TÖÖ STRUKTUUR Uurimistöö ülesehitus (struktuur) kujuneb lõplikult kirjutamise ajal. Peatükkide ja alapeatükkide üldskeem tuleks autoril siiski varakult kavandada. See on vajalik, et materjali õigesti jaotada ja teemat loogiliselt arendada. On välja kujunenud teadusliku töö struktuur, mis oma loogilises arendatuses peegeldab probleemi leidmise ja täpsustamise, lahenduse otsimise ja leidmise etappe. Tutvustatakse kasutatud teooriaid, andmete kogumise ja töötlemise meetodeid. Eraldi peatükina tuuakse tavaliselt välja tulemused ja nende interpreteering. Töö lõpeb kokkuvõttega, resümee ja kasutatud kirjanduse loeteluga. Vajadusel pannakse töö lõppu ka lisad. Uurimistöödes on kindlad alljaotised, mis on paigutatud teatud järjestuses: · tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotisteks), kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad (vajadusel). TIITELLEHT Tiitellehel peav...
samal leheküljel kui järgnev. Leheküljepiir enne (ingl. Page Break Before) valimine käsib jooksvat lõiku alustada uuelt leheküljelt. Ära näita reanumbreid (ingl. Suppress Line Numbers) tühistab ridade nummerdamise kui see on Fail > Lehekülje häälestus… > Paigutus (ingl. File > Page Setup… > Layout) menüüst kehtestatud. Ära poolita (ingl. Don’t Hyphenate) keelab lõigu poolitamise (näiteks pealkirjade puhul). Vorminduse kopeerimine Vormindust saab soovi korral ka kopeerida. Kui oled mingi osa tööst vormindanud omale meelepäraseks, siis märgista see ja klõpsa standardribal nuppu, millel värvipintslit meenutav ikoon (nupu Kleebi kõrval); kui soovid kasutada seda kopeerimist mitmes kohas, siis tee sellel nupul topeltklõps. Nupp „vajub sisse“. Märgista see osa tööst, millele soovid anda sama vormingut; kui alustasid topeltklõpsuga, võid valikut korrata niipalju kui vaja, kuid
tabeleid ja registreid. Lisaks sisaldab OpenOffice.org Writer selliseid kasulikke funktsioone nagu õigekirja kontroll, tesaurus, automaatkorrektuur ja poolitamine, aga ka dokumendimalle peaaegu igaks otstarbeks. Nõustajate abil on võimalik luua ka isiklikke dokumendimalle. Kujundamine ja struktureerimine I. OpenOffice.org pakub dokumentide disainimiseks mitmeid võimalusi. II. Stiilide ja vorminduse akna abil on võimalik luua, omistada ja muuta lõikude, üksikute märkide, paneelide ja lehekülgede stiile. III. Lisaks aitab Navigaator liikuda kiirelt dokumendi sees, vaadata dokumenti liigendusvaates ja pidada arvet dokumenti lisatud objektide kohta. IV. Tekstidokumentidesse on võimalik lisada erinevaid registreid ja tabeleid. V. Registrite ja tabelite struktuuri ja välimust on võimalik defineerida vastavalt vajadusele. VI
Menüüde suhtes on OOo Writer ja MS Word sarnased. Programmisisesed aknad on MS Wordis ainult küljepaanid ,kuid Writeris on nii dokitud ,kui ka vabalt liikuvad aknad. Enamik kirjutamise, toimetamise ja ülevaatamise korraldusi on OOo Writeris samad ,mis MS Wordis ,kuid on väikesed erinevused detailides. Need on: 1. lause või lõige märgistamine 2. automaatne salvestus teatud aja möödudes 3. ühelt dokumendi objektilt teisele minek 4. teksti , vorminduse või stiili leidmine ja asendamine 5. keele valimine õigekirja kontrollimiseks 6. muudatuste märgistamine 7. muudatuste kommenteerimine 8. sõnad üldarv dokumendis 9. dokumendi parameetrite muutmine Dokumendi vormindamisel on OOo Writeris viit tüüpi stiile: 1. Pharagraph styles 2. Character styles 3. Frame styles 4. Page styles 5. List styles Dokumendi vormindamisel on MS Wordis aga neli tüüpi stiile: 1. Character styles 2
olgu kahvatu ehk vesimärk. 4. Kordamiseks: 4.1. olgu tegusõnad rasvased ja punast värvi ning nimisõnad kaldu ja sinist värvi; 4.2. tõsta esile sinu arvates oluline lause, kasuta näit. kollast värvi; 4.3. olgu esimene lõik sõrendatud tekst mõõduga 2,5 pt; sama lõik olgu joondatud rööpselt ning fondiks Comic Sans MS ja 14 pt; 4.4. vorminda viimane lõik endale meelepäraselt, kasuta järgmisi vorminduse elemente: font, suurus, joondus, reasamm ja teksti värv; 4.5. olgu viienda lõigu järel 36 pt ja teise lõigu ees 48 pt tühja vahet; 4.6. tekita teise ja kolmanda lõigu (vali mõlemad) ümber ääris: varjuga topeltjoon ja rohelist värvi ning vahe tekstiga olgu 8 pt; 4.7. olgu kaks viimast lõiku täpploendid; 4.8. lisa neljanda lõigu ette süvisinitsiaal ning vorminda see endale sobival viisil.
