Villa Giulia Vatikan (1558-62) 45 17.10.2011 Villa Farnese (1559--75) Fontainebleau loss (alust. 1527) 46 17.10.2011 Kodanluse tõus: jõukas linlane tellijaks, käsitööline eeskujuraamatute alusel kombineerides teostajaks. Pildil: Hans Vredeman de Vriesi gravüür (1583) Antwerpeni raekoda (1564) 47 17.10.2011 Leideni raekoda (1597--1603)) Arhitektuuri põhitunnused · Ordersüsteem · Sümmeetria · Loov arendamine · Väljapürgivus · Rustika · Kõnelev arhitektuur 48 17.10.2011 Interjöör
Õnne otsingud Kõik tahavad õnnelikud olla. Arvatavasti on see tänapäeva pahuras maailmas ainus asi, milles kõik ühel meelel on. Kuid kust ja kuidas alustada oma õnne otsinguid? Õnn ei peitu ju rahas, samuti ta ei peatu tänavanurgal ega küsi teed. Selles hoolimata on ka sõjas noored end leidnud- kas nemad siis pole olnud õnnelikud? Mispärast siis ikkagi mõned inimesed on õnnelikud ja teised mitte? Manfred Kets de Vriesi ,,Õnnevalem" on öelnud, et õnn tuleb leida teel olles, mitte kannatamatult kilomeetreid lugedes. Õnn ei ole midagi muud kui hetkeline hingeseisund, see on midagi, mida ei saa käes hoida, seda peab tunnetama. Seega õnne tulekut ei saa planeerida ega käed rüppes ootama jääda. Õnn elab meis endis, igal pool meie ümber, meie endi teha on vaid avatus õnnelik olemisele. Kui juba avada end õnnele, näib ka tulevik palju päikselisem.
· Usa põlvnes euroopast, jaapan võttis üle eur saavutusi · Uuelt saj oodati palju, moesõnaks progress · Inimene oli saamaks maailma peremeheks · Chicagos leiutati pilvelõhkujad · Naisõiguslased, elektrilaternad, tselluloid · Leidus ka sügavat pessimismi, levis juudivaen · Herzl rajas sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena Teadus ja tehnika: · Hugo de Vriesi hüpotees geenide olemasolust, geneetika algus · Max Planck pani aluse kvantmehaanikale · Selgitati aatomi ehitust · Einsteini erirelatiivsusteooria, maailm osutus palju salapärasemaks · Minose tsiv avastamine, hormoonide avastamine, mandrite triivimise teooria · Tõhusa süüfiliseravimi leiutamine · Sigmund Freudi psühhoanalüüs alateadvusest Kirjandus ja kujutav kunst: · Nobeli preemiad al 1901
· Tugevnes antisemitism- juudivaneulikkus · Sellele bvastukaaluks kujunes sionism- liikumine koondamaks juute Tõotatud Maale oma riigi taasrajamiseks · Keskkonna, hügieeni ja kuritegevusega seotud probleemid · Suurima reisilaeva Titanicu katastroof 1912 2.Teaduse ja tehnika revlutisooniline areng: fundamentaalsete leiutiste ja avastustega: a)Pandi alus geneetikale- organismi pärilikke omadusi uurivale teadusele (1900 bioloog Hugo de Vriesi) b)Kvantteooria sünd (1900 füüsik Max Blanck), mis on seletuseks valgusele c)Aatomi ehituse selgitamine (195 Albert Einstein), mis kõigutas teadmisi universumi seaduspärasustest d)Õpiti analüüsima inimese alateadvust (1900 Sigmund Freudi psühhoanalüüs): · Inimese käitumist ei määra niivõrd teadvus kui tungid · Pidev tungide allasurumine tekitab surutud energiat · Püüdis ravida inimesi, kes kannataasid neurooside ja hüsteeria all 3.Kirjandus ja kunst
turvalisust, küllust, soosingut, armastavad suhted lähedastega...usun, et kõik need ja veel paljud teised omadused on killukesed terviklikust Jumala poolt määratud õnnest...nõnda nagu õunaviilud õunast...või midagi sellesarnast... http://www.hot.ee/simo13/kirjand.html Õnn on tee, mida mööda me liigume. Sihtpunktist olulisemad on teekond, maastik ja reisiseltskond. Õnn tuleb leida teel olles, mitte kannatamatult kilomeetreid lugedes (Manfred Kets de Vriesi raamatust "Õnne valem"). Toetudes oma teadmistele ja kogemustele juhtimisest ja psühholoogiast ning võttes aluseks hiina vanasõna «Õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota», juhatab Manfred Kets de Vries meid sellele teekonnale, käsitledes armastust, tööd, lootust, tasakaalu, sisemist ja välist edu, kadedust, stressi, «mängu» tähtsust meie elus ja elutarkust.
Juugendstiili Euroopas) · Uuelt sajandilt oodati palju, moesõnaks progress · Inimene oli saamaks maailma peremeheks, mitte jumal · Chicagos leiutati pilvelõhkujad · Leidus ka sügavat pessimisti, levis juudivaen siit tulenesid 2. Maailmasõja lätted · Herzl rajas sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide üksikkeelena · Hugo de Vriesi hüpotees geenide olemasolust, geneetika algus · Max Planck pani aluse kvantmehhaanikale · Selgitati aatomi ehitust · Einsteini erirelatiivsusteooria, maailm osutus palju salapärasemaks Kirjandus ja kujutav kunst: · Nobeli preemiad alates 1901 aastast (Nobel kogus oma rikkuse dünamiidi kaubandusest) · Kirjanduses juugend (rõhk ilul, väänlevad ornamendid) ja ekspressionism (esikohal isiklikud, närvilised tundmused), ka kunstis ja arhitektuuris
Mendeli seaduste taasavastamist ja kogunisti üle poole sajandi pärast Mendeli seaduste esmaavastamist. Veelgi enam - tegelikult jäi kauaks ajaks geneetika ja darvinismi süntees vaid teoreetikute pärusmaaks. Seda põhjusel, et moodsa sünteesi isade tööd olid "bioloogide" jaoks eelkõige vaid matemaatika, mida nad ignoreerisid, sest ei saanud aru. Nii juhtuski, et kuigi Hugo de Vriesi jt. versioon mutatsionismist langes pea tugeva kriitika alla (Pearson jt) ning J.B.S. Haldane, R.A. Fisher, Sewall Wright jt. lõid moodsat sünteesi olulistes joontes juba kahekümnendatel aastatel, ei omanud see mainitavat mõju tolle ajastu bioloogide massile. Samuti ei olnud seal kaugeltki veel kõiki vajalikke komponente - näiteks liigitekke kvantitatiivset käsitlust. Theodosius Dobzhansky (1900-1975) 1937 a. raamat Genetics and the Origin of Species oli läbimurre - T.D. rikastas
annaabi.ee 
