Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"võssotski" - 7 õppematerjali

Vladimir Võssotski
4
docx

Vladimir Võssotski

Referaat Vladimir Võssotski Stiina Ulmre Nõmme Põhikool 9a klass 2011/2012 õa Tudvustus Vladimir Võssotski sündis 25. jaanuaril 1938. aastal. Ta oli vene laulja, luuletaja ja näitleja. Enda iseloomustamiseks on Vladimir Võssotski kirjutanud värsiread: Ei küll geenius ole ma mingiski mõttes, pole ma selle sajandi hardusobjekt ­ integraalseid ja teisigi arvutusvõtteid pea ei jaga ­ mul teistmoodi on intellekt. Võssotski muusikuna Ehkki Võssotski pidas end eelkõige näitlejaks ja kirjanikuks, tõid talle suurema kuulsuse kitarri saatel esitatud laulud

Keeled → Vene keel
5 allalaadimist
Retsensioon jazzi kontserti kohta
2
docx

Retsensioon jazzi kontserti kohta

ÕPPERÜHM: IMA 25. septembril käisin kuulamas jazzbändi X4 (ka tuntud kui Xpress Quartet). Kontsert toimus õhtul kell seitse pärimusmuusika aida väikeses saalis. Valisin selle kontserdi, sest mulle meeldib kuulata erinevatest zanritest muusikat ja jazzi pole ma juba ammu kuulamas käinud, seega ma haarasin võimalusest. X4 koosneb neljast Eesti jazzimaastikul tuntud muusikust, kelleks on Vladimir Võssotski (klahvpillid), Danel Aljo (saksofon), Kaarel Liiv (bass) ja Dmitri Nikolajevski (trummid). Bänd mängib omaloomingut ja jazz-fusion covereid, vahel ka improviseeritakse. Mulle paistis silma pala nimega ,,Whats Down", mille autoriks oli klahvpillimängija Vladimir Võssotski. Seda oli huvitav kuulata tänu hüppelisele ja rõõmsameelsele meloodiale, vaheldusrikkale dünaamikale, mis alustas vaikselt ja muutus pala keskel valjemaks. Trummid

Muusika → Jazzmuusika
3 allalaadimist
Euroopa ja Aasia suurimad sadamad
4
doc

Euroopa ja Aasia suurimad sadamad

mistõttu vajatakse sadama laiendamiseks palju liiva. Hamburgi sadam Hamburgi sadam on Euroopa suurim raudteekonteinerite käsitlemiskeskus. Raudteeühendus Hamburgiga on kiire ja efektiivne. Raudtee on ühenduses sadamaga, mistõttu on minimaalne konteinerite vahepealne vedu autodega sadamast või sadamasse. Kaubavahetuses Euroliidu ja maadega läbi oma sadamate kasutab Venemaa peamiselt kahte transpordikoridori. Läänemere koridoril toimuvad veod peamiselt läbi Sankt-Peterburgi, Viiburgi, Võssotski, Kaliningradi ja Primorski sadamate, Musta mere koridoril läbi Novorossiiski ja Tuapse sadamate. Väiksemad kaubavood läbivad Murmanski ja Kaug-Ida sadamaid. Väljapääs Atlandi ookeanile on kõige kiirem ja odavam läbi Lääne- ning Barentsi mere. Nimetatud põhjustel peab Venemaa kaubavahetuses Euroopa riikide ja USA-ga just kõige tähtsamaks Loode-Venemaa transpordikoridore. Antverpeni sadam Antverpeni sadam on Euroopas suuruselt kolmas - eespool asuvad Rotterdam ja Hamburg - ning

Geograafia → Ühiskonnageograafia...
9 allalaadimist
Gaasitoru-EL keskkonnapoliitika ja ökoloogiline julgeolek
6
doc

