1930ndatel ilmus kolm luulekogu 1935 Sonetid, 1937 Vanad majad, 1939 Reheahi. Kõik on olulised, neist tunda, et Kangro alles otsib oma käekirja. Alustab sonettidega, mingis mõttes juhuslik, natuke seotud tema uurijakalduvustega. Teemavalik ühelt poolt teadlik, samas rõhutas ise seda, et on unenäokirjutaja, st treeninud unenägude nägemise välja. 1945 Põlenu puud, alustab II loominguperioodi ja ühendab kaks perioodi omavahel. Kangrolikkus: Vormikultuuri teadvustamine on küll tähtis, aga mitte absoluutne. Pigem sisulised kvaliteedid, mis hakkavadki kangrolikkust märkima. Alates 1935 a kogust Sonetid peale on kangrolikkuse üks punkt ergas loodustaju natuke erispärase nurga alt sügavam paigatunnetus (elab kohtadesse sisse), palju motiive Võrumaalt. Edaspidi ka Tartu motiiv. Tunda ka legendide ainest, mütologiseerimine pole juhuslik ja Reheahjus jõuab see
· kunstielu organiseerimine · raamatukujunduse taseme tõstmine · keeleuuendused · asjatundlik kirjanduskriitika: Tuglas ja Suits seadsid esiplaanile mõisted "vorm", "kompositsioon", "stiil", "aine", "teema" · avaldati K.J.Petersoni ja J.Liivi loomingut Gustav Suits 20. sajandi I poole Eesti kultuuriloo üks silmapaistvamaid isiksusi on kahtlemata Gustav Suits (1883 1956). Eesti luule kujundi- ja vormikultuuri arendamisel on tal suured teened. "Noor-Eesti" juhtiva kirjanikuna oli Suits tuttav Euroopa, eriti aga Põhjamaade luule eri suundade ja vooludega. Tal on ka tähelepandavaid saavutusi kirjandusteadlasena ta oli esimene eesti kirjanduse professor Tartu Ülikoolis , kuid kirjanduslukku on ta läinud eelkõige luuletajana. Luulekutsumus ärkas G.Suitsus varakult: tema esimene luuletus avaldati 1899. a, kui ta oli vaid 15- aastane. Esikkogu "Elu tuli" ilmus 1905
romaan (A. Gailit ,,Muinasmaa" 1918) ja F. Tuglase reisikiri (,,Teekond Hispaania" 1918). Lisaks avaldati kordustrükke ja tõlkeid. Siurulased tegid palju kaastööd ka ajalehtedele ja ajakirjadele. 1919. aastal hakkas Siuru lagunema isiklike ambitsioonide ja vastuolude tõttu loomingulistes põhimõtetes. ,,Siuru" oli ,,Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja. Rühmituse kirjanduslikke taotlusi iseloomustavad estetismi ja vormikultuuri nõuded, liikumine nooreestiliku sümbolismi- impressionismi suunal. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA otsustavad pöörde uusromantilisele kujundlikkusele teostasid ,,Noor-Eesti" põlvkonna luuletajad esimese kümnendi lõpuks. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. Autorid: peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini
Maagiline realism. Grünthal – viljakas ja vormiliselt virtuooslik. Luuletas peamiselt sõjast ja erootikast. Rõhutatult range vorm. 19) Kalju Lepiku luule II MS järgses pagulusluules viljakas ja tähendusrikas luuletaja. 1944 põgenes Rootsi. Tema luule sai alguse 1940 koolinoorte ajakirjas Tuleviku Rajad. Esimese luulekogu „On tuuline öö“ käsikiri hävis põgenemisel. 1946 ilmus debüütkogu „Nägu koduaknas“. Lepik alustas arbujate kõrgvaimsuse ja range vormikultuuri ning sütistelikult seisukohta võtva luule vahel sünteesi otsides ja kujunes kiiresti jõuliseks, iseseisvaks lüürikuks. Lepiku esimesed kogud olid intensiivsed sisu- ja vormiotsingud. Vahetu ajakajalisus taandus. Luulekogus „Kerjused treppidel“ tõusus valdavaks inimkonna ajaloolise kogemuse filosoofiline mõtestamine nüüdisinimese vaatepunktilt. Traditsioonilist, loogilisi
jääb kahe silma vahele. Sõelutakse välja varasem ots ja pigem hilisem. 1935 "Sonetid" 1937 "Vanad majad" 1939 "Reheahi" Kolm luulekogu - kõik kaunis olulised, mingi oma käekirja leidmine toimub järk-järgult 1930ndate jooksul. "Vanad majad" leiab rõhuasetuse, kuhu kangrolikkus võiks asenduda ja "Reheahi" arendab selle välja. Lühidalt, mis see kangrolikkus oleks? + alustab sonettide kirjutamisega, aga mingis mõttes on see juhuslik ja natuke seotud tema uurijakalduvustega. Vormikultuuri teadvustamine on muidugi tähtis, aga ei saa ka öelda, et see oleks absoluutne ja et me peaks kogu retseptsiooni sellel kinnistama. Pigem ikka sisulised kvaliteedid, mis hakkavad kangrolikkust märkima. "Sonettidest" peala on kangrolikkus üks punkt ergas loodustaju ja natuke erispärase nurga alt: st kindlasti sügavamat paigatunnetust (elab kohtadesse sisse) ja väga palju motiive tuleb algusest peale ka Võrumaalt. Edaspidi kogub jõudu ka Tartu motiiv. Siin on ka mingit
juurest: Baudelaire, Villon(võllalaulud; epigrammiline, satiiriline pool). Luule pakub väga tugevat minakujundit, mis esitab pigem poheemlikku intellektuaalset hulgust (,,Oli sügis" luuletus), kuid seda ei saa suhestada Talviku endaga. Luules on sees ka üsna tugev kultuuriline vahendatus. Talviku luulet võib tihtipeale käsitseda kui klassikalist rolliluulet valib endale rolle/positsioone ja mingil moel vaatab tegevust kõrvalt. Talviku luule esindab ka rafineeritud vormikultuuri. Hakkavad toimuma muutused 30ndate aastate keskel. ,,Kohtupäeva" raamatut endam nii ühemõtteliselt kirjeldada ei saa. Alles jääb rafineeritud vormikultuur, vaim tumevaim, on ka nihkeid, mis pimedusepoolelt heleduse poolele pürgivad (tekib liikumissuund). Võib isegi öelda, et mingites tekstides hakkab ilmnema trotslik positiivne programm elutundeline programm. Hakkab hakkuma kristlike motiividega. Samas ka trotslik programm
annaabi.ee 
