Haridus 15. aastane Johan otsustas, et ta tahab saada maailmakuulsaks viiuli mängijaks, ning aja möödudes saigi temast päris osav artist. Ta õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 1876-1885 ning pärast keskooli läks ta seadust õppima Keiserlikku Aleksandri-ülikooli mis on praegu tuntud kui Helisinki Ülikool, kuid teda huvitas muusika palju rohkem, kui seadus ning ta läks hoopis Helsinki muusikakooli kus ta õppis aastatel 1885-1889. Üks tema õpetajatest seal oli Martin Wegelius. Edasi läks ta õppima Berliini ning pärast seda veel Viinis. Lisaks sellele tunnistas Johan omale õpinguaastate lõpupool, et temast ei oleks saanud viiuli virtoosot, kuna ta alustas oma õpinguga liiga hilja. Abielu 10. Juuni 1892 abiellus Jean Aino Järnefeltiga. Neil oli Tuusula järve ääres kodu nimega Ainola mis valmis aastal 1903. ning seal sündis neil 6 tütart. Johan veetis palju aega välismaal kus ta õppis veel Berliinis, Viinis ning külastas
Niisiis valis ta juuraõpingud Helsingi ülikoolis, 1885. aastal. Üheksateistkümne aastasena oli ta alustanud oma õpinguid kõrgemas õppeasutuses vägavastumeelselt iseendale. 1885. aasta septembris aga lasi ta end kirja panna Helsingi Muusikakooli ja õppis paar kuud juurat ja muusikat, kuid ta kiindumus muusika vastu võitis ning juurõpingud jäidki pooleli. Muusikakoolis oli Jean Sibeliusele tähtsaim isik selle muusikakooli juhataja Martin Wegelius. Wegeliuse juures õppis Sibelius muusikateooriat, vormiõpetust, harmooniat ja polüfooniat. Helsingi Muusikainstituudis õppis ta viiulit ja kompositsiooni. Täiendas ennast kompositsiooni alal Berliinis ja Viinis. töötas muusikaõpetajana tegutses heliloojana.Esines dirigendina. Tähtsamad teemad loomingus: Soome loodus ajalugu vabadusvõitlus eepose"Kalevala"ainestik Sibeliuse suurteosed mõjuvad enamasti sümfooniliste saagadena. Muusikas leidub unistavaid
· 1852. Valmis esimene soome ooper (Frederik Paciuse ,,Kaarle Kuninkaan Metsastys" - "Kuningas Karli jaht") · 1881. Toimus esimene Jyväskylä festival · 1882. Asutati Helsinki Üliõpilaste koor (Ylioppilaskunnan Laulajat) · 1882. Robert Kajanus asutas Helsinki Filharmoonia orkestri · 1882. asutati Helsingin musiikkiopisto - Helsingis muusikakool (1924. aastast konservatoorium, 1939. aastast Sibeliuse Akadeemia). Asutaja Martin Wegelius. Edward Grieg · Sündis Beregenis · 1858-62 õpis Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusikateooriat ja kompositsatsiooni. · 1863-65 õppis Taanis Niels Gade käe all · Abiellus Nina Hagepuriga, kes oli tema inspiratsiooni allikas. · 1866-74 elas Oslos-tegutses eraõpetajana ja dirigendisna. · 1869-70 elas Roomas, tutvus Lisztiga . · Rajas Berengi läheldae villa · Elu viimastel aastatel esitles oma teoseid üle Euroopa
