silmatorkavad, kuid kelle olemasolu ja tegevus on vältimatult vajalik kogu koosluse säilimiseks. 1. Võtmeliik on liik kelle olemasolu ja tegevus on vältimatult vajalik kogu koosluse säilimiseks. Erinevaid kooslusi võib võrrelda reisilennukitega ja liike reisijatega. See, kui palju ja missuguseid inimesi lendab ühes või teises lennukis, sõltub mitmest asjaolust. Kui aga võtta lendavalt lennukilt võtmeinimesed ehk piloodid, on katastroof vältimatu. 2. Seega võtmeliigid on justkui piloodid. 3. Ning võtmeliikide hävinemisel või puudumisel hävineks kogu kooslus. 4. Oluline võtmeliik- Kobras Koprad on ühed huvitavad loomad väidetavasti üks kolmest imetajast, kes endale ise elupaiga kujundavad teised kaks on siis inimene ja elevant. Olgu sellega, kuidas on, aga võtmeliik on kobras kindlasti, sest kus elab kobras, seal saavad veerohkuse tõttu kasvada taimed. Taimede juurde tulevad
kindlustuspoliisid muutuvad keskkonnas. Haruldased liigid võivad tagada ökosüsteemi stabiilsuse, stabiilsed ökosüsteemid on rikkad haruldaste liikide poolest (vihmametsad, korallid). 41. Haruldase liigi defineerimise aluseks olevad kriteeriumid. Madal arvukus. kui mingi ohutegur hakkab liiki mõjutama, muutub ta ohustatuks ning kui ohuteguri mõju jätkub, muutub liik haruldaseks, väga väike areaal. 42. Võtmeliigid e lukukiviliigid. Võtmekiskjad. Võtmerohusööjad. Võtmepatogeenid. Võtmekonkurendid. Võtmemutualistid (taimeressursid, levitajad, tolmeldajad, mullainsenerid). Võtmeliigid ja süsteemsed protsessid. Võtmeliigid ja abiootilised protsessid. Võtmeliigid ehk lukukiviliigid liigid, mille aktiivsus ja ohtrus määravad ära koosluse integreerituse ja selle säilimise ajas (stabiilsuse). Võtmeliigid võivad olla haruldased, tavalised, kõigesööjad, spetsialistid.
ületallamine mulla tihenemine, haritava maa erosioon, ümbruse saastumine mürkkemikaalidega, vete eutrofeerumine, ümbruse elustiku vaesustumine) 55. Fotosünteesi kasutegur; selle suuruse näiteid erinevatest taimekooslustest. Taimekoosluse maksimaalse produktiivsuse printsiip. 56. Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskmise produktiivsusega kooslustes? 57. Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. 58. Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis. 59. Lämmastikuringe. Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon, nende protsesside toimumise eeldused. 60. Fosforiringe. 61. Süsinikuringe. Süsihappegaasi ja metaani osa süsinikuringes. 62. Bioloogilise mitmekesisuse aspektid ja nende olulisus. 63. Elurikkuse mustrid ja gradiendid. 64. Liigirikkuse kujunemise mudel. 65. Mitmekesisuse tüübid ja indeksid, nende kasutamine. 66. Liigirikkuse jaotumuse seaduspärasused looduses.
Oluline mõju ökoloogilise vaate kui keskkonnakaitse tekkele 1960ndatel. Ökoloogia põhisuunad Populatsiooniökoloogia (population ecology) lähedane inimeste arvukust uurivale demograafiale. Objektiks üks liik või üks populatsioon, uuritakse populatsiooni dünaamikat ja analüüsitakse seda kajastavaid mõõte. Koosluse ökoloogia Mõned liigid, kellel on koosluse ülal hoidmise juures keskne roll (võtmeliigid) Koosluste piirialad ehk ökotonid, mida iseloomustab erakordne elurikkus, eri koosluste kokkupuutealal, mida keskmes ei ole. Maastikuökoloogia (landscape ecology) Uurib kuidas maastiku omadused ja ruumiline paiknemine mõjutavad ökoloogilisi protsesse, energia- ja aineringeid ning organismide paiknemist. Pööratakse tähelepanu maastiku mustritele, mosaiiksusele, piriidele, mõõtskaalale, samuti maastiku funktsionaalsusele.
evolutsiooniliste muutuste toimumise jaoks. Kas eksisteerib ideaalset genotüüpi? Liigirikkus ehk liigirohkus - liikide arv mingis uuritavas bioüksuses, arvestamata üksuse pindala. Liikide mitmekesisus - eluvormide ja arengustaadiumite mitmekesisus. Loomadel hõlmavad eri arengustaadiumid sageli eri ökonišše. Struktuuri mitmekesisus – rindelisus, perioodilisus. Erinevat tüüpi mitmekesisused võimaldavad maksimaalselt ära kasutada keskkonnaressursse. 49.Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. Oli 25.05.18 eksamis Toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetestsünteesivad orgaanilisi aineid, kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks. Esmased konsumendid ehk taimetoidulised. Teisesed konsumendid ehk lihasööjad
toiduvalik/toitumisalad Geenitriiv, in-breeding, leviste hävimine Doominoeffekt Areaalide eraldumine Populatsioonide füüsiline isolatsioon ◦ Geneetilise mitmekesisuse vähenemine: vastupanuvõime vähenemine ◦ Ristumisbarjäär naaberpopulatsioonidega Liigilise mitmekesisuse vähenemine ◦ Minimaalne pindala liigi säilimiseks: tiiger vs võilill ◦ Väljasuremise võlg ◦ Ökoloogiliste seoste nõrgendamine ◦ Võtmeliigid elupaikade vähenemine – päikesekaru borneol Doomino efekt Koosluste degradeerumine ◦ Looduslike liikide hävitamine, võõrliikide kooslusesse toomine ◦ Koosluse dünaamika ja struktuuri häirumine ◦ Konkurentsivõime erinevused ◦ Üksikute liikide kadumine -> rohkete liikide kadumine ◦ Erosioon ◦ Muldade vaesumine Koosluse hävimine/asendumine ◦ Sõltuvate liikide areaalide vähenemine ◦ Mitmekesisuse vähenemine ◦ Viitega väljasuremine ◦ Populatsioonide
• GIS poolt pakutavate võimaluste kasutamine külastajate tegevuse konkreetseks kaardistamiseks kaitseala erinevates piirkondades ning fikseeritud keskkonna- seisundiga kõrvutamiseks, toomaks välja külastajate otsest või kaudset mõju. Kõigi väljatoodud lähenemiste puhul tuleb meeles pidada, et erinevad liigid on erineva stressitaluvusega häiringute ja kahjustuste osas. Seega tuleb üldhinnangu andmisel välja valida võtmeliigid, mida indikaatoritena kasutada. Loomulikult tuleb eraldi jälgida ka kaitsealal esindatud haruldasi kaitsealuseid liike. Kindlustamaks analüüside korrektsust tuleks eelnevalt spetsialistidega konsulteerida ka kasutatavate statistiliste meetodite osas. 47 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 3.2 Külastusloenduse meetodid
annaabi.ee 
