pl R s (0,028*10 000):520=0,538 konstantaan traadist mille ristlõike pindala on 0,2 mm2 soovitakse valistada takistit mille takistus oleks 50 oomi kui pikk traaditükk tuleb selleks võtta 2m pikkuse ja 0,5 mm2 se ristlõikepindalaga traadi takistus oli 4,4 oomi mis ainest oli traat valmistatud? takistus jada ja rööpühendustes elektrivooluu töö ja võimsus laetud osakeste korrapärasel liikumisel juhis teeb elektriväli rööd, seda nimetatakse voolutiheduseks A=Iut A=tehtav töö J I=voolutugevus A U=pinge V t=aeg s P=IU U2 P R P I 2R Q I 2 R t 1.mida nimetatakse elektrivooluks? vabade laengukandjate suunatud liikumine 2.milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? positiivse osakese liikumis suund 3.millistel tingimustel saab tekkida elektrivool? peavad olemas olema vabad laengukandjad ja peab mõjuma elektrijõud 4.milliste laetud osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu metallides?
8. elektrivool + ül Elektrivooluks nim. elektrilaengute suunatud liikumist. Voolutugevuseks nim. ühes sekundis juhi ristlõiget läbivat elektrihulka. Q 1c I = = 1A Voolusuunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. t 1s Voolutiheduseks nim .voolutugevuse ja juhi ristlõikepindala suhet. I A 9. elektromotoorjõud + ül = 1 S mm 2 Seadmeid, mis säilitavad juhi erinevais punktides teatud potentsiaali nim. elektromotoorjõuks. Emj on arvuliselt võrdne max pingega, mida antud allikas tekitab.
Auto käivitamisel on voolutugevus käivitis enamasti vahemikus 100-200A Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda plussklemmilt miinusklemmile ehk elektronide liikumisele vastupidist suunda. See nn. Voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku ja parema käe reegel jt) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolutihedus Juhtme soojenemistingimustest lähtuvalt on oluliseks suuruseks voolutihedus. Voolutiheduseks nim voolutugevuse I ja juhi ristlõike pindala S suhet Voolutiheduse ühik on A/m2. Mugavuse pärast kasutatakse praktikas enamasti ühikut A/mm2. Tavaliselt kasutatakse lühiajaliselt töötavates mähistes voolutihedust (4...5) A/mm2, kestvalt töötavates elektrimasinates, trafodes ja mähistes (1,5...3) A/mm2, mõõtetehnikas <1 A/mm2, küttekehades (8...20) Elektritakistus Püsiv elektrivool võib juhtmes tekkida vaid siis, kui on suletud vooluring
negatiivse laengu tsentrid langevad kokku. 106. Coulomb`i seadus. Kahe punktlaengu vaheline jõud on võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahekauguse ruuduga. 107. Elektrivoolu tugevus ja tihedus. Elektrilaengukandjad juhis, pooljuhis, elektrolüüdis. Elektrivoolu tugevus e voolutugevus I on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka. Voolutiheduseks nim voolutugevuse ja juhi ristlõike pindala S suhet, = I/S Juhtides on laengukandjateks elektronid, pooljuhtides vabad elektronid (-) ja augud (+) ning elektrolüüdis vabad ioonid. 108. Ohmi ja Joule-Lenzi seadused. Omhi seaduse järgi on voolutugevus takistil võrdeline rakendatud pingega. Vastavat võrdetegurit nim takistuseks. U = IR, U-pinge, R-takisti. Joule-Lenzi seadus: Q = I2Rt 109. Mis on elektritakistus, eritakistus, elektrimahtuvus? Nende ühikud.
1 amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset, teineteisest vaakumis 1 meetri kaugusel asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega juhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuselõigu kohta jõu njuutonit.. Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda plussklemmilt miinusklemmile ehk positiivse laengu liikumise suunda , Elektrivoolu iseloomustava suurusena on kasutusel voolutihedus. Voolutiheduseks δ nimetatakse voolutugevuse I ja juhi ristlõikepindala S suhet δ= ühik A/ (A/mm²) Voolutihedus on oluline juhtme soojustingimuste määramisel Tavaliselt kasutatakse lühiajaliselt töötavates mähistes voolutihedust (4...5) A/mm², kestvalt töötavates elektrimasinates, trafodes ja mähistes (1,5...3) A/mm² , mõõtetehnikas < 1 A/mm², küttekehades (8...20) A/mm² Triivikiirus
tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku käe ja parema käe reegel jt.) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolu suunda tähistatakse skeemidel noolega. Voolu suund 7 1.4 Voolutihedus Juhtme soojenemistingimustest lähtuvalt on oluliseks suuruseks voolutihedus. Voolutiheduseks nimetatakse voolutugevuse I ja juhi ristlõikepindala S suhet I = S voolutihedus, amprites ruutmeetri kohta 2 (A/m ) I voolutugevus amprites (A) 2 S juhi ristlõikepindala ruutmeetrites (m ) 2 Voolutiheduse ühik on A/m . Mugavuse pärast kasutatakse praktikas enamasti ühikut amper 2 ruutmillimeetri kohta (A/mm ). 2 6 2
tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku käe ja parema käe reegel jt.) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolu suunda tähistatakse skeemidel noolega. Voolu suund 7 1.4 Voolutihedus Juhtme soojenemistingimustest lähtuvalt on oluliseks suuruseks voolutihedus. Voolutiheduseks nimetatakse voolutugevuse I ja juhi ristlõikepindala S suhet I = S voolutihedus, amprites ruutmeetri kohta 2 (A/m ) I voolutugevus amprites (A) 2 S juhi ristlõikepindala ruutmeetrites (m ) 2 Voolutiheduse ühik on A/m . Mugavuse pärast kasutatakse praktikas enamasti ühikut amper 2 ruutmillimeetri kohta (A/mm ). 2 6 2
tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku käe ja parema käe reegel jt.) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolu suunda tähistatakse skeemidel noolega. Voolu suund 7 1.4 Voolutihedus Juhtme soojenemistingimustest lähtuvalt on oluliseks suuruseks voolutihedus. Voolutiheduseks nimetatakse voolutugevuse I ja juhi ristlõikepindala S suhet I = S voolutihedus, amprites ruutmeetri kohta 2 (A/m ) I voolutugevus amprites (A) 2 S juhi ristlõikepindala ruutmeetrites (m ) 2 Voolutiheduse ühik on A/m . Mugavuse pärast kasutatakse praktikas enamasti ühikut amper 2 ruutmillimeetri kohta (A/mm ). 2 6 2
7. Millist voolu nimetatakse alalisvooluks? 8. 1 kA = ... A 9. 1 mA = ... A 10.1 µA = ... A 11.Mis tekitavad juhtmes elektrivoolu? 12.Mida nimetatakse elektrivooluks? 13.Kuidas elektrivoolu tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? 14.Millal tekib juhtmes püsiv elektrivool? 15.Millal on vool võrdne ühe ampriga? 16.Milline on elektrivoolu leppeline suund? 17.Taskulambi voolutugevus on ... A. 18.Auto käivitamisel on voolutugevus käivitis enamasti vahemikus ... A. 19.Mida nimetatakse voolutiheduseks? 20.Nimetada voolutiheduse mõõtühik. 21.Voolutihedus lühiajaliselt töötavates mähistes on ... A/mm 22.Voolutihedus kestvalt töötavates masinates, trafodes ja mähistes on ... A/mm 23.Voolutihedus mõõtetehnikas on ... A/mm 24.Voolutihedus küttekehades on ... A/mm 9.Elektritakistus. 1. Mis takistab elektronide kindlasuunalist liikumist vooluringis? 2. Millal on takistus üks oom? Kirjutada takistuse arvutamise valem. 3
(110 / 20 ) Joonisel 1.3 on toodud veel 110/20 kV piirikõvera kolmas variant, mis on saadud Prantsusmaal koostatud 230/20 kV ning 63/20 kV piirikõverate [Pelissier, 1975] interpoleerimise teel, võttes seejuures cos φ = 0,9 . Viimane kõver on usutavam ja erinevus NL aegsetest seletub ilmselt vähemalt osaliselt sellega, et suhteliselt kõrgemalt on hinnatud energiakadude maksumust. Samal põhjusel on seal saadud ka ökonoomiliseks voolutiheduseks NL-s kasutatust märksa väiksem väärtus. Joonis 1.3. Nimipingete 110/20 kV piirikõverad Sellised nimipingete piirikõverad põhinevad ökonoomsusel ja on üsna ligi- kaudsed, kuna ei arvesta paljusid asjaolusid. Näiteks pole ranget reeglit ala- jaamadega seotud kulude arvestamise osas, ei arvestata paljusid piiranguid, nagu kitsendust pingekadudele 20 kV jaotusvõrgus, jne. Kõike seda pole siin
tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku käe ja parema käe reegel jt.) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolu suunda tähistatakse skeemidel noolega. Voolu suund 7 1.4 Voolutihedus Juhtme soojenemistingimustest lähtuvalt on oluliseks suuruseks voolutihedus. Voolutiheduseks nimetatakse voolutugevuse I ja juhi ristlõikepindala S suhet I = S voolutihedus, amprites ruutmeetri kohta 2 (A/m ) I voolutugevus amprites (A) 2 S juhi ristlõikepindala ruutmeetrites (m ) 2 Voolutiheduse ühik on A/m . Mugavuse pärast kasutatakse praktikas enamasti ühikut amper 2 ruutmillimeetri kohta (A/mm ). 2 6 2
kõrgpingetraumadena ja vastupidi. Suhet nimetatud suuruste vahel kirjeldab Ohmi seadus: I = U/R. Madalpinge – madalpingeõnnetusteks nimetatakse selliseid, mille korral on pinge kuni 1000 volti. Nõrkvoolu korral tekivad eelkõige ärritusefektid elektriliselt erutatavatele kudedele. Kõrgepinge – tugevvooluks peetakse pinget üle 1000 voldi ja voolutugevust üle 3 ampri. Kõrgepingeõnnetuste korral tulenevad kahjustused enamasti kuumuse toimest. Voolutihedus –voolutiheduseks nimetatakse voolutugevuse ja juhi ristlõike pindala suhet. Jäta meelde! Õnnetuse tagajärjed sõltuvad voolutihedusest. Pingel on elektrikahjustuste tekitamisel vaid teisejärguline roll. Voolutugevusi, mis on inimkehas voolanud, on erinevate takistuste tõttu enamasti peaaegu võimatu kindlaks määrata. Alalisvool – elekter voolab ainult ühes suunas. Alalisvool ärritab ainult sisse- ja väljalülitamisel, aga mitte elektrivoolu käigus
annaabi.ee 
