hüdroisolatsiooni niiskust tõkestav rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav rõhulist ehk survelist vett tõkestav. Niiske ruumi hüdroisolatsiooni kohta kehtivad muu hulgas järgmised eeskirjad: Niiske ruumi põrandakate ja seina pinnakate peavad toimima hüdroisolatsioonina või põrandakatte ja seina pinnakatte alla tuleb teha eraldi hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsioon peab olema piisavalt vastupidav, et see koos vuukidega peaks vastu ehitusaegsele koormusele ja kasutusaegsele alustarindi liikumisele. Ehitusnormidega seotud juhistes soovitatakse lisaks, et põranda hüdroisolatsioon tõstetaks seinale vähemalt 100 mm põrandapinnast ja et seina hüdroisolatsioon pikendataks põranda seinale tõstetud hüdroisolatsiooni peale (või hüdroisolatsioon peab moodustama katkematu vuukideta tarindi nii, et mööda seina valguv vesi ei pääseks põranda hüdroisolatsiooni taha).
Ehitusplatsil peab olema küllaldaselt abivahendeid (kaalumiseks või mahumõõtmiseks). Tuleb järgida doseerimisjuhendeid ja töö tehakse hoolikalt ning õiges järjekorras. NB! Kui töökäik on pikk siis tuleb valmis olevat segu aega-ajalt niisutada vältimaks selle kuivamist. 6) Pane märgitud joont mööda mörti ning lao esimene rida kive mördile, seejärel sea õigeks ja tasanda joonlauda ja loodi kasutades. Ladumisel peab ka jälgima, et vuukidega paigaldavate kivide vahele jääks enam-vähem ühtlane. 7) Kui vuugivahed on tahenenud, kuid pole veel päris kuivad, kaabi ära liigne segu ja puhasta kivikontuurid kasutades selleks puust või metallist pulka. Puhasta vahed ja kivipinnad harjaga. 8) Müüritööde lõpus, kui vuugivahed on kuivad on soovitatav katta müür ilmastikukindla lakiga. Lakiga katmisel kasuta ainult selleks ette nähtud kvaliteetseid lakke. Testi
PAEKIVI: Paevasar 3.5 kg Raudbetoon konstruktsioonid - Laotatakse puidust alusplatsidele Kiilsilluste ladumine kiirsilluseid teeme puhasvuuk viimistlusega hoonetele. Esiteks valmistame tugikallakuga sablooni. Raketise jätame täpselt tellise pikkuse võrra madalamale, tahume tellise otsa kaldu ja laome sablooni järgi silluse tugikallaku. Et kiilsillused saaksid ühtlaste vuukidega ning koosneksid täisarv servikividest tuleb vuugikohad raketisele märkida. Mõõdame avalaiuse, arvutame telliste arvu püstvuukide paksust arvestades ja märgime vuukide kohad raketse servale. Telliseid võib olla nii paaris kui paaritu arv. Kui kiilsilluseid on palju märgime vuugikohad raketisele sablooni järgi Et kiilsillus paremini püsiks paigaldame igasse kolmandasse püstvuuki 4-6 mm traadist ankru mille toetame raudbetoonsillusele
koormused (nt. tala) ning konstruktsioonilisest lahendustest tulenevad suuremad ekstsentrilised pinged. Sel juhu aitab täisvuuk koormused seinale paremini edasi kanda ja müürile laiali jaotada. Kui müür lõpetatakse U-plokiga, siis peab ka U-plokk olema 100% müürisegule toetatud, lisaks ka U-ploki alune plokirida. Seina keskosas võib plokid laduda nn. õhkvahevuugiga. Kui laotakse kitsamaid ja raskelt koormatud seinatsoone (nt. akendevaheline post), tuleks ka see laduda 100% täis vuukidega. Kõik seinad armeeritakse bi-armatuuriga. Kindlasti tuleb müüritis armeerida esimese plokirea pealt ning viimase plokirea alt, ülejäänud seina osas vähemalt iga viies vuuk. Kui seinas mõjuvad suured koormused või kui tegemist on kõrge ja pika seinaga, kus on palju avasid (aknad, uksed) on soovitatav armeerida tihedamalt, nt. iga kolmas vuuk. Alatest 200 mm plokist tuleb vuuki paigaldada 2 rida bi-armatuuri. Kuna armatuurlatid on 4 m pikad, ei saa neid enamikel juhtudel
