viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad. Vesuuvi purske tagajärjel mattus Pompeji koos Herculaneumi ja Stabiaega 7-9 m paksuse tuhakihi alla. Linn mattus nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Tuhakihti hakati eemaldama esmalt 1748 a. ja järjekindlalt 1860 a. Praegu on umbes kolm neljandikku linnast välja kaevatud. Seetõttu on tollased ehitised suurepärastelt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Vesuuvi nõlval asub vulkanoloogia ja meteoroloogiaobservatoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru
tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, see on 5896m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St. Helensi vulkaan USA Washingtoni osariigis oli kui uinuv hiiglane, see polnud pursanud 1857. aastast saadik, kuid 1980. aasta kevadel hakkas mägi ärkama. 27.märtsil tuli tipust auru ning tekkis väike kraater. 8. aprilliks oli kraater 500 m läbimõõduga ja 250 m sügav. Kõige ähvardavam oli aga muhk vulkaani põhjaküljel, mida põhjustas aina suurenev rõhk magmakoldes, ja see muhk kasvas 1,5 m ööpäevas. Siis, selgel ja külmal 18
tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, 5896 m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõuda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815 aastal Tambora purske tagajärjel u. 56 000 elanikku ja 1883a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. Vulkanofüüsika aga uurib vulkaanidega seotud nähtusi, see on geofüüsika haru. 2. Vulkaanide liigid Lõhevulkaanid Lõhevulkaanide kuhik on lame, laava väljub maapinnale lõhe kaudu. Neid on rohkesti Islandil Kihtvulkaanid Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaanid on näiteks Kljutsevskaja Sopka, Vesuuv jne. Kilpvulkaanid
Leonardo da Vinci näitas, et mereliste organismide kivistunud jäänused maismaal näitavad merede ja mandrite piirjoonte muutusi. Saksa mäeteadlane Agricola selgitas maagisoonte kujumise ja paiknemise seaduspärasused. Geoloogilised dstsipliinid jaotatakse viite ts üklisse: 1. Teadusharu, mis uurivad maakoore ainelist koostis, näiteks mineraloogia 2. Teadusharu, mis uurivad maapinnal või maakoores ilmnevaid protsesse ja nende d ünaamikat, näiteks vulkanoloogia 3. Teadusharu, mis uurivad maakoore ja elu arengut, näiteks paleontoloogia 4. Rakendusgeoloogilised distsipliinid, näiteks maavarade õpetus ja ehitusgeoloogia 5. Metoodilised või tootmistehnoloogilised geoloogia harud nagu laevandusgeoloogia ja puurimistööde metoodika Protsesside kiiruse ja ulatuse hidnamiseks on vaja korrektset ajaarvestust. Mina vanemad on kihid, seda s ügavamal nad asuvad nind mida paksemad nad on, seda kauem kulus aega nende kuhjumiseks.
