179. Tänapäeva rahvusvahelist pol iseloomustab: - Tavarelvastusega sõdade tõenäosus vähenemine - Madala intensiivsusega konfliktide esilekerkimine 180. Bipolaarne maailmakord: - Tähistab seda, et maailmapoliitikat domineerivad kaks jõukeskust - Kehtis maailmas mõnikümmend aastat tagasi 181. Külmaks sõjaks nimetatakse: - USA ja NSVL-i vastauseisu - Igasugust konflikti, mis ei muutu otseseks sõjategevuseks ehk kuumaks sõjaks 182. Wallersteini maailmasüsteemi mudeli osadeks on: - Tuum - Perifeeria - Poolperifeeria 183. Euroopa Liidus täidab seadusandlikku funktsiooni: - Euroopa Parlament - Euroopa Liidu Nõukogu 184. Euroopa Liidu Nõukogu koosneb - EL liikmesriikide valitsusjuhtidest 185. Rahvusvaheline reziim tähendab: Riikidevaheliste lepingute stabiilset korrastatud eluvaldkonda 186. Riigi enesekaitsevahendite hulka kuuluvad: - Surveabinõu e repressaal
agressiooni tõrjumiseks. 6. Tänapäeva rahvusvahelist poliitikat iseloomustab tavarelvastusega sõdade tõenäosuse vähenemine, madala intensiivsusega konfliktide esilekerkimine. 7. Bipolaarne maailmakord kehtis maailmas mõnikümmend aastat tagasi; tähistab seda, et maailmapoliitikat domineerivad kaks jõukeskust. 8. Külmaks sõjaks nimetatakse USA ja NSVL-i vastuseisu; igasugust konflikti, mis ei muutu otseseks sõjategevuseks ehk kuumaks sõjaks. 9. Wallersteini maailmasüsteemi mudeli osadeks on tuum, perifeeria ja poolperiferia. 10. Protsessi, mille käigus vähenevad geograafilised piirangud inimtegevusele ning riikide siseelu mõjutavad üha olulisemal määral sellega seotud riigid (nt riigid, millest on tulnud olulisel määral immigrante, riigid, mis on antud riiki investeerinud vms), nimetatakse hargimaistumiseks. 11. Euroopa Liidus täidab seadusandlikku funktsiooni Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. 12
maailma poliitilises arengus tsüklilisust – korrapäraste sagedustega toimub „geopoliitiline lainetus“, millel on oma majanduslik ja poliitiline põhjus. Selle tagajärjel on osa riike kaitanud oma suurriigi staatuse, mimg nende asemele tulevad teised. Näiteks peale I maailmasõda lahkus suurriikide keskelt Austria ja asemele tuli Jaapan. Ajaloost võib välja tuua üksnes kolm tõelist hegemoonia perioodi – Hollandi 1625 – 1672, Inglismaa 1815 - 1873, USA 1945 – 1967. Wallersteini hinnangul tekkis kaasaegne maailmasüsteem ehk kapitalistlik maailmamajandus ajavahemikul 1450 – 1640. ja 16. sajandist kuni 18 sajandi lõpuni on arenenud tohutud kaubanduslikud suhted Euroopa ja ülejäänud maailma vahel. Venemaa Geopoliitika Venemaa geopoliitiline jõud tugineb kontinentaaljõule. Venemaa ja endise NSV Liidu geopoliitika aluseks on jäävalt „ideoloogiline eluruum” (õigeusk või kommunism mis põhineb omasele kultuurile), ning tuguneb L
