna pärast seda sündmust jätkab Werther hüvastijätukirja, mida ta oli varem alustanud. Ta saadab teenriga Albertile teate, et see laenaks oma püsse Wertherile retke jaoks. Albert annab need teenrile. Hiljem sel õhtul laseb Werther end maha.
juurde. Vahepeal on Lotte abiellunud ning Wertheri meeleheide süveneb veelgi. Lotte palub Wertherit, et ta neid nii sageli ei külastaks, kuna loodab nii vähendada Wertheri kannatusi. Lotte lõpuks palub, et Werther ei tuleks uuesti enne Jõuluõhtut, aga ta tuleb ikkagi ühel õhtul kui Albertit pole. Lotte palub, et Werther loeks talle oma tõlked Ossiani lauludest. Ta teeb seda ning Lotte on pisarateni liigutatud, kirg saab Wertherist jagu. Ta kallistab ja suudleb Lottet kirglikult ning heidab end tema ette põrandale. Aga Lotte rabeleb end vabaks ja lukustab end teise tuppa, et mitte alistuda Wertheri kirgedele. Lotte pagendab ta enda juurest igaveseks. Werther mõistab, et üks kolmest, kas Lotte, Albert või ta ise, peab elust lahkuma. Suutmata kellegi haiget teha ning veel vähem kedagi tappa ja oma enese nõrkus, kuna ta oleks
20. veebr saab Werther teada Lotte ja Alberti abielust ja soovib sisimas õnne,. 15. märts- Werther sattus kõrgseltskonda, kus ta seisuse pärast sõber krahv M-i palvel minema sunniti. Seal olijad olid ülbed ja tekitasid pahameelt. Ka preili B oli pisut kõrk, kuid 16. Märtsil temaga kõneldes sai ta aru millist mõnitust sai ka tema Wertheriga rääkimisest. 24 märts- lahkub Werther töölt ja emale serveeriti see pehmelt (kuna ema lootis, et Wertherist saab kunagi saadik) 16. juuliks on ta vürsti juurest igavuse tõttu lahkunud vahepeal käis ta ka oma sünnikohas aegu meenutamas. 29 juulil kirjutab ta Wilhelmile, et Albert pole Lottele ikka see õige. 21. august-jõuab Werther talumajja tagasi ja mõtleb isegi, et mis juhtuks kui Albert sureks. 4. sept- kohtab ta selle sulasega, kellest raamatu algul rääkis. Naine hakkas juba järele andma, kui lese vend, kes sulast juba enne vihkas, sulase majast seepeale minema kihutas
vähemalt 4 argumenti. Jah: 1) ta oleks võinud otsida uut armastust, mitte vanast nii meeleheitlikult kinni hoida; 2) ta oleks võinud enda eluga edasi liikuda (ta juba kolis Wahlheimist Weimarisse ning oleks võinud ka sinna jääda või hoopis mujale kolida); 3) Albert oleks võinud Wertherile aru pähe panna, kui nad enesetapust rääkisid ning talle selgitada, et enesetapp pole lahendus; 4) Lotte oleks võinud varem hakata Wertherist eemale hoiduma, mitte lasta tal ennast igapäevaselt külastada; 5) teel tantsupeole öeldi Wertherile, et ta ei armuks Lottesse, sest tal on juba kihlatu olemas, kuid Werther ei hoolinud sellest (kui ta oleks kuulanud, mis talle öeldi, oleksid asjad võib-olla teisiti läinud); 6) Wertheri teener oleks võinud tema suhtes valvsam olla. Ei: 1) oma enese nõrkus; 2) suutmatus kellelegi haiget teha;
