Õpetaja Kalning joonistab tahvli peale taevakehi , kui äkki ta hüüab ,et Lohuots jutustagu , millest ta just oli rääkinud. Kuid Lohuots ei kuulanud, nad olid poistega rääkinud , kuidas tunniandja oli tänaval kukkunud ja räägiti ka Lohuotsa uuest noast. Lohuots muidugi ei teadnud , millest Kalning oli rääkinud ja jäi peale tunde. Samuti panid Lohuots nurka seisma otse akna äärde, kust ta pidi kuulama , kuidas esimesest pingist keegi tahvli juures tunniandja juttu ette vuristas. Lohuots ei kuulanud ka seegi kord, kuna ta vaatas aknast välja ja ta mõtted läksid uitama. Seal seistes vaatas ta üle ka mis ta taskutes leidus ja mõtles kevadele. Kui tunnid lõpevad jääb Lohuots sinna ta loeb mõne minuti hoolikalt, kuid taas lähevad ta mõtted uitama ja ta kuuleb , kuidas teises ruumis põrandat pühitakse ja kuidas väljas vanker mööda põriseb. Järgnevalt hakkab teda nälg vaevama ta näeb aknast kuidas turul saia müüakse. Ta proovib
Hiljem levis Euroopasse. Hippokratese ja Kaleose tõlked tuntud. Bagdadi haigla asutaja usbekk Al-Razi e. Razes. Võttis kasutusele vati ja erilise riista, kuidas eraldada silmast võõrkeha. Looduslikud ravimid. Gazu ibn Abbaro valitsejate raamat, soovitas ravimeid loomade peal kasutada. Abu-Ali-ibn-Hussein-ibn-Abdullah-ibn-Sina e. Avicenna. Sündis 980 aastal Huharas, taidsik. Elu seiklusrikas, õuearst, vesiir, vang. Oli imelaps: 5 aastaselt omandas teadmisi, 10 aastaselt vuristas Koraani peast. Õppis rehkendamist, Aristotelese metafüüsikat. 16 aastaselt arstiteadus. 18 aastaselt tunnustatud arst. Ravis õnnestunult rikast printsi. 1037aastal suri 57 aastaselt. Surmaga seotud legend, et segas kokku 40 eri rohtu 40 erinevas nõus. Õpetas ma lemmikõpilast kuidas manustada. Õpilane nägi vanamehe nahal elastsust ja noorust, ehmatas, pillas nõu maha ning põgenes. Viimane ravim jäi manustamata ning Avicenna suri.
Füürer soovis oma ,,poliitilist testamenti". Traudli käed värisesid, oli viimseni pingul. Lõpuks pidi tulema see, mida kõik olid päevade kaupa oodanud: seletus juhtunule, ülestunnistus, koguni süütunnistus, vahest ka eneseõigustus. Selles ,,tuhandeaastase riigi" viimases ametlikus paberis pidi sisalduma tõde, mille avaldab mees, kellel pole enam midagi kaotada. Kuid Traudli ootus ei läinud täide. Osavõtmatult, peaaegu masinlikult vuristas Hitler selgitusi, süüdistusi ja nõudmisi, mida teadis traudl, saksa rahvas ja kogu maailm. Alles oma vara jagades mainis füürer äkki võimalust, et pärast tema surma ei tarvitse olla enam Saksa riiki. Sellega lõppes dikteerimine. Hitler eemaldus laua äärest ja traudl nägi tema tühja, hirmunud silmavaadet. Traudlil oli raske uskuda, et füüreri viimane, tähtis ja fataalse sisuga dokument tuleb ilmale ilma põhjaliku töötluse ja korrigeerimiseta.
sellest kes muutus hundiks.Kas te jõudside..." noormees ei jõudnud lõpetada lauset, sest naine läks marru ning karjus tema peale:" Kui sa oled üks nendest, kes narrivad mind siin iga jumala päev, siis sa lendad siit kaugele ja ei tule sellele majale enam kunagi kilomeetrigi lähedale." "Ei,ei. Ma pole selline nagu nemad, ma ei tulndud teid narrima. Ma tahtsin lihtsalt küsida selle mehe kohta üht- teist. Kas te oskaksite teda mulle kirjeldada?" vuristas Ethan ette. "Tead poiss, oli väga pime ja polnud eriti midagi näha. Aga ma võin öelda, et ta on umbes meeter kaheksakümmend pikk, tal olid teravad näojooned jaa... ei midagi enamat. Miks sul seda üldse vaja läheb?" "Ma nägin üht samasugust hunti oma unenäos ja mu ema on alati rääkinud, et kokkusattumusi, nagu see pole olemas, on olemas ainult saatus." "On rääkinud?" "Ta suri selle aasta juunis." "Ma tunnen sulle kaasa poiss
Hiiet lihtsalt oma sõbrana hoida, läks Hiiet otsima, ei leidanud - järsku kuulis ta tüdruku kiljumist, see oli Magdaleena, madu oli teda hamustaud, Leemet sisistas kohale selle sama ussi, kes teda oli nõelanud, päris ussilt aru ja käskis mürgi välja imeda, mida ka rästik tegi, tüdruk tegi seepeale Leemetile musi ja oli väga tänulik, tahtis Leemeti koju viia, et isale tema teost rääkida - Magdaleena oli Leemeti teost nii vaimustunud, et ei jõudnud tuppa minemist ära oodata ja vuristas juba ukselävel isale kogu loo ette, isa palvetas tüdruku eest ja seletas Leemeti sattumist neiu juurde Jumala teona, Leemet eitas seda ja rääkis, et kõik sai teoks tänu ussisõnadele, mindi majja, Johannes jahus ikka Jumalast, eitas ussisõnade olemasolu, niisamuti Põhja Konna, seletas kõike Jumala tegude läbi, nad ei mõistnud teineteist, Leemet tahtis lahkuda, kuid siis tuli Magdaleena ja kutsus ta sööma 18.
Krõõdal sündis varsti tütar. Andresel oli kahju, et ei sündinud poisslaps. Esimene talv möödus vahetpidamatus töömurdmises. Oli sadu või tuisk, ikka pidi väljas olema, et midagi raiuda, saagida või vedada. Pikad õhtud hööveldas ja kopsis peremees kruupingil, sest majas oli igasuguseist tarbeasjust nappus. Ka sulane nokitses midagi tegi lusikaid, punus heinavõrku ja pastlapaelu. Naispere vuristas vokke kuni poole ööni ja hommikul algas töö jälle kella nelja, viie ajal. Sulane Juss jäi kevadel edasi Andrese tallu tööle. Aga Mai läks ära ja tema asemele tuli uus kaubelda. 7. Oru Pearu jääb alla Vargamäe Krõõda heledale häälele (X ptk.) Kevadel algas ka ühise kraavi kaevamine, mida tegi sauna Madis. Ühel päeval juhtus midagi. Eespere sead ja paar lehma olid kesal söömas, mida piiras kolmelt küljelt Eespere aed ja ühelt küljelt Tagapere aed
annaabi.ee 