7. Bipolaarne maailmakord a. kehtib hetkel maailmas b. kehtis maailmas mõnikümmend aastat tagasi c. tähistab maailma jagunemist kaheks riigiks d. tähistab seda, et maailmapoliitikat domineerivad kaks jõukeskust 8. Külmaks sõjaks nimetatakse a. USA ja NSVL-i vastuseisu b. igasugust konflikti, mis ei muutu otseseks sõjategevuseks ehk kuumaks sõjaks c. pingete lõdvenemist maailmapoliitikas d. uue maailmakorra kehtestamist 9. Wallersteini maailmasüsteemi mudeli osadeks on: a. tuum, b. ring, c. perifeeria, d. poolperifeeria, e. kokkuvarisenud riigid (failed states) 10. Protsessi, mille käigus vähenevad geograafilised piirangud inimtegevusele ning riikide siseelu mõjut a. üleilmastumiseks b. hargmaistumiseks c. glokaliseerumiseks d. globaliseerumiseks 11. Euroopa Liidus täidab seadusandlikku funktsiooni a. Euroopa Parlament b. Euroopa Liidu Nõukogu c. Euroopa Komisjon d. Euroopa Liidu president 12
ühendamist ametlik nimetus Mõlema Sitsiilia kuningriik) ja Saksamaast (Preisimaa). 4) välised alad (external areas). Esimesi kolme saab ühendada ühise tunnuse alusel – kuidagimoodi ühel või teisel viisil integreeritud maailmamajandusse, sõltuvad väga palju väliskaubandusest. Neljas jaotus maailmamajanduses eriti ei osale, märkimisväärselt autarksed alad. //nt Venemaa (NL ajal), Hiina (võrdlemisi suletud, teadlikult) Lenini ja Wallersteini jaotusi eristab ekspluateerimine, mis L. puhul oli, aga W. puhul pigem riikide surve. Külm sõda (Sissejuhatus) 3 tunnust, mida rõhutatakse külma sõja olemuse puhul: 1) külm sõda on iseloomulik bipolaarsele maailmale; bipolaarsus väljendub kahe sõjalise suurvõimu olemasolus; USA ja NL; II ms lõpp – NL lagunemine (vastu on vaieldud kõigile väidetele, kõrvalekalded:) * külm sõda ei ole kahe suurvõimu, kahe suurriigi vaheline nähtus, vaid nt Ida–Lääs (poliitiliselt, mitte
kes elavad samas ühiskonnas, enam-vähem üksteise kõrval. Lisaks sellisele individuaalsele ebavõrdsusele võib rääkida ebavõrdsusest veel: - regionaalsel tasandil. Regionaalne ebavõrdsus – riigi erinevate piirkondade ebaühtlane areng; arenenud ja mahajäänud piirkonnad, keskused ja äärealad. - globaalsel tasandil. Globaalne ebavõrdsus – maailma erinevate piirkondade ebaühtlane areng; arenenud maad ja arengumaad. Seda kirjeldab Immanuel Wallersteini maailmasüsteemi teooria – maailma piirkonnad võib jagada tuumaks (rikkad riigid), poolperifeeriaks (keskmised riigid) ja perifeeriaks (vaesed riigid). Ebavõrdsuse kumulatiivsus Ebavõrdsus on kumulatiivne siis kui üks ebavõrdsust tekitav tegur langeb kokku teise (ja kolmanda ...) teguriga; st. inimesed kes on ebasoodsas olukorras ühe näitaja osas (nad on madalat sotsiaalset päritolu), on ebasoodsas olukorras ka teise näitaja osas (nad ei kuulu põhirahvusesse)
Naised teevad töid, mis on vähem tasustatud Naistel pole aega palgatööd teha. Globaalne ebavõrdsus 29 Tavaliselt mõeldakse ebavõrdsuse all riigi sisest inimeste vahelist ebavõrdsust. Globaalne erbavõrdsus maailma erinevate piirkondade vaheline ebavõrdsus. Kõige silmatorkavam ja silmakanähtavam ebavõrdsuse vorm. Sellega seoses on mitmesuguseid teooriaid, tuntumaid on Immanuel Wallersteini oma maailmasüsteemi teooria: Kapitalistlik maailmasüsteem jaguneb: tuumaks (USA, Jaapan, Inglismaa, Saksamaa..); poolperifreeria (Kanada, Austraalia, Türrgi, Soome, Brasiilia, Venemaa, Nõukogude Liit...); perifeeria. See teooria püüabki seletada, millest tuleb maailmas ebavõrdsus ja millised näevad võimusuhted välja. Globaalne ebavõrdsus on suureks saanud viimaste aastasadade jooksul, enne seda oli pigem tase võrdsem. XI loeng 11.11 (ptk 14)
annaabi.ee 