Kindel veerulaius (ing. Fixed column width) – määrab veergude laiuse; -1- Tabel (1. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Automaatsobita sisuga (ingl. Autofit to contents) – määrab veeru laiuse vastavalt sisule; Automaatsobita aknaga (ingl. Autofit to window) – määrab veeru laiuse võrdselt kogu lehe laiuses; Tabelilaad (ingl. Table style) – saab määrata valmis vorminduse (vaikimisi Kontuurtabel ehk ingl. Table Grid; seda saab muuta nupuga Automaatvorming… (ingl. AutoFormat…) avanevas dialoogiaknas); Jäta mõõtmed uute tabelite jaoks meelde (ingl. Remember dimensions for new tables) – salvestab sinu määratud seaded järgmiste kordade jaoks. 3. Kui on vaja teha keerukamat tabelit, siis tuleb appi menüükäsk Tabel > Joonista tabel, mille korral saab tabeli ise joonistada, lohistades kursorit ekraanil.
................................................................................27 Valemi kopeerimine..................................................................................................................27 Kleebi teisiti.............................................................................................................................. 27 Tabeli ümber pööramine - Transponeeri...................................................................................28 Vorminduse kleepimise pintsel.................................................................................................28 Numbriloend................................................................................................................................. 29 Loendite veel täpsemad võimlused..............................................................................................31 Täida>Sari............................................................................................
20. Tabelite raamjooned Töölehe vorgustikujooni saab varjata/kuvada menüüst Tools - Options... - View - kontrollkastist Gridlines. Koostatud tabeli voib vormindada ümbris- ja lahtritevaheliste joontega. Lihtsaimad variandid selleks on vormindamise nupureal. Vormindamiseks tuleb valida soovitud lahter (lahtrid), teha hiirega klops vastava vorminduse nupul ja valida sobiv vormindus. 21. Töölehe lahtrite vormindamine Lahtri vormingut saab muuta menüü Format käsuga Cells..., sama dialoogiakna saab kätte, tehes parempoolse hiireklopsu Exceli lahtris voi plokki märgitud tabeliala sees, avaneb kiirmenüü, kust tuleb valida käsk Format Cells. Arvude vormindamine
1. Nimi (Name) - määrata laadi nimi (joonisel 'EEK peatüki pealkiri'); 2. Laadi tüüp (Style type) vaikimisi lõik (Paragraph); 3. Laadi alus (Style based on) laad, millelt päritakse loodud omadused (joonisel on Pealkiri 1 Heading 1, mis on ühtlasi vajalik sisukorra loomisel (SK (TOC laad)); 4. Järgmise lõigu laad (Style for following paragraph) - vaikimisi pakutakse defineeritavat laadi, mis ena- masti ei sobi; joonisel on valitud varem koostatud laad 'EEK text') Laadile vorminduse (omaduste) defineerimiseks valida Vorming (Format) nupust. Võimalikud valikud on: 1. Font kirjatüübid, -laadid, -suurus jne (vt lk 11); 2. Lõik (Paragraph) lõigu vormindused (joondus, reavahe, lõigu vahe, lk piir jne, vt lk 13); 3. Tabelduskohad (Tabs) tabelduskohad (vt lk 16); 4. Ääris (Border) äärised ja varjustused; 5. Keel (Language) keele valik õigekeele kontrolliks (nt laad võõrkeelsete terminite vorminduseks); 6
„Võõrsõnade leksikonist” ei leia. Küll aga leiab sõna kajastamist Õiguskeelsus 2 Lühendamise põhimõtted: http://www.just.ee/10699 ja seadusnimetuste lühendid http://www.just.ee/10575 3 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1, Tallinn, Kirjastus Valgus, 1985, lk 265 4 Eesti keele sõnaraamat, ÕS 2006, lk 62 6 sõnaraamatus5, paraku ainult sõnaosa „alt-” vorminduse. On huvitav täheldada, et pistist käsitletakse samas teoses6 altkäemaksuna ning sõna pistin tähendab kellelegi altkäemaksu anda. Ka tänases ühiskonnas kasutatakse üldkeeles „altkäemaksu” ja „pistis” sünonüümidena.7 Karistusseadustiku mõttes on siiski tegu erinevate tegudega, milliste täpsema kirjelduse toome ära hiljem. Ilmselt just 01. septembril 2002.a-l jõustunud
annaabi.ee 
