Pelgulinna ajalugu 19.sajandi keskel asusid tänase Pelgulinna aladel rabad vaheldumisi kanarbikuliste küngaste ja männikutega. Piirkonna väheseid rohumaid kasutati karjamaadena. Piirkonna hoonestus tekkis esimesena Paldiski maantee äärde, kus varaseimad andmed elamute kohta on 18. sajandi keskpaigast. Pelgulinna tänapäevane elamupiirkond tekkis 19. ja 20. sajandi vahetusel töölis agulina. Sellest ajast pärinevad põhiliselt kahekorruselised puitelamud "RAUDTEE MILJÖÖ VORMIJANA" Pelgulinna kujunemist ja arengut kiirendas TallinnaPeterburi raudtee rajamine, mis algas 1869. aastal. Raudteetöölised asusid meelsasti elama lähimasse eeslinna ja nii tekkisid lisaks Paldiski maanteele ka Telliskivi, Härjapea, Heina ja Õle tänav. Pelgulinna esimene kool rajati 1912. aastal. 1928. aastal valmis Tallinna tolle aja kõige moodsam koolimaja, kus praegu asub Ristiku Põhikool. Esimesed tänavad 9 Esimest tänavat
Õpimotivatsiooni olemus kognitiivse dissonantsi ja atributsiooniteooria positsioonidelt. Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle võimalused õpimotivatsiooni seletamisel. Saavutusmotivatsiooni areng õpilastel. Saavutusmotivatsiooni käsitlemine N.Featheri mudeli valguses. i) Õpimotivatsiooni kujundamise strateegiad 1.N.Featheri mudel õpimotivatsiooni kujundamisstrateegiate teoreetilise alusena.Õpilaste arusaamad ja ettekujutused õppetegevuse eesmärkidest eduootuse vormijana. Erinevused õppimisele ja sooritusele orienteeritud õpilaste käitumises. Featheri mudel edulootus korda selle väärtus ei välista teisi motivatsioonikäsitlusi, vaid aitab neid integreerida motivatsiooniprobleemide vaatlemiseks kindla orientatsiooni või põhimõtete valguses, millest saab lähtuda õppe- ja kasvatustöös. Uurimused kinnitavad, et õpilaste usk edu saavutamisse oleneb nende arusaamisest õppimise eesmärgist
Millised on põhitegurid selle mudeli järgi, mis kujundavad õpilase õpitahte koolis? (11.1) N. Featheri mudel eduootus korda väärtus ei välista teisi motivatsioonikäsitlusi, vaid aitab neid integreerida motivatsiooniprobleemide vaatlemiseks kindla orientatsiooni või põhimõtte valguses, millest saab lähtuda õppe- ja kasvatustöös. Õpilaste arusaamad ja ettekujutused õppetegevuse eesmärkidest eduootuse vormijana. Õpilaste eduootuse vaatlemisel eesmärgiorientatsioonide tähenduses jaotuvad õpilased kahte suurde gruppi: 1)need, kelle jaoks õppimine on sisemiseks väärtuseks ja kes õpivad teadasaamiseks ning 2) need kelle eesmärgiks on efektse väljundi demonstreerimine, kuid õppimise sisuline külg on teisejärgulise tähendusega. 4. Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné õppeühiku mudel. Selle
rakendama kogu potentsiaali, seevastu õpilased, kelle suhtes on madalad ootused, ei saavuta sedagi taset, mida tegelikud võimed lubaksid. PYGMAILONI efekti ilmnemise oht on kõige suurem oma võimetes ja tõekspidamistes kahtlevatel õpilastel. 25. Põhilised meetodid ja võtted õpitava väärtustamise suurendamiseks välise motiveerimise teel. Lähenemise voorused ja puudused Õppimise ja õpitava väärtustamise olulisus õpimotivatsiooni vormijana. Põhilised meetodid ja võtted õpitava väärtuse suurendamiseks välise motiveerimise teel. Kuigi õpimotivatsioonis eduootust mõjutavad faktorid seostuvad alati ka õpitava väärtustamisega, annab selle aspekti eraldi käsitlemine täiendavaid võimalusi õpilaste motiveerimiseks. Õpitavat väärtustava õppimise motiveerimise eesmärgiks on üldise väärtustava suhtumise kujundamine nii õppimisse tervikult kui ka konkreetsetesse õppeülesannetesse
mis viitavad nende jõupingutuse olulisusele. Õpimotivatsiooni kujundamise strateegiad N. Featheri mudel õpimotivatsiooni kujundamisstrateegiate teoreetilise alusena. Tema mudel eduootus korda väärtus ei välista teisi motivatsioonikäsitlusi, vaid aitab neid integreerida motivatsiooniprobleemide vaatlemiseks kindla orientatsiooni või põhimõtte valguses, millest saab lähtuda õppe- ja kasvatustöös. Õpilaste arusaamad ja ettekujutused õppetegevuse eesmärkidest eduootuse vormijana. Õpilaste eduootuse vaatlemisel eesmärgiorientatsioonide tähenduses jaotuvad õpilased kahten suurde gruppi: 1)need, kelle jaoks õppimine on sisemiseks väärtuseks ja kes õpivad teadasaamiseks ning 2) need kelle eesmärgiks on efektse väljundi demonstreerimine, kuid õppimise sisuline külg on teisejärgulise tähendusega. Erinevused õppimisele ja sooritusele orienteeritud õpilaste käitumises. Uurimused kinnitavad, et õpilastevaldamis- ja
üritamast, sest on veendunud et ei suuda seda. Alates 4 klassist hakkab üldine tegutsemistahe vähenema ning üha enam korreleeruma õpitulemustega. Õpitulemuste võrdlev hindamine keskastme klassides põhjustab lastel eneseusu langemist oma võimete suhtes. 15. Õpimotivatsiooni kujundamise strateegiad N.Featheri mudeli rakendamine õpimotivatsiooni kujundamismeetodite lähtealusena. Õpilaste arusaamad ja ettekujutused õppetegevuse eesmärkidest nende edulootuse vormijana. Erinevused õppimisele ja sooritusele orienteeritud õpilaste käitumises. Featheri mudel edulootus korda selle väärtus ei välista teisi motivatsioonikäsitlusi, vaid aitab neid integreerida motivatsiooniprobleemide vaatlemiseks kindla orientatsiooni või põhimõtete valguses, millest saab lähtuda õppe- ja kasvatustöös. Uurimused kinnitavad, et õpilaste usk edu saavutamisse oleneb nende arusaamisest õppimise eesmärgist
annaabi.ee 