suguvõsale vastu hakata ning valis juuraõpingud Helsingi ülikoolis, 1885. aastal. Üheksateistkümne aastasena oli ta alustanud oma õpinguid kõrgemas õppeasutuses väga vastumeelselt iseendale. 1885. aasta septembris aga lasi ta end kirja panna Helsingi Muusikakooli ja käis paar kuud nii juurat õppimas kui muusikat, kuid ta kiindumus muusika vastu võitis ning juurõpingud jäidki pooleli. Muusikakoolis oli Jean Sibeliusele tähtsaim isik selle muusikakooli juhataja Martin Wegelius. Wegeliuse juures õppis Sibelius muusikateooriat, vormiõpetust, harmooniat ja polüfooniat. Kuid ka kõik see ei olnud Sibeliuse südame järgi, ta soovis midagi enamat. Muidugi täitis ta nõudliku õpetaja kõik ülesanded, kuid kodus ta komponeeris ise. Nii sündisid viiulisonaat (1886/87 talvel) ja järgmisel suvel klaveritrio. 1889. aastal läks Sibelius esimesele välisreisile Saksamaale, sest ka Soome oli tema jaoks kitsas
7 mingit huvi. Lõpuks veendus kogu perekond, et Jeani elukutseks saab siiski olla ainult muusika. Nii piirdusid õpingud õigusteaduskonnas vaid kahe semestriga. Viiuli erialal saavutas Sibelius peagi sellise taseme, et teda kutsuti õppejõududest koosnevasse keelpillikvartetti teist viiulit mängima. Kogenud pedagoogina nägi Martin Wegelius viiuldaja karjäärist unistavas noorukis omapärast heliloojatalenti. Wegelius nõudis oma õpilastelt kõigi kompositsioonitehniliste aluste põhjalikku tundmist ja omandamist. Loomingulist vabadust lubati alles siis, kui eelnenud nõuded olid täidetud. 1898. aastal lõpetas Sibelius Helsingi Muusikainstituudi heliloojana. Lõputööks esitas ta kaks teost süidi A-duur viiulile, aldile ja tsellole ning Keelpillikvarteti a-moll.
1833. tulu Fredrik Pacius Hamburgist Soome, ülikooli õpetajaks. Hakkas kogu maa muusikaelus tähtsat rolli mängima. (1809-1891). 24.03.1852 Paciuse "Kuningas Karli jahilkäigu" esiettekanne. Jäi Soome muusikajalukku 1 suurima rahvusliku sündmusena. Rootsi keeles. Pacius viisistas Maamme-laulu. Paavo Cajander tegi Paciuse teosele parandatud tõlke 1890. 1882. Robert Kajanuse eestvõttel loodi 1. Soome professionaalne ja 1 Euroopa vanimaid linnaorkestreid. Ise juhatas 50 a. Martin Wegelius asutas pmst Helsingi muusikaülikooli 1882. 1882. 1. soomekeelne meeskoor. 28.04.1892. Jean Sibeliuse (1865-1957) sümfoonilise poeemi "Kullervo" esmaettekane. Sibelius mõistis sügavamalt Soome loodust ja rahva meelelaadi. Kullervo on saanud seoses soome muusikaga üldse enim tähelepanu. Sibeliuse kauneimad teosed: "Toonela luik" ja "Valse triste". Sibeliuses Toivo Kuula Soome Beethoven, hilisromantiline looming; Leevi Madetoja
1833. tulu Fredrik Pacius Hamburgist Soome, ülikooli õpetajaks. Hakkas kogu maa muusikaelus tähtsat rolli mängima. (1809-1891). 24.03.1852 Paciuse "Kuningas Karli jahilkäigu" esiettekanne. Jäi Soome muusikajalukku 1 suurima rahvusliku sündmusena. Rootsi keeles. Pacius viisistas Maamme-laulu. Paavo Cajander tegi Paciuse teosele parandatud tõlke 1890. 1882. Robert Kajanuse eestvõttel loodi 1. Soome professionaalne ja 1 Euroopa vanimaid linnaorkestreid. Ise juhatas 50 a. Martin Wegelius asutas pmst Helsingi muusikaülikooli 1882. 1882. 1. soomekeelne meeskoor. 28.04.1892. Jean Sibeliuse (1865-1957) sümfoonilise poeemi "Kullervo" esmaettekane. Sibelius mõistis sügavamalt Soome loodust ja rahva meelelaadi. Kullervo on saanud seoses soome muusikaga üldse enim tähelepanu. Sibeliuse kauneimad teosed: "Toonela luik" ja "Valse triste". Sibeliuses Toivo Kuula Soome Beethoven, hilisromantiline looming; Leevi Madetoja
annaabi.ee 
