saavutamiseni. Tsükli pikkus oleneb suitsu tihedusest ja ka kuivatamise kvaliteedist. 4. Keetmine toimub 100 % õhuniiskuse juures temperatuuril 75–85 ºC toote sisetemperatuurini 72 °C. Eeltoodud režiimid on näitlikud. Toodud parameetrid (temperatuur, õhu suhteline niiskusesisaldus ja aeg) võivad olla väga suures kõikuvuses olenevalt kasutatavast seadmest, vorstikesta omadustest jne. 8 Kuumutamise eesmärk on toodetele iseloomuliku värvuse, maitse ja lõigatavuse andmine ning toote säilivusaja pikendamine. Iseloomuliku pruunikaspunase värvuse ja naturaalse suitsumaitse saavutamine oleneb sellest, millist kesta kasutatakse. Tootmisel kasutatavad kunstkestad ei vaja värviandmise ehk kuumutamise faasi, sest värvus ei jää neile kestadele peale. Seetõttu puudub tootel ka suitsumaitse
Tooteks ei loeta liha, mida on ainult jahutatud või külmutatud (see on värske liha), samuti hakkliha ja tükiliha. Lihatoodete jaotus (Eesti Lihatööstuse Standard) Lihatooteid on võimalik klassifitseerida tooraine, valmistamisviisi või mõne muu parameetri alusel. Eesti Lihatööstuse Standardist lähtuvalt jaotuvad lihatooted järgmiselt: 1) LIHAVORSTID - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või vormi ja termiliselt töödeldud. Näide: toored grillvorstid, viinerid, sardellid, keeduvorstid, suitsuvorstid, sültvorstid, maksavorstid, kruubivorstid/tanguvorstid, lihaleivad 2) VERETOOTED- keedetud tangainest või jahust, toiduverest või verepreparaatidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt +72 ˚C. Näide: verivorst, verikäkk
toodet müüa, kuna selles võivad olla hakanud arenema tervisele ohtlikud mikroorganismid. PARIM ENNE - toit on parim märgitud kuupäevani, peale selle möödumist lubatud toodet müüa juhul, kui ostjat teavitatakse selle möödumisest. 30. Lihatoodete klassifikatsioon Lihatooted jaotatakse: Lihavorstid - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse-ja lisaainetest, lisanditest, toiduainetest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või täidetud vormidesse ning termiliselt töödeldud või fermenteeritud selliselt, et toote lõikepinnal ei ole enam värskele lihale omaseid tunnuseid. Veretooted - keedetud tangainest, jahust, toiduverest või verepreparaatidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt 72 °C.
veidi kallutatud klaasist 59. Juustu vead 60. Või vead Võis esinevad vead võib laias laastus jagada kolme suuremasse rühma: · välimuse ja pakkimise vead; · konsistentsivead; · maitse- ja lõhnavead. 61. Lihatoodete ja vorstide vead LIITUMISJÄLJED- tekivad vorstidel üksteise vastu puutumise korral nende keetmisel või suitsutamisel. TÄIDISEPAHAD- tekivad vorsti kuumtöötlemisel tekkinud vorstikesta vigastuse korral. RASVAVALANGUD- tekivad, kui vorstide valmistamisel on kasutatud pehmet ja peenestamisel muljutud pekki. 62. Kolmnurkkatse läbiviimine Võrdluskatsemeetod, mis sisaldab kolm samaaegselt esitatud kodeeritud proovi, millest kaks on identsed; assessoril palutakse välja valida erinevana tajutav proov. Eesmärk: kasutatakse väga nõrkade maitseerinevuste avastamiseks. Näiteks kui soovitakse teada saada, kas tooraine valmistusprotsessi muutmine või
Lihatooteks ei loeta liha, mida on ainult jahutatud või külmutatud, samuti hakkliha ja tükilihatooteid. (ibid) Tooted jagunevad kaheks suuremaks alarühmaks: võileivapealsed tooted ja roavalmistustooted. (Randpere, 2002) 5.1 Vorstid Vorst on lihatoode, mis valmistatakse peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, toiduainetest ja muudest toidukõlblikest komponentidest. Pritsitud; seasoolde, lambasoolde, vorstikesta või täidetud vormidesse (mõnikord ka kestata). Toodet on termiliselt töödeldud selliselt, et toote lõikepinnal ei ole enam värskele lihale omaseid tunnuseid. Üldjuhul müüakse vorste jahutatult. (ibid) 35 Toorvorstid: (pika säilivusajaga vorstid) on kuumtöötlemata vorstid, mis on valmistatud: soolatud, maitsestatud toorest lihast ja neid on laagerdatud, suitsutatud külma suitsuga ja
· säilitatakse enamasti temperatuuril 2-6 oC. Lihatooted jagunevad kaheks suuremaks alamrühmaks: · võileivapealsed lihatooted (keedu- ja suitsuvorstid, suitsulihatooted, pasteedid jm); · roavalmistustooted (roavalmistusvorstid, veretooted, hakklihast lihatooted, süldid, pelmeenid jm). Vorst - valmistatakse peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest toidukomponentidest, on pritsitud sea- või lambasoolde või vorstikesta ning termiliselt töödeldud. Vorstiliigid: · toores vorst - kuumtöötlemata vorst, mis on valmistatud soolatud ja maitsestatud toorest lihast. · Keeduvorst - auru või veega keedetud, mõnikord ka ülesuitsutatud, niiskuse osamass on 75%. · Toorsuitsuvorst (salaami) - öödeldud külma suitsuga temperatuuril mitte üle 25 °C ja kuivatatud, valmistamisel kasutatakse enamasti bakterkultuure. Niiskuse osa valmistootes pole üle 55%.
annaabi.ee 
