Sissejuhatus Valisin Kreeka, kuna tahtsin teada Kreeka kohta asju. Kreeka tundub mulle väga ilus riik olevat. Ma arvan, et läbi selle referaadi saan palju teada Kreeka riigi kohta. Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Kreeka üldandmed Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km² Riigikeel: Kreeka Riigihümn: mnos eis tin Eleftherían (Hümn vabadusele) Rahvaarv: 11 325 900 (2011) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik Prestitent: Károlos Papoúlias Iseseisvus: 25. märtsil 1821 Rahaühik: Euro(EUR) Kreeka ajalugu Kreeka oli asustatud juba Paleoliitikumis ja 3000 eKr tekkis Küklaadi saartel kultuur, mille
Selles referaadis räägin ma Kreekast Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Riik: Kreeka Vabariik (kreeka k.: Elliniki Dimokratia) Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias
kriminaal- ja halduskohtud. Presidendi valib parlament 5-aastaseks ametiajaks. President võib ametis olla 2 ametiaega ning presidendiks kandideerija peab olema vähemalt 40 aastat vana. Kreeka presidendiks on Karolos Papoulias. Juba pikka aega kehtib sisuliselt kaheparteisüsteem, mis tähendab, et 2-st suurest juhtivast parteist kumbki moodustab tavaliselt valitsuse ning väiksematest parteidest saavad parlamenti üksikud. Parlament (Vouli ton Ellinon) valitakse 4. aastaks. Ühekojalises parlamendis on 300 kohta. Traditsioonide kohaselt paneb valitsuse kokku enim hääli võitnud erakonna liider, kellest saab peaminister. Peaministriks on Konstantinos Karamanlis. Valitsuse nimetab parlamendivalimiste järgselt ametisse president. Põhiseadusest tulenevalt saab enim hääli võitnud partei üle poole kohtadest parlamendis ning seega ei pea ta koalitsiooni moodustades oma võimulolekut jagama, koalitsioonis on üks partei.
42' 12.00' 12.06' 10.30' 6 AUG 11.00' 11.12' 11.30' 9.30' SEP 9.12' 9.24' 10.06' 7.42' OKT 6.42' 6.24' 7.48' 5.18' NOV 5.06' 5.00' 5.54' 3.54' DET 3.54' 3.54' 4.30' 3.18' Riik Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. 7 Haldusjaotus Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. · Atika · Ida-Makedoonia ja Traakia · Ípeiros · Joonia saared · Kesk-Kreeka · Kesk-Makedoonia · Kreeta · Lõuna-Egeus · Lääne-Kreeka · Lääne-Makedoonia · Peloponnesos · Põhja-Egeus
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos
Metsad katavad 22% riigi pindalast ja on ulatuslikumad Põhja-Kreekas. Levinumad puud on tamm, pöök, mänd ja nulg. Maavaradest leidub boksiiti, raua-, tsingi-,mangaanimaaki,kromiiti,püriiti,magnesiiti ja pruunsütt. Pilt 2.Vaade Olumpose mäele Riigikord Kreeka on parlamentaarne vabariik. Kreeka loobus monarhiast 1974. aastal referendumiga. Riigi põhiseadus on jõus 1975. aasta 11.juunist. Kreeka seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament-Saadikutekoda (Vouli ton Ellinon). 300 parlamendiliikme (välja arvatud 12 riigideputaati) määravad ametisse poliitilised parteid vastavalt valimistel saadud häälte arvule. Kreeka riigipea on president, kelle valib parlament. President valitakse viieks aastaks ja mitte enam kui kaheks ametiajaks. Riigiseadused kiidab heaks president. 2005. aasta märtsist on Kreeka president Karolos Papoulias. Täidesaatev võim kuulub Kreekas ministrite kabinetile, mille määrab ametisse president. 2004
Õigussüsteem põhineb Rooma õigusel, moodustatud on tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtud. (4) President Presidendi valib parlament 5-aastaseks ametiajaks. President võib ametis olla 2 ametiaega ning presidendiks kandideerija peab olema vähemalt 40 aastat vana. Järgmised presidendivalimised toimuvad veebruaris 2010. Praegune president Karolos Papoulias valiti ametisse 300-liikmelise parlamendi 279 poolthäälega. (4) Parlament Parlament (Vouli ton Ellinon) valitakse 4. aastaks. Ühekojalises parlamendis on 300 kohta. Järgmised parlamendivalimised toimuvad märtsis 2012. (4) 5 Poliitilised parteid Juba pikka aega kehtib sisuliselt kaheparteisüsteem, mis tähendab, et 2-st suurest juhtivast parteist kumbki moodustab tavaliselt valitsuse ning väiksematest parteidest saavad parlamenti üksikud. 8. märtsi 2004. aasta valimiste tulemuste põhjal on parlamendis esindatud:
annaabi.ee 
