Hando Runnel Elulugu 24.november, 1938 Jalgesema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1966-1971 Looming 1969- Eesti Kirjanike Liit Kirjastuse "Ilmamaa" üks asutajaid Lisaks luulele kirjutab esseesid ja arvustusi, on trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut Looming Läbiv teema- isamaaluule Armastus ja huumor Viisistatud luule http://www.youtube.com/watch?v=7k0lzf-SU7A Keele-ja vormikasutus Lihtne stiil Ei ole keerulisi sõnu Aja- ja ühiskonnakriitilisus Luulekogud "Maa lapsed" (1964) "Laulud tüdrukuga" (1967) Uusperiood: "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Mõru ning mööduja" (1976) "Kodu-käija" (1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) Kolmas loomingujärk: "Kiikajon ja kaalepuu" (1991) "Üle Alpide" (1997) "Mõistatused" (2000) "Muuda ennast" Muuda ennast, muutub maailm
JÜRGENI LOOMINGU PÕHITEEMAD JA STIIL Rooste luule põhiteemadeks on laiemas laastus ühiskond, Tallinn, armastusluule, alkohol, naised ja ilu, aga mitte sisemine ilu, vaid rousseau'likk puhtus. Teda poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, maniakaalselt impulsiivne ning demonstratiivselt häbitundetu. ROOSTE KEELEKASUTUS JA VORMIKASUTUS Rooste luule on rikastatud lausekujundite ja kõnekujunditega. Lause- ja kõnekujundid on peaaegu kõik, kas vähemal või suuremal määral meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab vabavärsis (v.a Luulekogus “Sonetid”) ning oma luules ei tunne ta õigekirjareegleid nagu suure algustähte, komade punktide kasutamist jne. Rooste vabavärss on kohati rütmiliselt keerukas. JÜRGENIL ON KA FACEBOOK : HTTPS:// WWW.FACEBOOK.COM/JURGEN.ROOSTE
Iseloomustus • Tema luulele on iseloomulik uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonid, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid. • Contra kasutab oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Ta on kirjutanud ka proosat ja laule. Temaatika • Luulet iseloomustab: • Nali • Tabavus • Koomilisus • Kõikuv Keele ja vormikasutus • Tema luuletustel ei pruugi olla mingeid sügavaid mõtteid, neid on lihtsalt tore ja lõbus lugeda. Contra ei kasuta oma luules eriti personifikatsioone, metafoore ega hüperboole. Küll aga leidub tema luuletustes küllaga epiteete. Luulekogud • "Ohoh!" (1995) • "Tahaksin olla autobuss" (2008) • "Urvaplaaster" (2012) • "Contrarünnak" (2004) • "Okseoksjon" (2011) • "Kõik on Kõige targamad“ Luulekogu „Tuul kägistab ust“
ja aitab ETV-l teha luulesaadet Põhilooming ja idee Rooste luule põhiteemaks on ühiskond, Tallinn(Taanilinn), armastusluule, alkohol, naised ja ilu. Tema poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, manikaalselt impulsiivne ning demostratiivselt häbitundetu Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Rooste keele- ja vormikasutus Rooste luule on rikastunud lausekujundite ja kõnekujunditega. Lause- ja kõnekujund on peaaegu kõik, kas vähemal või suuremal määral meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab vabavärsis(välja arvatud luulekogus ,,Sonetid") ning oma luules ei tunne ta õigekirjareegleid nagu suurt algustähte, komade, punktide kasutamist jne Rooste luulekogud 1999. aastal ilmus esikluulekogu ,,Sonetid". See oli jõulise sotsiaalsuse ühendamine
” (Ave Alavainu) “Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid.”(Teet Kallas) Temaatika Läbivaks teemaks on isamaaluule. Tema luuletustel on tihti poliitiline tähendus, mis on varjatud. (Nõukogude Liidu vastane). Kogu selle isamaalisuse ja poliitika kõrval on Runnel andnud välja ka mitmeid luulekogusid lastele. Keele-ja vormikasutus Runneli luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega. Talle on omane väga lihtne stiil. Runnel ei kasuta palju keerulisi ja võõrkeelseid sõnu, kuigi vahel neid siiski esineb. Luulekogud "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) "Miks ja miks" (1973) "Õpetussõnad" (2003) “Armukahi" (2008) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988)
