sõnade lausumine.Abielu sõlmimisel anti abiellujatele erilist leiba. 2.Coemptio Naise ostmine selle isalt või eestkostjalt mancipatio teel 5 tunnistaja juuresolekul ja kaalumehe osavõtul. Arvatakse, et tegemist on vanima abielu sõlmimise vormiga. 3.Usus on abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooskul. Siin on kasutatud igamise printsiipi, mis on omane asjaõigusele. Arvatakse, et usus vanimal ajal oli mõeldud vahendina, kuidas legaliseerida abielu, mis oli sõlmitud vormiveaga või hoopis vormivabalt. 20.Abikaasade varalised suhted Cum Manu puhul oli kõik, mis naisel oli enne abiellumist ja mis ta omandab abielu ajal kuulub mehele kui täielikule ja kontrollimatule omanikule. Selle varandusliku sõltuvuse eest vastutasuks on aga naisel võrdselt lastega pärimisõigus oma mehe aga ka viimase sugulaste surma puhul. Sine manu puhul kehtib erandlikult võrdõiguslikkuse põhimõte. Abikaasade vahel on varalahususe süsteem. Mehe ja naise varad on kaks omaette varamassi
võõrandamise kohustustehingu sõlmimist põhimõtteliselt lubatavaks ka ilma erapooletu isiku nõustamiseta. Riigikohtu seisukoha järgi on varem kehtinud PärS § 23 lõikes 2 sätestatud nõue, et testaator ise teataks tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testament sisaldab testaatori viimset tahet, testamendi tegemise oluliseks vorminõudeks, mille järgimata jätmine toob kaasa testamendi tühisuse. *32 Kui vormiveaga on ainult üks osa tehingust, on see osa igal juhul tühine, ülejäänud tehingu tühiseks pidamine või mittepidamine sõltub aga sellest, kas tehing oleks tehtud ka ilma selle tühise osata või mitte (TsÜS § 85). Kui tehingu saab osadeks jagada ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka ilma tühise osata, siis tehingu ühe osa tühisus kogu tehingu tühisust kaasa ei too. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul, kui lepingu põhiesemeks on kinnisasjale
Haldusakti muud kohustuslikud andmed haldusakti andnud haldusorgani nimetus; haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri; haldusakti andmise aeg. Vähetähtsad menetlus- ja vorminõuete rikkumised ,,Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist." Juhul, kui sisuliselt õige, kuid menetlus- või vormiveaga haldusakt tuleks igal juhul kehtetuks tunnistada, oleks see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest võib esineda juhtumeid, kus pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti anda. Neil on õigus jätta taotlus/vaie/kaebus kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata, kui nad leiavad, et rikkumine on väheoluline ja see ei mõjutanud haldusakti sisulist õiguspärasust. See tähendab, et selline haldusakt jääb kehtima, kuigi tegelikult on ta (formaalselt)
materiaalse õiguspärasuse nõuetele, kuid esineb formaalseid puuduseid, siis tekib küsimus, kas haldusakt tuleks igal juhul tunnistada kehtetuks. HMS § 58 sätestab selliste juhtude kohta järgmist: „Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.“ Kui sisuliselt õige, kuid menetlus- või vormiveaga haldusakt tuleks igal juhul kehtetuks tunnistada, oleks see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest võib esineda juhtumeid, kus pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti anda. Kuna haldusmenetlus tuleks uuel otsustamisel uuesti algusest peale läbi viia, siis tooks see kindlasti kaasa olulisi viivitusi, kuigi lõpptulemus sellest ei muutuks. 15
Haldusakti muud kohustuslikud andmed haldusakti andnud haldusorgani nimetus; haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri; haldusakti andmise aeg. Vähetähtsad menetlus- ja vorminõuete rikkumised ,,Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist." Juhul, kui sisuliselt õige, kuid menetlus- või vormiveaga haldusakt tuleks igal juhul kehtetuks tunnistada, oleks see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest võib esineda juhtumeid, kus pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti anda. Neil on õigus jätta taotlus/vaie/kaebus kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata, kui nad leiavad, et rikkumine on väheoluline ja see ei mõjutanud haldusakti sisulist õiguspärasust. See tähendab, et selline haldusakt jääb
Ühtlasi on siin ära toodud ka üks tüüpilisemaid müügivormeleid Rooma õiguses. Seda tuli lausuda omandatavat asja käes hoides sõna-sõnalt täpselt. Kui keegi juhtus eksima, oli tehing tühine. Mitte kõik naised ei pidanud siiski olema käe all. Abielu võis sõlmida ka faktilise kooseluga ühe aasta jooksul. Sellist abielu nimetati usus. Tõenäoliselt oli see abielusõlmimise viis abivahend, kuidas legaliseerida mõne vormiveaga sõlmitud abielu või naise röövimise puhul. Kui naine viibis 1 aasta jooksul kõik ööd kodus, läks ta mehe võimu alla. Kui ta aga selle katkestas, ööbides 3 ööd mujal, siis oli ta küll seaduslikus abielus, kuid mitte mehe manuse all. Nõnda säilisid ka õiguslikud sidemed oma perekonnaga. G.1.110: Olim itaque tribus modis in manum conueniebant: usu(s), farreo, coemptione. G. 1.13: Coemptione vero in manum conveniunt per mancipationem, id
Nõue vaadatakse läbi hagimenetluses. Kui nõude esitajaks on juhtorgani liige, siis määrab juriidilise isiku esindaja antud vaidluses vastavast juhtorganist kõrgemalseisev organ. Kehtetuks tunnistamise nõue vaadatakse läbi, kui on möödunud otsuse vaidlustamise tähtaeg. Mitme hagi korral need liidetakse ühte menetlusse. Puudustega otsust on võimalik selle vastuvõtnud organil kinnitada (ÄS § 302 lg 2), seda eelkõige juhtudel, kui tegu on menetlusliku või vormiveaga. Sisuliste puudustega otsust ei saa reeglina kinnitada. Otsuse kinnitamine tagab algse otsuse õiguspärasuse ja välistab selle kehtetuks tunnistamise. Uus otsus ise peab olema puudustevaba. Tühist otsust ei saa uue otsusega kinnitada. 4.5.2. Juhtorganid Juhtorgani puhul on see AS üks osa, neil ei ole iseseisvat subjektsust. Kuid iseseisvat subjektsust omam iga juhtorgani liige eraldi seistes. Õigussuhe juhtorganiga on käsundilaadne lepingu sarnane suhe