nii oma üldpindala kui voorte mõõtmete poolest. Järvi on Vooremaa maastikukaitsealal 8: Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv ja Ilmjärv. Järved Vooremaast on võetud kaitse alla tema lõunapoolne osa - ala Saadjärve lõunatipust kuni Prossa ja Pikkjärve põhjatipuni. Siin on vooremaastik kõige selgekujulisem, voortest tingitud viirulisust aitavad siin omalt poolt rõhutada ja kaunistada voortevahelistes vagumustes paiknevad piklikud järved ja jõed. Taimed Vooremaa taimkatet iseloomustab vööndilisus: voorte lagedel laiuvad põllud, nõlvadel metsatukad ja rohumaad, nõgudes leidub soolaike. Vooremaa paikneb lubjarikkama siluri ja lubjavaesema devoni ladestu piirimail. See avaldab mõju ka taimestikule. (4) 3 Tuhala
Amme jõe orus Vasulas (Arold 2008). Ristläbilõikes võivad voored olla nii sümmeetrilised kui ka ebasümmeetrilised. Pikki ja kitsaid voori nimetatakse peenarvoorteks. Pikiprofiili alusel on eristatud sümmeetrilisi ja ebasümmeetrilisi ehk komeetvoori. Tugevasti ahenevate otstega on läätsvoored. Kõige iseloomulikumad on aga leivapätsi meenutavad, sujuvalt otstes madalduvad ja ümarduvad voored (Rõuk 1974). 3.4 Veestik Vooremaal on palju soostunud ala. Soid 20 %, piklikud, voortevahelistes nõgudes Suurim loodes Võduvere-Vilina soo (Arold 2008). Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Jääaja järgsel ajal olid voortevahelised nõgudes järved, millest paljud on jõudnud madalsoo arengujärku. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Vooluvetest: loodeosas Pedja jõgi, keskseks veesooneks Amme jõgi (Kuremaa järvest Emajõkke), idaosas Kullavere jõgi (ühineb Kääpa jõega)
nii oma üldpindala kui voorte mõõtmete poolest. Järvi on Vooremaa maastikukaitsealal 8: Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv ja Ilmjärv. Järved Vooremaast on võetud kaitse alla tema lõunapoolne osa - ala Saadjärve lõunatipust kuni Prossa ja Pikkjärve põhjatipuni. Siin on vooremaastik kõige selgekujulisem, voortest tingitud viirulisust aitavad siin omalt poolt rõhutada ja kaunistada voortevahelistes vagumustes paiknevad piklikud järved ja jõed. Taimed Vooremaa taimkatet iseloomustab vööndilisus: voorte lagedel laiuvad põllud, nõlvadel metsatukad ja rohumaad, nõgudes leidub soolaike. Vooremaa paikneb lubjarikkama siluri ja lubjavaesema devoni ladestu piirimail. avaldab mõju ka taimestikule. Lihula maastikukaitseala Lihula maastikukaitseala on kaitseala Läänemaal Lihula vallas Seira, Hälvati ja Parivere külas ning Pärnumaal Koonga
on nende osakesed moreenide koostises (Arold 2008). Enamik voorestikust asub 45 85 m kõrgusvahemikus. Kõige kõrgem 144 m on maapind Laiuse voorel (suhteline kõrgus 63 m) ja kõige madalam 34 m Amme jõe orus Vasulas (Arold 2008) Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja nendevahelistest väga paksudest liustikuveelistest kruusadest ning liivadest. Väiksemates künnistes on moreeni 10-20 m, voortevahelistes nõgudes 2-20 m. Põhjaosa suured hajali paiknevad voored (Koimula, Laiuse, Kallivere) koosnevad tuumikus kruusast ja liivast ning on kaetud 10-15 m paksuse moreenkattega. Lõunaosa kitsamaid voori (Raigastvere, Saadjärve, Vasula) moodustavadki moreenid. Põhjaosas on moreeni põhimass valdavalt hall jämedateraline karbonaatne liivsavi, lõunaosas enamasti punakaspruun karbonaadivaesem saviliiv, pärit ilmselt peamiselt Devoni kivimeist. Moreenide pindmine osa on saviliivane,
Kõrgeim tipp on 137 m Tornimäel. Suuri orge sellel kõrgustikul pole. Suuremad järved on Ähijärv ja Aheru. Saadjärve voorestik – asub Pandiverest kagus ja ulatub Tartu lähisteni. Selle kõrgemas põhjaosas on Laiuse mägi kõrgusega 144 m. Iseloomulikeks pinnavormideks on voored ja nende vahele jäävad piklikud nõod, mis on tekkinud mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhje tagajärjel liustiku serva lähedal. Mitmetes voortevahelistes nõgudes on järved, milledest paljud on tänaseks sood. Keskne veesoon on Amme jõgi. Vooremaa idaserval ja lõunaosas mitmekesistavad pinnamoodi moreenkünkad ja mõhnad. Suuremad mõhnastikud jäävad Vooremaa ja Kagu-E lavamaa siirdealale. Sakala kõrgustik – jäälahkmeala kulutuskõrgustik (aluspõhjaline kõrgustik, st õhuke pinnakate ja suht. lihtne geoloogiline ehitus), ürgorgudega liigestatud
Vastus andis 1 punkti, kui see jäi vahemikku 24–25,5 m. (osaülesanne 30) Iseloomustage kaardi ja foto abil Pikkjärve ümbruse maastikku. Pöörake tähelepanu järgmistele aspektidele: pinnamood, pinnavormid, nende kuju ja suund, veekogude ja taimkatte seos pinnamoega. Üks õigesti nimetatud/selgitatud aspekt andis 1 punkti, näiteks: pikad, piklikud loode- kagusuunalised voored liigestavad pinnamoodi. Voortevahelistes nõgudes paiknevad soostunud alad ja piklikud järved. Voorte lagedel enamasti põllud ja järsematel nõlvadel mets. Maksimumpunktide saamiseks ei olnud tingimata vaja voori nimetada. Sagedasemad eksimused: sood, põllu ja metsad nimetati pinnavormideks. Samakõrgusjoonte abil pinnamoe iseloomustamine valmistab paljudele raskusi. Ülesande nr 10 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null-
39 Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtuslik maastiku poolest (Eesti suurim voorestik). Vooremaa on üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid. Vooremaad iseloomustavad loode-kagusuunalised 2-5 km pikkused, 0,5-0,8 km laiused ja 20-40 m kõrgused suurvoored. Nõlvakalded kõiguvad 10 (20-25) kraadi piires. Kõrgeim voor on Laiuse mägi (144 m ü. m. p). Voortevahelistes vagumustes paiknevad pikliku kujuga järved või jõed. Praeguseks on Vooremaal järel 13 järve, enamus on põhjaveetoitelised, paljude kinnikasvanud järvede asemel on nüüd sood. Saadjärv (pindala 707,6 ha) on Vooremaa suurim järv (sügavus 25-27 m). Peale tüüpiliste voorte leidub maastikukaitsealal lamedaid voorjaid kõrgendikke, moreentasandikke ja mõhnastikke. Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: 10 parki, 5 puud ja puudekogumikku, 1 arboreetum ja 4 rändrahnu
annaabi.ee 