Gaasitoru EL keskkonnapoliitika ja ökoloogiline julgeolek

[http://www.google.ee/search?hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) Gaasitrassi maapealne osa Venemaal Nord Streami merealust torujuhet gaasiga varustava maapealse torujuhtme ehitus toimub Venemaal maismaal läbi Vologda ja Leningradi oblasti. Nord Stream AG Venemaal maapealse gaasijuhtme ehitusega ei tegele. Ehitatava gaasijuhtme maapealne osa saab alguse Grjazovetsist ja kulgeb kuni Viiburini. Räägitud on harujuhtme rajamisest Ust-Luuga, Primorski või Võssotski sadamasse, kuhu kavandatakse maagaasi veeldamise (LNG) tehast ja LNG eksporditerminali. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) Projekti finantseerimine Projekti maksumuse kohta on erinevaid hinnanguid. Nord Stream esitab võimalike kuludena 5 miljardit eurot. Gazpromi 2006.a. aktsionäride üldkoosolek hindas võimalikeks kuludeks 7,377 miljardit eurot ja peab võimalikuks selle summa kasvu. Nord Stream AG on teatanud, et

Politoloogia → Eurointegratsioon
15 allalaadimist
Revolutsioonist Ilmasõjani
12
docx

Revolutsioonist Ilmasõjani

rektor Anton Budilovitš. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene šovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a. kohalike venelaste esindajate poolt (Võssotski). Stolõpini agraarreform (venelastele maa omandusse). Maata kohalikele aga eraldada maad mujal riigis (Siber, põhjakubermangud, Poola ala). Reform piiratud ulatusega ja jäi kesiseks. Emakeelne õpetus ei vasta riiklikele huvidele. 1913.a. muulaste algkoolide põhimäärus – venekeelne õppetöö juba esimesest õppeaastast. See tühistati alles sõjaolukorras 1915.a.- õpetada kahel esimesel 2

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Uurimistööde korraldamine
64
doc

Uurimistööde korraldamine

on viimastel aastatel meieni jõudnud mitu tööd. Põnevad on olnud ka näiteks hiliskeelekümblusprogrammis osalemise ja selle tulemuste analüüs Tallinna ja Tapa koolides ning millised probleemid seisavad kuulja lapse ees, kui ta kasvab kurtide vanematega peres. KIRJANDUS, LUGEMINE Dumas, Tolstoi, Tolkien, Mats Traat, Sass Henno, Kaur Kender, Herman Hesse, Peeter Sauter, Emil Tode, Andrus Kivirähk, Puskin, Viivi Luik, Võssotski ja Friedrich V. Lustigi luule ­ vaid lühike nimekiri kirjanikest, kelle loomingusse on noored analüüsivalt süüvinud. Lisaks on palju uuritud oma koolikaaslaste lugemisharjumusi ja ­eelistusi, noorsookirjandust, siurulasi, oma kooli lugusid, kirjandusteemalisi foorumivestlusi ja palju muud. Ja peab ütlema, et kuigi paljude noorte lemmikraamatuteks on Harry Potteri lood ei ole meieni seni ühtegi kirjanduslikku analüüsi sel teemal jõudnud. Kas ei pea juhendavad õpetajad seda

Kategooriata → Uurimistöö
37 allalaadimist
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

endine Tartu Ülikooli rektor Anton Budilovits. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene sovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a. kohalike venelaste esindajate poolt (Võssotski). Stolõpini agraarreform (venelastele maa omandusse). Maata kohalikele aga eraldada maad mujal riigis (Siber, põhjakubermangud, Poola ala). Reform piiratud ulatusega ja jäi kesiseks. Emakeelne õpetus ei vasta riiklikele huvidele. 1913.a. muulaste algkoolide põhimäärus ­ venekeelne õppetöö juba esimesest õppeaastast. See tühistati alles sõjaolukorras 1915.a.- õpetada kahel esimesel õppeaastal kõiki aineid peale vene keele rahvuskeeles

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun