Majakovski. Kubism tekkis 20. saj. algul prantuses maalikunstis, hiljem arenes ka kirjandues, kuid ei kujunenud omaette kirjandusvooluks.Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada,vaid kujutasid seda nii,nagu see on üles ehitatud. Ekspressionismi mõiste tuli kasutusele 19. saj. keskpaiku kujutavas kunstis impressionismi vastandina.Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20. saj. algul Saksamaal, tähistades esialgu saksa uusimaid kirjandussuundi.Eristatakase varasemat ekspressionismi,mis oli vormikeskne,võrreldav futurismiga ja kubismiga,ja hilisekspressionismi,mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv,eelkõige I MS üleelamised. Imazism, modernistlik kirjandusvool ingliskeelses luules, tekkis 20. saj. algul Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu.Imazism kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni:pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile,väljenduse konkreetsusele ja täpsusele,elavusele ja
ndal // Majakovski, Visnapuu, Kivikas Kubism- Prantsusmaal 20s algul maalikunstis, kirjandusvoolu ei kujunenud; luuletused geomeetriliste kujunditena; tegevust kujutati nii, nagu see oli üles ehitatud // Apollinaire, Barbarus, Suuman Ekspressionism- "väljendus"; 19s kujutavas kunstis, impressionismi vastand; eesmärk- kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule; stiil- jõuline, õudust taotlev, vabavärsiline; varajane eks.: vormikeskne, hiline: tähelepanu inimestega seonduval; sõjavastased //Brecht, M.Under, J.Barbarus Imazinism- "kujund"; Ing ja Am 20s algus; sümbolismi ja impressionismi tunnusjooned; tähelepanu luuletuse kujundil, väljenduse täpsusel, vabanetakse ilutsemisest; zanr- vabavärsiline //E.Pound, Paul-Eerik Rummo, Eliot Sürrealism- Pr 1919 dadaismi ja futurismi aluspõhjal, A.Breton pani sürrealismile aluse, kirjutas sürrealistide manifesti, automaatkirjutamine (transiseisundis) , kõik tleb
Sisul on teisejärguline tähtsus, peamine oli vorm. Luuletuse ülesehituses jäljendati geomeetrilisi kujundeid. Loobuti jutustavast sisust. Loodi teoseid, mis koosnesid katkendlikest lausetest. Esindajad Apollinaire, J.Barbarus, A.Suuman. Ekspressionism Tuleneb ladina keelest ja tähendab ,,väljendus/ilme". Tuli kasutusse 19 saj keskpaigas, kujutavas kunstis, impressionismi vastandina. Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20 saj algul Saksamaal. Eristatakse varasemat (mis on vormikeskne) ja hilis (tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv, eelkõige I MS üleelamised) ekspressionismi. Eesmärk oli kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule ehk närvilist kaasaega. Stiil on jõuline, meeleolult õudust taotlev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Esindajad Bertolt Brecht, Marie Under, H.Visnapuu, J.Semper, M.Metsanurk, A.Kivikas. Imazi(ni)sm
Esindajad: prantsuse kirjanik G. Apollinaire (1880-1918), töötas välja kubismi luuleteooria, kuid oli seotud ka teiste avangardistlike vooluga. Võttis kasutusele mõiste sürrealism ning koondas enda ümber noori autoreid, kellest hiljem kujunesid tuntud sürrealistid Ekspressionism Mõiste tuli kasutusele 19. saj keskel kujutavas kunstis impressionismi vastandina. Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20.saj algul Saksamaal. Eristadakse varasemat ekspressionismi, mis oli vormikeskne, võrrekdav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu kesmeks on ühiskonnaga seonduv, eelkõige I maailmasõja üleelamised. Ekspresionism on spetsiifiline suund saksa kirjanuses, mille eesmärgiks on sama, mis futurismilgi : kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule- närvilist kaasaega. Stiililt oli ekspressionism eksalteeritud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taolev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane.
Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20. sajandi algul Saksamaal, tähistades esialgu saksa uusimaid kirjandussuundi. See levis vooluna mitte ainult Saksamaal, vaid ka Austria-Ungari territooriumi kultuuriruumis. Ekspressionism on kindlasõnaliselt määratelv vool. Ekspressionistidel puudub manifest ja selgesti väljendatud (tegevus)programm, oma avaldusvormidest on ekspressionism futurismist eripalgelisem ja laialivalguvam. Eristatakse varasemat ekspressionismi, mis on vormikeskne, võrreldav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv, eelkõige Esimese maailmasõja üleelamised. Stiililt oli ekspressionism ülierutatud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taotlev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Ekspressionistide vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut kujundas ning mõjutas väga sügavalt Esimene maailmasõda. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese
, mis on pärit Visnapuu kogust "Amores" (1917) Aeg kärsik on, aeg nelju a´ab; oo, heida endast kate, naine, tantsi! Siis langetame elu viimse kantsi: surm lõpu toob, aeg otsa saab. Ekspressionism. "Tarapita" Mõiste ekspressionism (pr expression väljendus, ilme) tuli kasutusele juba 19. sajandi keskpaiku kujutavas kunstis impressionismi vastandina. Kirjandusvooluna tekkis ta Saksamaal 20. sajandi algul. Eristatakse varasemat ekspressionismi, mis on vormikeskne, võrreldav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv, eelkõige I maailmasõja üleelamised. Ekspressionistide lipukirjaks oli kunstniku maailmanägemise, ideede ja emotsioonide ning inimese ühiskondliku ahistatuse dramaatiline väljendamine. Kõige jõulisemalt arenes kirjanduslik ekspressionism Saksamaal ja Skandinaavias ajavahemikus 1910 1925. Ekspressionistide elutunnetus oli kantud katastroofi eelaimustest
muuhulgas ka sajandialguse vene avangardilt, hoopis radikaalsem, oma rahutuses värskem, senise arhitektuuriga võrreldes isegi vägivaldne. Samas jäi hierarhiate ümberpööramine ainult vormi tasandile, loodeti küsimustesse, mis puudutasid arhitektuuri sotsiaalset rolli, sekkuda puhtvormiliselt. Nii oli mõlema postmodernismi suuna jaoks arhitektuur eelkõige kunst, sotsiaalsetest suhetest ja nõudmistest suuresti sõltumatu ning vormikeskne. Modernismi suur utoopia sellest, et ümberkorraldatud tootmisvõtteid integreeriv arhitektuur (st massehitus) suudab lahendada sotsiaalseid probleeme ja elu paremaks muuta, heideti kõrvale. Vaatamata dekonstruktivismi elitaarsusele mäng arhitektuurimärkidega jäi tabatavaks vaid pühendatutele sulandus ka nn tähistajakriitiline postmodernism kommertsmaailmaga ning 1990. aastate üldise neoliberaalse tõusu kuvandiks sai just selline mugandatud