ja armsam tundub ta meile. Seda rohkem usume tema siirusse ja ausameelsusse, seda vähem on seal teeseldud poosi ja kõmavat paatost." (P. Beier) Temaatika Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule. Ta luulel oli tihti poliitiline tähendus, mis oli varjatult(mõnikord ka avalikult) nõukogudevastane. Suur hulk tema luulest on viisistatud. Sammuti on avaldanud mitu luulekogu lastele. Keele- ja vormikasutus Tema luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega.Tema stiil on väga lihtne. Ta ei kasuta väga palju keerulisi sõnu. Kasutab laialdaselt uuemat rahvalaulu vormi. Luulekogud Esimesed luulekogud olid ,,Maa lapsed"(1964) ja ,,Laulud tüdrukuga"(1967). Uusperiood : "Avalikud laulud" (1970), "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972), "Mõru ning mööduja" (1976), "Kodu-käija" (1978), "Punaste õhtute purpur" (1982)
kirik tagasihoidliku kujundusega: kirikusse sisenedes mõjub kaunistustevaene korrapäraste arhivoltidega väike portaal külmalt ja rahustavalt, ainsana annab elavdava efekti gootikale omane teravkaar. Siseplaneeringus jätkub malbe ja lihtne vormikasutus; tugipiilarid on suured ja nelinurksed, võlvikaared ei ilutse ja ei ole väga teravad, seinad on igat pidi siledad ja ajastu ehituskunstile vastavalt jätavad üsna massiivse mulje. Aknad on samuti enamasti lihtsad ja funktsionaalsed, kuid mõned kõrged ja kitsad tagasihoidlikuma
südamelähedased alternatiivsemad harrastused nt budism) Tinglik ruum uusromantiline maailm püüab nähtavast maailmast põgeneda. Auguste Rodin Suudlus Auguste Rodin Danaiid Rodin mõtleja ; positiviste ei huvitanud eksistentsiaalsed probleemid, erinevalt sümbolistist-uusromantikust, kes otsib mõtet kuid ei lea seda maailm on tabamatu./Rodin'il uuenduslik vormikasutus palju maalilisust ja varjundirohkust pronksipinnal, konarus-keerukas pinnafaktuur teeb nad elavaks ja liikumist kandvaks. Siledast vormist loobumise tõttu nimetatakse ta töid ka tihti impressionistlikeks kuid see ei anna õigust teda i'ks nimetada teemad on siiski uusromantilised ja impressionismi põhistrateegiast erinevad. Rodin põrguväravad (pole lunastajat, on ahistatud mõtleja, lahenduseta)
nietzschevaanlik tumedus on vähenenud. · Rahvuslikkus on tugev. 70ndate Alveril süveneb rahvuslikkus, mida 30ndatel eriti polnud. Võib kinnitada, et kõrge eani välja jätkub kirjutamisnõtkus. Kirjutamisnõtkuse viimane suur märk on 1986ndal aastal ilmunud ,,Korallid emajões". Kui viimast perioodi iseloomustada, siis midagi säilib 60ndatest aastatest, kuidmingil määral toimub tagasipöördumine 30ndate luulesse. Vormikasutus muutub rangemaks ja kinitused kõrgetele vaimuideaalidele tulevad tagasi. Samuti tulevad ka mõned tekstid, mis märgivad Alveri kinnitust traditsioonile pärast Underi surma kirjutatud pühendusluuletus; tagasipöördumine Arbujate aja poole kahes luuletuses, mis moodustavad väikese tsükli ,,Arbujate aeg". Ta kinnitab, et ta on sealt tulnud ja sinna kuulunud. Ustavus oma kultuurile ja kunstiideaalidele tuleb välja ka siin. 10.Loeng Rootsi (Stockholm, Lund) Kanada (Toronto) USA
pärast kogu lause uuesti, et kanale ja osastava mitmuse kassile sõnad õigesti meelde jääks. käände (-id 5.Mitmuse Kana ütleb: Mati mõtles palju lõpuline). osastava muremõttesid. käände (-sid; Kassike ütleb:Mati mõtles palju -id muremõtteid. lõpuvariandid) Kes ütles lause õigesti. Korda lause. eristamine Kana ütleb: Eemal nägi poiss rebaseid: (vormikasutus Kassike ütleb: Eemal nägi poiss rebasesid. e Kes ütles lause õigesti? Korda lause. verifitseerimin Kana ütleb: Veel nägi poiss jäneseid. e) ja korrektse Kassike ütleb:Veel nägi poiss jänesesid. lause Kes ütles lause õigesti? Korda lause. järelekordami Kana ütleb: Eemalt nägi poiss kõrkjasid. ne Kassike ütleb: Eemalt nägi poiss kõrkjaid. Kes ütles lause õigesti? Korda lause.
annaabi.ee 