Jaapani ajaloo võimsaima maavärina põhjustas mandrilava liikumine 18 meetri võrra. Maakoor liikus 400 korda 160 kilomeetri suurusel maa-alal ning liigutas saareriiki 2,4 meetri võrra, vahendab Yle.fi. Maavärin oli sadu kordi tugevam, kui mullu Haitit tabanud katastroof ning oli umbes sama ränk, kui 2004. aastal India ookeanis hävitava tsunami põhjustanud maavärin. Itaalia geofüüsika ja vulkanoloogia instituudi teatel on planeet Maa nüüd kümmekond sentimeetrit rohkem kaldus kui enne maavärinat. Ka maakera teekond ümber Päikese muutus veidi. Uppsala ülikooli seismoloog Reynir Bödvarsson kinnitusel ei kujuta muudatused endast ohtu inimkonnale. Kadunuid on kinnitatud andmetel 11,111, hukkunuid rohkem kui 14,616 ning kannatanuid 5,278. Kõige rohkem sai tsunami tõttu kannatada sadamalinn
.........................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14 Lisa............................................................................................................................................15 Sissejuhatus Vulkanoloogia on üks vanemaid ja samal ajal ka nooremaid geoloogia harusid . Ta lätted ulatuvad Empedoklese, Aristotolese ja Plinius nooremani , kes on kirja pannud oma tähelepanekud vulkaaniliste katastroofide koledustest .Teadusena on vukanoloogia aga lausa hüppeliselt edasi arenenud alles viimastel aastakümnetel, mil hakati tegema süstemaatilisi vaatlusi ja mõõtmisi tegutsevate vulkaanide piirkonnas ning tänu ookeanide põhja
Litoloogia tegeleb settekvimite ja moodustiste uurimisega. Geokeemia uurib Maa keemilist koosseisu, keemiliste elementide jaotust, levikut ja migratsiooni maakoores. 3. Dünaamiline geoloogia. Siia kuuluvad teadusharud, mis uurivad maapinnal või maakoores toimuvaid liikumisi, protsesse ja nende dünaamikat. Geotektoonika uurib liikumisi maakoores ja sellega kaasnevaid deformatsioone. Struktuurgeoloogia käsitleb kivimite paigutust ja lasuvust Vulkanoloogia uurib vulkaanide ehitust ja vulkaaniliste protsesside iseloomu ning põhjuseid. Seismoloogia analüüsib maavärisemiste iseloomu, levikut ja põhjuseid. Geomorfoloogia uurib maapinnal toimuvaid geoloogilisi protsesse, mis põhjustavad pinnavormide kujunemist ja muutumist. Meregeoloogia jälgib kaasaegsete ookeanite, merede ning mandrite vahelisi vahekordi, uurib ranna ja merepõhja ehitust, arengut, kaaeaegseid merelisi setteid. 4. Rakenduegeoloogilised distsipliinid.
Seda tüüpi vulkanism on pärit nii sügavalt, et saja kilomeetri paksuste litosfääri laamade liikumine selle asukohta ei mõjuta. Piirkonnas, kus litosfääri laam liigub üle kuuma täpi, kujuneb kustunud vulkaanide ahelik - vastavalt sellele, kuidas tekkinud vulkaanid kuumast täpist eemalduvad. Parim näide on Hawaii saarte ja loode suunas jätkuvate veealuste vulkaanide ahelik Vaikses ookeanis. Tänapäeval asub aktiivne vulkanismi piirkond Hawaii saarel. Vulkanoloogia - Geoloogia haru, mis käsitleb vulkanismi, selle põhjusi, vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi, pursete iseärasusi ning purskesaaduste (laava, tuhk jms) ehitust ja koostist. Esimene vulkanoloogiaobservatoorium asutati 1842 Vesuuvi jalamile. Vulkaane : Vesuuv Itaalias, 1281 m; Kilauea Hawail, 1277 m; Mauna Loa Hawail, 4207 m. Island Geoloogiliselt noor saar. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril
Kõik uudiseagentuurid pöörasid Pinatubole suurt tähelepanu, sest purse võis ohustada kraatri läheduses olevat kahte suurt USA sõjaväebaasi. Ida pool, kõigest 16 km kaugusel Angelesi väikelinna ligidal asus USA Clarki õhujõududebaas, kus tol ajal töötas ja elas 15000 sõjaväelast. Teine baas, Subic Bay Naval Station asus Pinatubost 40 km kaugusel lääne pool. Otsekohe pärast esimesi aurupurskeid paigaldasid Filipiinide Vulkanoloogia ja Seismoloogia Instituudi töötajad Pinatubo loodenõlvale kümneid kantavaid seismograafe, et registreerida arvukaid nõrku maa-aluseid tõukeid, mida põhjustas mööda vulkaanilõõri ülespoole tõusev magma. Esimene plahvatuslik purse toimus 12.juunil. Õnneks oli evakueeritud ohustatud piirkonnast kümneid tuhandeid inimesi, nende hulgas ka vähesed järelejäänud Clarki baasi töötajad. Pinatubo võimsaim plahvatuslik purse toimus 15.juunil kell 10.00 hommikul.
annaabi.ee 