Ta oli armunud ühte naisesse, kes oli aga teise mehega kihlatud. Lotte oli selle naise nimi. Werther ei leidnud vastuarmastust sellepärast, et Lotte ei söandanud oma kihlust Albertiga katkestada. Nimelt oli Lotte oma pere vanim laps, ema abiline, aga oli juhtunud, et tema ema suri ära. Haigevoodil ütles ta ema Lottele, et Lotte hoolitseks oma õdede ja vendade eest ja Albertiga abielluks. Albert oli korralik, töökas mees. Teda eristab Wertherist see, et Albert oli praktiline, mõistlik inimene, aga Werther oli vastupidi, väga tundeline. Werther armastas Lottet kogu hingest, aga Lotte suhtub temasse sõbraliku armastusega, mitte väga kirglikult. Lotte aga näitas ka mingeid kirglikke märke Wertheri suunas, Werther läks talle korda. Werther käis iga päev Lottel külas, aga seepeale hakkasid inimesed rääkima, et see on jube kahtlane kihlatud naise puhul. Werther tegi Lottele ka lähenemiskatseid, nt
mehe sõbraks. Talle ei meeldinud aadlike südametus ja kiibitsemine kuna ta ise oli heasüdmalik. 4. Iseloomusta Charlottet (igale iseloomuomadusele lisa kinnituseks selgitus ja näide teosest). Charlotte oli samuti heasüdamlik naine, võttis ta ju enda kasvatada oma õed-vennad peale ema surma. Ta oli samuti Wertherisse armund, aga kuna ta oli juba oma südame teisele mehele lubanud, siis ta leppis oma saatusega ja abiellus Albertiga. Tal oli Wertherist kahju ja ta ei tahtnud, et too ennast nii palju piinaks ja palus tollel ennast ja oma pere enam mitte nii palju külastada. 5. Miks arenevad sündmused traagilise lõpplahenduseni? Miks Werther kannatab? Peale seda kui Werther kolib Weimarisse, et oma ametnikutööd jätkata abiellub Charlotte oma kihlatu Albertiga. See tekitas Wertheris suurt südamevalu ja hingepiina. 6. Kas Wertheri enesetapp näitab tugevust või nõrkust? Esita tabelina poolt- ja vastuargumendid
mille kohta võib öelda, et seda tõlgiti üle Euroopas. Sellega ta lõi arhetüübi, et kirjanduses räägitakse Wertherlikust romaanist - ajaliselt esimene "Rene", kuigi selle eesmärk on erinev kui "Wertheril". "Rene" puhul tuleb sisse ka see moment, et tglt on siin mängus pahe - surmapatt - kiindumine oma õesse. "Renes" nerootilise inimtüübi kehastus, vihane maailma peale, kuigi tal otseselt põhjust selleks pole, aga Renel on erinevalt Wertherist lahendus - ta läheb kloostrisse. Kogu see teos "Kristuse vaim" on kantud propagantlistikust ideest, et kui on raske, siis tuleb pöörduda usu poole. 1804 Genaucou - kiriromaan, kaks kuju, üks 1804 ilmunud ja on hästi paks ja jäi oma ilmumise ajal tähelepanuta, hiljem anti välja 30. aastatel. Kõige elust irdunum kõigist nendest pr romaanidest - pr romaanid üritavad tüposeerida ühte inimtüüpi ja see on romantik - selle tõttu neid nimetatakse ka sajandi lasteks
Töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli ülitundeline. Ta oli armunud Lottesse, kes oli teise mehega kihlatud. Werther ei leidnud vastuarmastustm sest Lotte ei söandanud oma kihlust Albertiga katkestada. Lotte oli oma pere vanim laps, ema abiline, aga oli juhtunud, et tema ema suri ära. Haigevoodil ütles ta ema Lottele, et Lotte hoolitseks oma õdede ja vendade eest ja Albertiga abielluks. Albert oli korralik, töökas mees. Teda eristab Wertherist see, et ta oli praktiline, mõistlik inimene, aga Werther oli vastupidi, väga tundeline. Werther armastas Lottet kogu hingest, aga Lotte suhtub temasse sõbraliku armastusega, mitte väga kirglikult. Lotte aga näitas ka mingeid kirglikke märke Wertheri suunas, Werther läks talle korda. Werther käis iga päev Lottel külas, aga seepeale hakkasid inimesed rääkima, et see on jube kahtlane kihlatud naise puhul. Werther tegi Lottele ka
annaabi.ee 
