riikide majanduse ning sai sellega parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. · VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sots.riikides ning Idabloki lagunemisega. III Külma sõja osapooled: A) Idablokk - NSV Liit ja talle alluvad satelliitriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja mõned Aafrikas. (kaart lk 110; 119) · Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Rumeenia ja Jugoslaavia, Albaania). · Idabloki riike iseloomustasid: diktatuurireziimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte); kommunistlik ideoloogia;
on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Osapooled: NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) Külma sõja lõpuks võib pidada 1980-ndate aastate lõppu ja 1990ndate algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. Mõisted: inimsusvastane kuritegu- raudne eesriie - nõukogude liit eraldas sealsed riigid muust maailmast, tõkestades
sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). Lisaks olid erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes Raudne eesriie – mõtteline joon, mis eraldas kahte maailma: Ida-Euroopat ja Lääne-Euroopat Külma sõja osapooled : NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Kõigile neile olid iseloomulikud: diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) “ sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna
Saksa + Itaalia, Jaapan + ungari, bulgaaria, slovakkia, rumeenia ja Soome vs. LIITLASED UK + auss, kanada, l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ) vs. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) 1. Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised olid nende eesmärgid? PÕHJUSED: - Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. - Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime.
tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. 1 1.3. Külma sõja osapooled: · NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. · Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Rumeenia ja Jugoslaavia, Albaania). · Kõigile neile olid iseloomulikud: diktatuurireziimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) "sotsialistlik demokraatia" (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga)
eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. 1.3. Külma sõja osapooled: NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Rumeenia ja Jugoslaavia, Albaania). Kõigile neile olid iseloomulikud: diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) “sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga)
21* Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. 1.3. Külma sõja osapooled: 22* NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. 23* Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Rumeenia ja Jugoslaavia, Albaania). 24* Kõigile neile olid iseloomulikud: 89* diktatuurireziimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) 90* "sotsialistlik demokraatia" (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga)
annaabi.ee 
