operatsioonvõimendid, kasutus, rakendus, parameetridega. IB on palju väiksem kui iC Baasivool moodustav kollektorvoolust 1-8% IC on peaaegu võrdne IE Vooluülekandetegur IK = * IE kus = 0,92....0,99 Avasuunareziim 1.Kui emittersiirde päripingestamise olukorras (transistori norm. Tööreziim), Rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv sisenpinge, siis tekitavad väiksesed sisendpinge muutused suhteliselt suuri emittervoolu muutuseid. 2.Peaegu sama suured voolumuutused kanduvad üle ka kollektorvoolule, kuna vooluülekandetegur = ... 1 3.Kollektorringi takistus on aga suur, kuna kollektorsiire on vastupingestatud . Lülitades sinna lisatakistuse koormuseks, ei mõjuta see kogu kollektorringi tööd. 4.Seega kanduvad emiteeris põhjustatud voolumuutused, ülekandununa kollektoriahelasse aga suurel kollektori takistusel pingemuutuse mis oleks väljundpingeks. KOKKUVÕTLIKULT Uvälj = (delta) IC * RK (vaskule poole avatud SUURUS m ) Usis = (delta) IE * r sus
Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetrid ja seadetakistid) - Lineaartakistid R = r ja mittelineaartakistid R r (termistor R = f(tº), varistor R = f(U)) Tingmärgid - Põhiparameetrid: Nimitakistus vastavalt reale E6, E12, E24, ... või E192: E6 (1,0; 1,5; 2,2; 3,3; 4,7; 6,8x10n); E12 (1,0; 1,2; 1,5; 1,8; 2,2; 2,7; 3,3; 3,9; 4,7; 5,6; 6,8; 8,2 x10n). Jne. Nimitakistuste vahemik 1...1T.
Nende omadused. Tagasisidetegur ja tagasiside sügavus. Tagasisidestatud võimendi võimendusteguri valem. VASTUSED YO 25. Transistor on pooljuhtseadis, millel on kaks p-n-siiret. Tal on kolm osa, millest kaks äärmist on ühesuguse juhtivusega, keskmine aga erineva juhtivusega. Vastavalt sellele, millist juhtivust omab keskmine osa. On võimalik valmistada kaht liiki transistore p-n-p ja n-p-n Tööpõhimõte : väikese takistusega emitterringis sisendpinge poolt tekitatud voolumuutused kanduvad peaaegu samasuurtena üle suure takistusega kollektorringi ning kollektorringi lülitatud koormustakistilt saamegi võimendatud väljundpinge. Seega võime transistori vaadelda ka kui takistuse muundit, millest on tuletatud ka selle nimetus. (TRANSfer resISTOR). 26. Väljatransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhtivust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta erinevalt bipolaartransistorist pingega tüüritav element
Selle anduri abil saab arvuti infot mootori koormatuse kohta. Hõrendusandur on kokku ehitatud signaalimuunduriga, mis muundab hõrenduse muutuse arvutile arusaadavaks. Temperatuuriandurina kasutatakse termistori, millel takistus temperatuuri tõustes muutub suurtes piirides. Muutuva temperatuuriga keskkonda paigutatud ja vooluringi ühendatud termistor põhjustab selles voolu muutusi. Muunduri abil tehakse voolumuutused mõistetavaks arvutile. Anduri abil jälgitakse ka küttesegu põlemist mootori silindris. Kütuse kokkuhoiu eesmärgil põletatakse silindrites võimalikult lahjat küttesegu. Lahja küttesegu tuleb süüdata normaalse koostisega segust varem. Liiga varane süütamine võib põhjustada mootoris küttesegu detonatsionilise põlemise. Detonatsiooni fikseerimiseks on mootoriploki küljes detonatsiooniandur. Kui see fikseerib detonatsiooni, seab arvuti süüte veidi hilisemaks
väiksem (tavaliselt 1... 8%): I E = I c + I B ; I B « Ic ; I E Ic Täpsemalt, IK = A · IE , kus A on vooluülekandetegur ehk staatiline voolu-võimendustegur, A väärtus on vahemikus 0,92 .. .0,99. Kui rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv-sisendpinge, siis tekitavad väikesed sisendpinge muutused küllalt suuri emittervoolu muutusi (avasuunareziim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd. Kollektorringis oleval koormustakistil aga tekivad kollektorvoolu muutuste tulemusena pingemuutused ja järelikult võime takistilt saada väljundpinge. Kirjeldatud protsessi illustreerivad joonisel 6.3 toodud graafikud. ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.35
E C B B C E C Täpsemalt, I = A · I , kus A on vooluülekandetegur ehk staatiline voolu-võimendustegur, C E A väärtus on vahemikus 0,92 ... 0,99. Kui rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv-sisendpinge, siis tekitavad väikesed sisendpinge muutused küllalt suuri emittervoolu muutusi (avasuunareziim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd. Kollektorringis oleval koormustakistil aga tekivad kollektorvoolu muutuste tulemusena pingemuutused ja järelikult võime takistilt saada võimendatud väljundpinge. Kirjeldatud protsessi illustreerivad joonisel 6.3 toodud graafikud . U J = I R » U = I r
korral läbib kollektorsiiret väga väike vastuvool. I E = IC + IB; IB « IC; IE IC Täpsemalt, IC = A · IE, kus A on vooluülekandetegur ehk staatiline voolu-võimendustegur, A väärtus on vahemikus 0,92 ... 0,99. Kui rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv-sisendpinge, siis tekitavad väikesed sisendpinge muutused küllalt suuri emittervoolu muutusi (avasuunareziim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd. Kollektorringis oleval koormustakistil aga tekivad kollektorvoolu muutuste tulemusena pingemuutused ja järelikult võime takistilt saada võimendatud väljundpinge. Kirjeldatud protsessi illustreerivad joonisel 6.3 toodud graafikud . UVÄLJ = I RL » Usis = IE rsis
annaabi.ee 