seina paksusest ja valitakse üks varras 12 cm kohta. Varda läbimõõduks piisab mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 1,2 m, 8 mm avas kuni 1,5 m, kuni 2 m ava kohale 12 mm vardad. Kandvas seinas on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab müüritisse ulatuma vähemalt 250 mm ja vardad peavad olema tehtud tagasipööretega. Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil. Kiilsillustes paiknevad kivid ava kohal püstasendis, kiilukujuliste vuukidega. Silluses on alati paaritu arv kive. Ladumise alustamiseks tuleb eelnevalt määratleda silluse tsenter. Tsenter asub silluse sümmetriateljel ning asub sillusest allpool 1,5 silluse laiust(joon.3.7 d).Ladumist alustatakse silluse otstest – nn. kannakividest ja lõpetatakse keskmise nn. lukukivi paigaldamisega. Max. lubatav ava 2 m. Kaarsillusega võib sillata ükskõik kui suuri avasid nii kandvais kui ka mittekandvais seintes. Minimaalseks silluse kõrguseks on
. . 60 cm. Klambrid peavad asuma rangelt ühel vertikaaljoonel. Pärast seina põhimüüritise valmimist torgatakse klambrite väljaulatuvatest aasadest läbi püstvarras, mille külge ankurdatakse plaadid nn. libisevate ankrutega. Püstvarraste vahekaugus oleneb plaatide mõõtmetest ja on 30 . . . 60 cm. 17 Joonis 7.17 Plaatidega vooderdamine: a - siledate plaatide kinnitamine seina püstvarraste külge, b - klompfaktuuriga vuukidega laotavate plaatide kinnitamine seina püstvarda külge, c - plaatide ankurdamine seina sisse kinnitatud ankrutega, d - ankrud ja nende kinnitamine ettepuuritud auku mördiga, e - plaatide kinnitamine seina külge traatankrutega, f - plaatide kinnitamine rangi külge salapulga ja traadi abil, g - plaadi kinnitamine samba külge sala-pulga ja traadi abil, h - plaadi kinnitamine rangi külge konksuga ankru abil, i - plaadi kinnitamine ettepuuritud auku asetatud ankruga
1,2 m. Kuni 1,5 m ava korral 8 mm, kuni 2 m ava korral 12 mm. Kandvas seinas 28 on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab müüritisse ulatuma vähemalt 250 mm ja vardad peavad olema tehtud tagasipööretega. Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil. Kiilsillustes paiknevad kivid ava kohal püstasendis, kiilukujuliste vuukidega. Silluses on alati paaritu arv kive. Ladumist alustatakse silluse otstest nn kannakividest ja lõpetatakse keskmise nn lukukivi paigaldamisega. Max lubatav ava 2 m. Kaarsillusega võib sillata ükskõik kui suuri avasid nii kandvais kui ka mittekandvais seintes. Minimaalseks silluse kõrguseks on 250 mm, alates 2 m sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm. Joonis 3.7. Võlv- ja talasillused: a
Kuigi energia hind näitab pidevat tõusu, pole käesolevates tingimustes ainult energiasäästu nimel välisseinte lisasoojustamine otstarbekohane. Välisseinte lisasoojustamine tuleb igal juhul ette võtta siis kui välissein vajab kapitaalremonti. Probleemid on kahtlemata paneelidevaheliste vuukidega. Tugeva külgtuulega on täheldatud sadevete läbitungimist läbi vuukide, aga uuringud on näidanud samuti ülemäärast õhu infiltratsiooni läbi paneelide vuukide. Halvemas olukorras on 197080-tel aastatel ehitatud tellisseintega hoonete fassaadid, eriti keraamilistest 12 kärgtellistest puhasvuuk-seinad
veelaud mädanenud või puudu, Joonis 2.4 ülal vasakul). Kui puidust veelaud on korralikult paigaldatud, siis vihmavesi vundamendini ei jõua ja vundamendi niiskus saab kergelt välja kuivada. Mõnedele vundamentidele oli kogu ulatuses koorik peale valatud, kuid see kippus pragunema ja maha kukkuma (vt. Joonis 2.4 ülal vasakul). Joonis 2.4 Nurgast lagunenud valatud sokkel (vasakul üleval), korraliku hüdroisolatsiooniga kaetud ja täidetud vuukidega paekivivundament (paremal üleval); liiga kitsa või puuduva veelauaga pragunenud vundament (vasakul all); alumine palk on kaetud betooniga, mis hoiab niiskuse palgis kõrgel(all paremal). 2.2.3 Põrandate tehniline seisund ja kahjustused Esimese korruse põrandate peamised kahjustused ja puudused olid järgmised: põrandatalade mädanikkahjustused (Joonis 2.5); liigniiskus ja mikrobioloogiline kasv põrandaaluses ruumis; külmad põrandad.
annaabi.ee 
