10. Salvesta fail. Tekst Karu käib mesipuude kallal nagu sööklas Jõgevamaal Tabivere vallas Pataste külas Saarepera talus käib karu mesipuude kallal nagu sööklas. “Paistab, et hakkabki käima siin nagu söögimajas. Mõni aeg tagasi nägin ühel hommikul, kuidas karu on mu mesipuude kallal. Mesilased olid omakorda karu kallal ja eks valu pani karu inisema. Selle hääle järgi ma meevarga leidsingi ning sain ta minema ajada, rääkis Saarepera talu peremees Enno Kingumets Vooremaale. “Lootsin, et ega ta julge enam tulla ja mõni mesilaspere jääb mul ikka alles, aga võta näpust — selle esmaspäeva ja teisipäeva öösel tegi karu puhta töö,” kurtis mees. “Nüüd on ka viimane taru läinud ja pean hakkama poest lurri ostma. Mullu sain sellest tarust 30 kilo mett, tänavune saak on aga null ja pere otsas,” nendib Kingumets. “Läheb juba liiale, niimoodi võib karu tuppagi tulla. Mesitaru jääb majauksest kõigest viieteistkümne sammu kaugusele
Vooremaa Siim Koppel 10a Vooremaa • Jääb Jõgevamaale Vooremaa • Maastikurajoonidest jääb Vooremaale Vooremaa • Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile – Vooremaa. Vooremaa • Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Vooremaa • Selle maastikurajooni pindala on 1050km2 , millest viiendik on soostunud. Vooremaa • Voorestiku
Nii on näiteks täheldatud Laiuse voore mõningat mõju sademetele. Kui vihmapilv tuleb lõunast või edelast, siis voore kirdejalamil tavaliselt vihma ei saja (mägi ajavat pilved lõhki). Samuti täheldatakse, et Saadjärv jahendab varakevadel ümbruskonna kliimat, kuid suvel mõjub pehmendavalt (Remmel 1978). Suurel määral oleneb Vooremaa eri piirkondade külmaohtlikkus pinnamoest: voortevahelised nõod on tunduvalt külmaohtlikumad kui näiteks voored (Remmel 1978). Vooremaale on aga iseloomulikud tugevad tuuled, põhjuseks on see, et lagedad voorelaed ei takista oluliselt tuuli. Seda märkavad kõigepealt need, kes on mujalt metsarohkematest paikadest Vooremaale elama asunud (Remmel 1978). Vooremaal võib lume paksus olla väga erinev. Teinekord puhutakse voorelaed lumest üsna puhtaks, kuid voortevahelistesse vagumustesse kuhjub lund mitme meetri paksuselt. Talv on Jõgeval aga lumerohkem ja lume äraminek mõneti hilisem kui Pandiveres, Haanjas või Otepääl
tööpõhimõtet tutvustav makett ja turismihooajal näitus-müügid käsitööesemetest. Veski akendest avaneb suurepärane vaade ümbritsevale Vooremaale. Veskit on võimalik kasutada koosviibimiste ja ürituste korraldamise kohana. Kuremaa tuuleveski on kultuurimälestisena riikliku kaitse all . Kuremaa järv Jõgeva ja Palamuse vald Kuremaa järv on suuruselt Vooremaa
2719 ruutkilomeetrit. Jõgi on keskmise kaldega. Jõe langus on 69,3 m ja keskmine lang 0,57 m/km. Vesiveskeid on jõel varasematel aegadel olnud kümmekond. Algselt peeti Pedja jõge Põltsamaa jõe suurimaks lisajõeks. Jõgi voolab läbi Avanduse soo, läbides Mällo paisjärve, väljudes Arukse külas soost jätkab jõgi voolamist Käru külast idas asuvates soistes metsades, ning jõuab Pedja e. Paasiku sohu. Jõgi ühineb Rohe küla all Onga jõega, üks kilomeeter edasi jõuab jõgi Vooremaale, kust maalt edasi suundub lõuna poole. Selles sihis voolates läbib jõgi Saeveski paisjärve, Võduvere metsad, Mõisamaa küla, Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna idaserva. Jõgeva alevikus on jões kilomeetri pikkune kitsas, 12 hektari suuruse pindalaga saareke ja praeguseni töötav üle 300 aasta vanune vesiveski. Jõgevalt kolm kilomeetrit allavoolu Paiknkülas on jõel paisjärv ja väike hüdroelektrijaam. Härjanurme külas on Pedjal samuti elektrijaama paisjärv, mis varustab veega
Üle 45 liigi on kindlaks tehtud läbirändajaid ning toite-ja hulgukülalisi (Remmel 1978). Linde on Vooremaa järvedel rõngastatud rohkelt. Siin rõngastatud naerukajakaid on tabatud ka Valgevenes, Ukrainas, Ölandi saarel, Taani väinades ja Taanis, Hollandis, Inglismaal ja Itaalias (Remmel 1978). Ondatra on Vooremaa imetajatest olulisem, kes toodi 1947. aastal Laadogast Vooremaa järvedesse ja Emajõkke. Ondatra kohanes kiiresti ning levis pea üle kogu vabariigi. Vooremaale meelitanud ka oma vaenlasi, kelleks on tuhkur, nirk ning kährikkoer. Rebane käib sageli järvekallastel toitumas ning põldudel on näha jooksmas halljänest (Remmel 1978). 5. INIMTEGEVUS Vooremaal domineerivad põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Reljeefi kõrgemad osad – voorte laed ja nõlvad – on põldudena kasutust leidnud juba pikka aega. Intensiivse põllumajandusliku kasutamise tõttu on põllumaaks sobivad maad kaitsealal kultuuristatud, üles on
Lääne-Eestis. Varbolat võib pidada suurimaks linnuseks Eestis sellel ajal. 4) Kalevipoja säng- Neid rajati eelkõige vooremaale voorte peale. Küla ja linnus olid alati seotud. Kas ehitati küla juurde linnus või külast eemale, et inimesed saaksid tulla linnusesse, kui on oht.Mõnes kohas ka linnuse sees küla.
8. Kas on rajatud matkaradasid? Sportlik rattarada "3 kilo maha" - asub kaitseala põhjatipus, pikkus 12,5 km. Üsna palju tõuse ja langusi, sobib ennekõike maastikurattaga sõitmiseks. Kui soovite veel lisakoormust, siis rada läbib Ehavere metsa, kus on talviti murdmaa suusarajad. Suviti on mööda neid samu radu võimalik jalgrattaga krossi sõita või joosta. Rattarada "Piknikupäev Vooremaal" - rada asub kaitseala keskosas, pikkus 13,5 km, valdavalt kruusatee. Annab hea ülevaate vooremaale iseloomulikust maastikust, kus piklike voorte vahelistes nõgudes, asuvad pikliku kujuga järved. Ilmselt üks maalilisemaid kohti Vooremaal. Raja alguspunktis asub ka üks Eesti siseturismi suuremaid magneteid - Elistvere loomapark. Rattarada "Kolme järve rada" - rada asub kaitseala keskosas, pikkus 23 km, valdavalt kruusatee. Kassinurme õpperada (2,3 km) annab ülevaate siinse paikkonna loodusest, aja- ja kultuuriloost ning Kalevipojaga seotud kohtadest.
annaabi.ee 
