Nende hulgas suri 1921.a. umbes 4 miljonit inimest nälga. Välismaised heategevusorganisioonid aitasit toita umbes 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. 1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG) Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja loodi rahvusväeosad. 1922.a. kujundati Nõukogude Venemaa ümber NSV Liiduks. Liit ühendas 6 Nõukogude Vaqbariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene;
Dmitri Mendelejev, Mihhail Glinka, Modest Mussorgski ning Anton Rubinstein). Tema looming põhines peamiselt realismile. ,,Burlakid Volgal" (,, ") Kuulsaim olustikumaal, millel kujutab rahva elu. Näiteid Repini portreedest. Vasakul "D.I. Mendeljeevi autoportree" (" . . a") ning paremal ,,Modest Mussorgski portree" (,, ") NIKOLAI GE 1831-1894 Täisnimega Nikolai Nikolaevits Ge ( ) oli prantsuse päritoluga Voronezis sündinud vene realistlik maalikunstnik. Ta oli peredviznikute ühingu üks asutajaliige koos Grigori Mjassojedovi, Ivan Kramskoi, Vassili Peroviga 1870. aastal Peterburis. Aastal 1850 läks õppima Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Seitsme aasta pärast omistati talle tehtud tööde eest suur kuldmedal, millega kaasnes võimalus välismaale õppima minna. Ta külastas Saksamaad, Sveitsi ja Prantsusmaad, kuid järgmiseks 12 aastaks jäi ta paikseks Itaaliasse. "N.N.Ge autoportree" (" ..")
Edasine elukäik Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest. Esimene Azovi sõjakäik 1695 ebaõnnestus. Türgi garnisoni varustati merelt ja Peetri väed ei suutnud seda takistada, sest venelastel puudus sõjalaevastik. Talvel ja kevadel 1696 organiseeris Peeter Voronezis jõelaevastiku. Nii sai ta enda käsutusse äsja ehitatud flotilli, kuhu kuulus 22 galeeri ja 4 branderit ning mille juhatajaks määras Franz Leforti. Ta reorganiseeris armee juhtimise ning kordas tormijooksu. 19. juulil 1696 Azovi garnison alistus. Mõni päev hiljem pandi Aasovi mere ääres alus Taganrogi linnale. Edasiseks pealetungiks Türgi Osmanite riigi aladele aga oli takistuseks avamerelaevastiku puudus Venemaal, Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava
Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest. Esimene Azovi sõjakäik 1695 ebaõnnestus. Türgi garnisoni varustati merelt ja Peetri väed ei suutnud seda takistada, sest venelastel puudus sõjalaevastik. Talvel ja kevadel 1696 organiseeris Peeter Voronezis jõelaevastiku. Nii sai ta enda käsutusse äsja ehitatud flotilli. Ta reorganiseeris armee juhtimise ning kordas tormijooksu. 19. juulil 1696 Azovi garnison alistus. Mõni päev hiljem pandi Aasovi mere ääres alus Taganrogi linnale. Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised: maavaldajad ühendati "kumpanstvotesse". Iga "kumpanstvo" pidi oma rahaga laeva ehitama.
Esimesed saavutused Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest. Esimene Aasovi sõjakäik 1695 ebaõnnestus. Türgi garnisoni varustati merelt ja Peetri väed ei suutnud seda takistada, sest venelastel puudus sõjalaevastik. Talvel ja kevadel 1696 organiseeris Peeter Voronezis jõelaevastiku. Nii sai ta enda käsutusse äsja ehitatud flotilli, kuhu kuulus 22 galeeri ja 4 branderit ning mille juhatajaks ta määras Franz Leforti. Ta reorganiseeris armee juhtimise ning kordas tormijooksu. 19. juulil 1696 Azovi garnison alistus. Mõni päev hiljem pandi Aasovi mere ääres alus Taganrogi linnale. Edasiseks pealetungiks Türgi Osmanite riigi aladele oli aga takistuseks avamerelaevastiku puudumine Venemaal. Peetri algatusel hakati välja töötama suurt laevaehituse kava
jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele hakati looma ühismajandeid- kolhoose natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele seati sisse nn.klassipajuk jne. · Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa: jätkuva majanduslanguse ja näljahädad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat) Kroonlinna madruste enamlaste vastase mässu jne. 1.2. Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.: (Vt. ka õpik lk.99) · Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile, mida iseloomustavad: mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada
miljonit) 3. Majanduslik kaos: o tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele o 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg: nälga suri ca 4 miljonit inimest rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat); suruti maha II Uus majanduspoliitika NEP (novaja ekonomitseskaja politika) 1921-1927/28 · Nep-iga mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele (varasem poliitika - sõjakommunism) · talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejäägid turustada · taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtted, kooperatiivid)
3) majanduslik kaos: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg nälga suri ca 4 miljonit inimest rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat); suruti maha II Uus majanduspoliitika NEP (novaja ekonomitseskaja politika) 1921-1927/28 · Nepiga mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele (varasem poliitika - sõjakommunism) · talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejäägid turustada · taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtted, kooperatiivid) · kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted)
Tsaari Venemaa vettesse tulid Saksa sõjalaevad - liivilahest tulistati Kuressaaret ja Pärnut. Selle tulemusena lasti Pärnus õhku Wladorfi paberi vabrik. Paldiskile heideti pomme zeppelinilt. Venelased kaalusid Eestist evakueerimist, kuid eestlastest poliitikud olid selle vastu, sest vastasel juhul oleks Eestist ära viidud kõik kunstiväärtused. Vastuseisule hoolimata viidi ära Tartu Ülikooli varad, mis on tänapäevani Voronezis. Eestis suurenes sõjaväelaste arv. Paldiskisse hakati rajama Aleksander Suure merekindlust. Tallinna karnisonis oli kokku 50'000 meest. Muhu saarle rajati kindlustatud tsoonid. Kokku oli Eestis sel ajal 100'000 sõdurit. 1916 - kurnamissõja tulemusena hakkas rindel toimuma vennastumine Saksa ja Vene sõdurite vahel. 27.02.1917 - Venemaal kukutati Veebruari revolutsiooni tulemusena tsaar ja valitsema asus Ajutine Valitsus. 01.03.1917 - Kokku tuli eestalste poolt valitud Maanõukogu
annaabi.ee 
