Sel teel loodeti juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele ning negatiivsetele protsessidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. See kiri oli omamoodi katse ,,inimlikustada" olemasolevat reziimi. 1979. a. koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad (kokku 45 inimest) avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi jt. riikide valitsustele ning ÜRO peasekretär Kurt Waldheimile. Kirja saatmine oli ajastatud kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti 40. aastapäevaks ning selles nõuti lepingu lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Baltlaste ühiskiri sai tuntuks Balti Apelli nime all. Sellele tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983. aastal vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Balti Apellile järgnesid mitmed teised pöördumised maailma avalikkuse ja naaberriikide poole.
Kirjas püüti selgitada, millised NSV Liidu sisepoliitika suundumused tekitavad eestlastes ebakindlust oma tuleviku suhtes ning miks. Rangelt tsenseeritud ajalehed kirja muidugi ei avaldanud, võimud reageerisid sellele allakirjutanute tagakiusamisega. 1979. a. koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad (kokku 45 inimest) avaliku kirje NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi jt. riikide valitsustele ning ÜRO peasekretär Kurt Waldheimile. Kirja saatmine oli ajastatud kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti 40. aastapäevaks ning selles nõuti lepingu lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Baltlaste ühiskiri sai tuntuks Balti Apelli nime all. Sellele tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983. aastal vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Balti Apellile järgnesid mitmed teised pöördumised maailma avalikkuse ja
1978. aastal hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat. Kroonikasse koondati kõik tähtsamad avaldused memorandumid, poliitiliste kohtuprotsesside ülevaated ja muud teated. Kroonikas avaldati samuti artikleid eesti ajaloost ja poliitilisi ülevaateid naaberriikide kohta. Vastupanu vorm avaldus keelatud kirjanduse paljundamises ja levitamises. 1979. aastal koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja erinevate riikide valitsustele ning ÜRO peasekretär K. Waldheimile. Kirja saatmine oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti 40. aastapäevaks. Baltlaste ühiskiri sai tuntuks Balti apelli nime all. 1983. aastal võttis Euroopa parlament vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Samal ajal tugevnes võimude repressiivpoliitika. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti ja saadeti vangi. Kohtu alla anti Tartu Ülikooli õppejõud J. Kukk. Kes hiljem suri. Peale seda saadeti vangi ka E. Tarto,
toimkonnad tegutsesid veel Kanadas, USA-s ja Austraalias. Eesti hakati avaldama ka põrandaalust kroonikat, kus leidus igasugust informatsiooni Eesti NSV-s toimunu kohta. Ka avaldati artikleid Eesti ajaloost ja poliitilisi ülevaate naabermaadest. Aastal 1979 koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi valitsustele ja ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile. Kirja tuntakse nüüd kui Balti apelli nime all. Seal nõuti MRP lisaprotokolli avalikustamist ja kehtestuks tunnistamist koos kõikide tagajärgede likvideerimisega. Selle tulemusena võttis Euroopa parlament aastal 1983 vastu resolutsiooni, milles nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Samal ajal tugevnes aga repressiivpoliitika, mille käigus arreteeriti mitmed vabadusliikujad. Nad pandi kohtu ette ja saadeti vangilaagritesse.
1978. aastal hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat. Kroonikasse koondati kõik tähtsamad avaldused memorandumid, poliitiliste kohtuprotsesside ülevaated ja muud teated. Kroonikas avaldati samuti artikleid eesti ajaloost ja poliitilisi ülevaateid naaberriikide kohta. Aastal 1979 koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi valitsustele ja ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile. Kirja tuntakse nüüd kui Balti apelli nime all. Seal nõuti MRP lisaprotokolli avalikustamist ja kehtestuks tunnistamist koos kõikide tagajärgede likvideerimisega. Selle tulemusena võttis Euroopa parlament aastal 1983 vastu resolutsiooni, milles nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Samal ajal tugevnes võimude repressiivpoliitika. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti ja saadeti vangi. Kohtu alla anti Tartu Ülikooli õppejõud J. Kukk, kes hiljem suri
Abistamiskeskus (EVVA). *Samal aastal hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat ,,Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis". Üheks vastupanu vormiks oli ka ametlikult keelatud kirjanduse ning omaalgatuslike kirjatööde paljundamine ja levitamine. *1979 koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad (kokku 45 inimest) avaliku kirja NSVL, Saksamaa Liiduvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi jt. valitsustele ning ÜRO peasekretär Kurt Waldheimile. Kirja saatmine oli ajastatud MRP 40. aastapäevaks ja selles nõuti lepingi lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. *Baltlaste ühiskiri sai tuntuks Balti Apelli nime all. *Sellele tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983 vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Balti Apellile järgnes teisi pöördumisi maailma avalikkuse ja naaberriikide poole.
annaabi.ee 
