2) Vurri peatelg kõigis laiustes oleks rõhtasendis 3) vurri nähtavad võnkumised oleksid summutatud Viime sisse mõiste tundlik element, mille all mõistame seadet, mis tunnetab Maa pöörlemist ja annab võimaluse määrata meridiaani suunda. Tundliku elemendi põhielemendiks on vurr, mis tekitab tundliku elemendi juhtiva jõu. Tundlikus elemendis võib olla üks või kaks vurri. Sõltuvalt vurride arvust tundlikus elemendis jaotatakse kompassid ühe ja kahe vurriga kompassideks. Tundliku elemendi peateljeks nimetatakse suunda, mis ühe vurriga kompassil langeb kokku vurri kineetilise momendi vektoriga, kahe vurriga kompassil vurride kineetiliste momentide vektorite resultandiga. Liikumatut punkti, mille ümber toimub tundliku elemendi pöörlev liikumine, nimetatakse riputuspunktiks. Selles punktis lõikuvad tundliku elemendi teljed x, y, z. Kõige lihtsam moodus jõu tekitamiseks, mis paneb tundliku elemendi järgima tõelise meridiaani
Suure kiirusega pöörlevad vurrid tekitavad suured reaktsioonimomendid, mida kasutatakse laeva õõtsumise vähendamiseks. Vurriteoorias kasutatavad koordinaatsüsteemid Joon 5 Vurri liikumise analüütiliseks uurimiseks on otstarbekas kasutada mingit koordinaatide süsteemi. Valime selleks parempoolse täisnurkse koordinaatide süsteemi. Süsteemi koordinaatide alguse O paigutame vurri riputuspunkti. Vurriga seome koordinaatide süsteemi xyz. Koordinaatide süsteemi alguspunkti O paigutame vurri riputuspunkti. X telje suuname mööda vurri peatelge. Telje y suuname ekvaatori tasandis, z vertikaalselt alla. Teljed y ja z on liikuvad, kuid ei ole seotud vurri pöörlemisega. Neid nimetatakse ka Resal’i telgedeks. Maaga seotud liikumatu koordinaatsüsteemi tähistame OX0Y0Z0. Vurri asendit liikumatu koordinaatsüsteemi suhtes iseloomustavad nurgad α ja β, mida nimetatakse ka Euleri nurkadeks
kaare. Katse nööri otsas keerutatava palliga. Kui nöör lahti lasta, siis lendab pall puutuja suunas minema. Katse veepange keerutamisega vertikaaltasandis. Miks vesi pangest välja ei tule? Katsed nööri otsas rippuva LP-ga. Kinnitame vana LP heliplaadi tsentrisse plastiliiniga niidi. Laseme plaadi niidi otsas rippu ja võngutame seda. Plaat loperdab niid otsas. Kordame katset, aga selle vahega, et enne paneme teise käega plaadi pöörlema. Nüüd säilitab plaat oma asendi. Katse vurriga. Paneme vurri pöörlema ja laseme küljelt sõrmega nipsu vastu vurri telge. Vurr säilitab oma pöörlemistelje asendi ka pärast seda. Põhjus peitub selles, et vurri osakesed liiguvad kindlates tasandites. Kui püüda telge kallutada, siis see tähendab osakeste kiiruse muutmist, täpsemalt kiiruse suuna muutmist. Aga igasugust kiiruse muutust takistab inerts. Katsed kaldpinnal veerevate kehadega näitavad, et mida kaugemal pöörlemisteljest asub
vahel. 24 tundi. Täheaasta on period mille jooksul maa teeb täistiiru umber päikese. (365.25 päikeseööpäeva) Juuliuse kalender Egiptuses 7000 aastat tagasi . Tugines loodusnähtustele ja kestis 365 päikeseööpäeva. Juliuse Caesari ajal tehti kalendri aasta 365.25 ööpäeva pikkuseks. Tegijapoiss 2010 Troopiline aasta- Planeet Maa telg ei ole fikseeritud, vaid pretsesseerib, analoogselt güroskoobiga (vurriga). Pretsessiooni tõttu läbib Päike oma näival liikumisel ekliptika põhipunkte (kevad-, suve-, sügis- ja talvepunkt) veidi varem sama täheni jõudmist). Aastaaegade vaheldumist silmas pidades on sobivam arvestada pretsessiooni ja kasutada täheaasta asemel pisut lühemat, nn troopilist aastat, mille pikkus on 365.24220 keskmist päikeseööpäeva. Gregoriuse e. uus kalender , viga troopilise aastaga vaid 26 sekundit.
Mida tüdruk teeb voodis? · Lapsed lõpetavad laused: Ma olen ...; Me oleme arsti ...; Arst küsib ...; Ma puh- kan ...; Varsti ma saan ... Käeline tegevus Laps värvib ainult peategelase. Järgmisel aastal terve pildi. 73 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 13. VASTLAPÄEV Kuulamine Täna on vastlapäev. Me oleme õues ja kelgutame. Vastlapäeval me sõidame hobu- sega ja mängime vurriga. Pärast sööme hernesuppi, joome sooja teed ja sööme vastla- kukleid. Vastlapäev on tore päev. · Jutustades osutab õpetaja laste tegevustele pildil. · Jutustust korrates rõhutab õpetaja traditsioonilisi vastlatoite. Kõnelemine · Lapsed kordavad pildile osutades kooris ja üksikult: Vastlapäev. Me kelgutame. Me sõidame hobusega. Me joome teed. Me sööme hernesuppi. Me oleme rõõm- sad. Me keerutame vurri jne.
lina. Tavanditoiduks olid oa- või hernesupp ja seajalad, paljudes piirkondades karask, hilisemal ajal pannkoogid, veel hilisemal ajal, 20. sajandi esimesel poolel, levis vahukoorega kakukeste vastlakuklite komme. Lõuna-Eestis on vastlapäeva ka pudrupäevaks nimetatud. Soolaubade kohta öeldakse tavanditoite pakkuvates lasteasutustes, et lapsed on pettunud, kuna need pole sokolaadist. Nööbist valmistatud vurriga aga lepitakse hästi, seda on ka hõlpsam valmistada kui seajalakondist vurri. Sageli kuulub vurritõmbamise võistlus vastlapäeva tähistusse ka täiskasvanute seas. Vanasti oli enamik talviseid kodutöid sel päeval lausa keelatud, kuid soovitav oli juukseid lõigata ja sageli kammida, et need oleksid läikivad. Päeval tehti vastlasõitu, käidi ka külas, õhtu veedeti üheskoos tantsu lüües. Lääne-Euroopas märksa varem kui meil levinud karnevalikomme sai Eestis 19
annaabi.ee 
