Pingega faasis aktiivvooluvektor Ia. Aktiivvooluvektori lõpust joonestatud pingest 90° mahajääv induktiivvoolu I L vektor. Selle lõpust on joonestatud mahtuvusvoolu IC vektor, mis on täpselt vastupidise suunaga ehk 90° pingest ees. Kuivõrd kõik voolud on kantud vektordiagrammile, saab koguvoolu vektori, kui ühendada koordinaatide algpunkt viimasena joonestatud vooluvektori lõpuga. Faasinihkenurk leitakse avaldisest Vooluresonantsiks nimetatakse sellist olukorda, kui IL=IC, mis tekib siis, kui xL=xC. Niisugusel juhul võivad haruvoolud olla suuremad, kui koguvool. 7. Võimsused vahelduvvooluringis a)Aktiivvõimsus Toiteallikast ei saabu võimsus ühtlase voona, vaid kahe impulsina perioodi vältel. Keskmist võimsust perioodi vältel nimetatakse aktiivvõimsuseks ja tähistatakse tähega P. P=U I=I2r b)Induktiivvõimsus
20. Vahelduvvoolu RLC-rööpahel. Pingeresonants Pingeresonants on olukord, kus vahelduvvoolu jadaahelas XL=XC, siis UL=UC ning pingekolmnurk taandub sirglõiguks ning kogupinge U on vooluga I faasis. Võrdsed ja vastassuunalised pinged UL ja UC kompentseeruvad vastastiku ning vooluahelal on aktiivtakistuse iseloom. 21. Ahelate arvutus tarvitite rööpühenduse puhul. Juhtivused vahelduvvooluahelas 22. Vahelduvvooli RLC-rööpahel. Vooluresonants Vooluresonantsiks nim nähtust, kus ahela takistus kasvab lõpmata suureks ning see omakorda tähendab voolu lakkamist. 23. Vahelduvvooluvõimsus. Võimsuskolmnurk. Võimsustegur ja selle parandamine Võimsustegur cosφ=P/S näitab, mitmenfiku osa toiteallika näivvõimsusest saab tarviti kasutada aktiivvõimsusena. Cosφ vähenemisel vool sama aktiivvõimsuse korral suureneb, koos sellega suurenevad ka võimsuskaod generaatorites, trafode ja ülekandeliinides.
maha (nagu joonisel), s.t. et I L > I C ja on negatiivne, kui vool on pingest ees, s.t. et IC > I L. Rööpühendusel pole takistuskolmnurka kogu vooluahela kohta (nagu oli jadaühendusel), sest voolukolmnurga külgede jagamisel pingega saab tulemuseks juhtivused, mitte takistused. Võimsuskolmnurk saadakse voolukolmnurga külgede korrutamisel pingega, just niisama, nagu jadaühendusel. Ka võimsuste arvutus on samasugune. Vooluresonants Vooluresonantsiks nimetatakse olukorda kui I L = I C , mis tekib siis kui x L = xC . Niisugusel juhul võivad haruvoolud olla suuremad kui koguvool. 97 Vooluresonants tekib kindlal sagedusel. Kui x L < xC , siis madalatel sagedustel on induktiivvool IL suurem kui mahtuvusvool IC. Sageduse suurendamisel võib jõuda olukorrani, mil x L = xC . Sel juhul 1 2 f 0 L = , 2 f 0 C
9. Milline on pingeresonantsi korral ahelas vool, takistus, pinge, võimsus ja cos ? 10.Mida tehakse pingeresonantsi saavutamiseks? 11.Kui suur on pingeresonantsi korral cos ? 12.Mida nimetatakse ülepingeks? Millest oleneb ülepinge väärtus? 13.Kus pingeresonantsi nähet kasutatakse? 14.Kus pingeresonantsi nähe on kasulik ja kus kahjulik nähtus? Tuua näiteid. 54.Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpõhendus. Vooluresonants 1. Millist nähtust nimetatakse vooluresonantsiks? 2. Millal ja millises vooluringis tekib vooluresonants? 3. Kuidas vooluresonantsi saada? 4. Milline on resonantsi korral vooluringi kogutakistus? 5. Milline on vooluresonantsi korral ahelas vool? 6. Kus vooluresonantsi kasutatakse? Kas vooluresonants on ohtlik nähtus? 55.Võimsustegur 1. Mida tähendab cos ? Kui suur võib cos maksimaalselt olla? 2. Miks püütakse cos parandada? 3. Mis kasu on cos tõstmisest? 4. Mida tehakse cos parandamiseks? 54.Aktiiv- ja reaktiivenergia 1
o. klemmipingest. Seetõttu nimetataksegi resonantsi jadaühenduse puhul pingeresonantsiks. 5. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööplülitus. Vooluresonants. Kuna vooluringi hargnemata osa voolI on kolme voolu geomeetriline summa, millest kaks IL ja IC on resonantsi puhul võrdsed ja vastassuunalised, siis võivad resonantsi korral olla, voolud induktiivsusel ja mahtuvusel märgatavalt suuremad vooluringi summaarsest voolust I. Seetõttu nimetataksegi resonantsi rööpühenduse puhul vooluresonantsiks. 6. Võimsused vahelduvvooluringis. Vahelduvvool- perioodiliselt muutuv vool, mille väärtused korduvad kindla ajavahemiku järel. 7. Kolmefaasiliste vooluringide tähtühendus. Tähtühenduse saamiseks ühendatakse mähiste lõpud ühte ühisesse punkti ehk sõlme N. Samasuguse sõlme N1 moodustab tarbija ehk koormuse kolme faasi ühendamine. Kahte sõlme N ja N1 ühendavat juhet läbib vool, mis on võrdne süsteemi kolme eri faasi voolude algebralise summaga s.o
maha (nagu joonisel), s.t. et I L > I C ja on negatiivne, kui vool on pingest ees, s.t. et IC > I L. Rööpühendusel pole takistuskolmnurka kogu vooluahela kohta (nagu oli jadaühendusel), sest voolukolmnurga külgede jagamisel pingega saab tulemuseks juhtivused, mitte takistused. Võimsuskolmnurk saadakse voolukolmnurga külgede korrutamisel pingega, just niisama, nagu jadaühendusel. Ka võimsuste arvutus on samasugune. Vooluresonants Vooluresonantsiks nimetatakse olukorda kui I L = I C , mis tekib siis kui x L = xC . Niisugusel juhul võivad haruvoolud olla suuremad kui koguvool. 97 Vooluresonants tekib kindlal sagedusel. Kui x L < xC , siis madalatel sagedustel on induktiivvool IL suurem kui mahtuvusvool IC. Sageduse suurendamisel võib jõuda olukorrani, mil x L = xC . Sel juhul 1 2 f 0 L = , 2 f 0 C
annaabi.ee 
