Kaitse kaudpuute puhul (kaudpuutekaitse) saavutatakse rikkevoolu tekke tagamiskaitsega, rikkevoolu piiramisega allapoole elektrilööki põhjustavat väärtust, toitepinge automaatse väljalülitamisega, potentsiaaliühtlustuse kasutamisega. Rikkevoolukaitse ülesehitus Rikkevoolu olemus Ükski elektrotehnikas kasutatav isoleermaterjal pole ideaalne ning seetõttu tekib ka täiesti korras elektriseadmete ja –võrkude normaaltalitlusel voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neotraalijuhtides, vaid ka voolujuhtide ja maa vahelises ning voolujuhtide omavahelises isolatsioonis Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Kui isolatsioon on korras , on lekkevool väike. Näiteks: Faasipinge 230V ja isolatsioonitakistuse 0,5MΩ juures on ühe faasi lekkevool 0,5mA. Selline vool ei kujuta mingit ohtu elektriseadmetele ega ka neid teenindavatele inimestele. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri , s.o muutub
· Olema ventileeritav · Kondensvee äravool · Kaitseaste vähemalt IP34D Mõõtekilp sisetingimustes IP vähemalt 2 0 Jaotuskilp Territooriumi või ehituse keskne jaotus- ja lülitusseadmete kompleks koos juurdekuuluvate kaitse-, juhtimis ja muude seadmetega, ümbriste ja tarinditega. Peakilp kilp, millesse toitekaablid tuuakse otse madalpingevõrgust. Klemmkilp vahepunkt liinide harundamisel Lattliin metallkarbikusse paigutatud voolujuhtide pakett seadmete ja kaitsmete ühendamiseks on pesad eristatakse magistraal- ja jaotusliine Lattliinide eelised Võrreldes kaabelliinidega hoitakse kokku · Ruumi · Paigaldusaega · Materjali · Lihtne ümberpaigutada Lattliinid käivad lakke põrandale ja seinale.
t ka siis, kui see tungib inimesse. Seade lülitub välja enne, kui inimene saab eluohtliku elektrilöögi. Rikkevoolukaitse lülitab sel juhul seadme lihtsalt välja. Pärast liigvoolu katkestamist lülitatakse ta vastava hoova või nupu abil uuesti sisse. Rikkevoolukaitsmete nimirakendus 30 mA. Ükski isoleermaterjal pole ideaalne ning seetõttu tekib normaaltalitluses isegi korras elektriseadmetes ja -võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraal juhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Korras isolatsiooni puhul on lekkevool väike. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, s.o. muutub rikkevooluks, mida võib tingida: _ isolatsiooni üldine halvenemine (juhtmete niiskumine), _ isolatsiooni kohalik halvenemine, _ kereühendus elektriseadmetes, _ maaühendus liinides,
Rikkevoolu olemus. Isolatsioonimaterjalid ei ole ideaalsed, seetõttu tekib elektriseadmetes ja - võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Näiteks, faasipinge 230 V ja 0,5 M% juures on ühe faasi lekkevool ca 0,4 mA, mis pole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, so muutub rikkevooluks, mida põhjustavad: • isolatsiooni üldine halvenemine, nt vananemine, niiskumine jne, • kereühendus elektriseadmes isolatsiooni rikke tõttu,
2.2.2. Lühisvoolu perioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.3. Lühisvoolu aperioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.4. Lühisvoolu Joule'i integraali lihtsustatud arvutus 6.2.2.5. Aparaatide termilise taluvuse kontroll 6.3. Lühisvoolu elektrodünaamiline toime 6.3.1. Elektrodünaamilised jõud voolujuhtivate osade vahel 6.3.2. Elektrodünaamilised jõud kolmefaasilises voolujuhtide süsteemis 6.3.3. Lattide elektrodünaamilise taluvuse kontroll 6.3.4. Isolaatorite elektrodünaamilise taluvuse kontroll 7. Lühisvoolu piiramine 7.1. Lühisvoolu piiramine võtetega elektriskeemi koostamisel 7.2. Voolupiiravate reaktorite konstruktsioon ja kasutamine 7.3. Voolupiiravate reaktorite valik 8. Elektriseadmete maandamine 8.1. Maandustakistus 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3. Potentsiaali ühtlustamine 8.4
vahelises isolatsioonis mida nimetatakse lekkevooluks. Normaalses korras isolatsiooni puhul on lekkevool üliväike ja ei kujuta ohtu elektriseadmetele ega inimestele. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu väärtuse ning muutub seadmete riket või lühist või eluohtu põhjustavaks vooluks. Rikke põhjuseks võib olla · Isolatsiooni üldine halvenemine · Isolatsiooni kohalik halvenemine · Kereühendus elektriseadmes · Maaühendus liinis · Pingestatud voolujuhtide puutumine Sulavkaitse Sulavkaitsmed on elektriaparaadid, mis on ettenähtud elektrijuhistiku ja tarvitite kaitseks lühisvoolude eest. Sulavkaitsmetele esitatavad nõuded: · Sulavkaitsme aegvoolutunnusjoon peab kogu ulatuses paiknema kaitstava objekti aegvoolutunnusjoonest allpool ja temale võimalikult lähedal. · Sulavkaitsmed peavad rakenduma selektiivselt. · Kaitstava objekti
kaitstava objekti temperatuurist. Bimetallvabastite puudused: Viimase puuduse kõrvaldamiseks kasutatakse temperatuuriandureid (NTC termistore) NTC termistor (negative temperature coefficient) Rikkevoolukaitselüliti Rikkevoolukaitselüliti on mõeldud inimeste, loomade ja esemete ning hoonete kaitseks kokkupuute eest ohtliku pingega. Rikkevoolukaitselüliti reageerib rikkevoolule maa suhtes. Voolud isolatsioonis Lekkevool vool normaalolukorras voolujuhtide ja maa vahelises ning voolujuhtide omavahelises isolatsioonis. Rikkevool üle ohutu piiri suurenenud lekkevool põhjustatuna isolatsioonirikkest, kereühendusest või maaühendusest. Elektrilöök otse ja kaugpuutel Otsepuude - inimese või looma puutumine vastu elektriseadme pingestatud osi ja voolujuhte. Kaugpuude - puudutatakse isolatsiooni rikke tõttu voolu alla sattunud elektriseadme voolualteid osi (keret, kesta jne). Elektrilöök otse ja kaugpuutel Võrgusagedusliku vahelduvvoolu toime täiskasvanud inimesele
6.2.2.2. Lühisvoolu perioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.3. Lühisvoolu aperioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.4. Lühisvoolu Joule'i integraali lihtsustatud arvutus 6.2.2.5. Aparaatide termilise taluvuse kontroll 6.3. Lühisvoolu elektrodünaamiline toime 6.3.1. Elektrodünaamilised jõud voolujuhtivate osade vahel 6.3.2. Elektrodünaamilised jõud kolmefaasilises voolujuhtide süsteemis 6.3.3. Lattide elektrodünaamilise taluvuse kontroll 6.3.4. Isolaatorite elektrodünaamilise taluvuse kontroll TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iv Rein Oidram _____________________________________________________________________ 7. Lühisvoolu piiramine 7.1. Lühisvoolu piiramine võtetega elektriskeemi koostamisel 7.2
seda väiksem on) + pooli varjestuses indutseeritud pöörisvoolude takistus + raudsüdamiku takistus + pooli karkassi ja pooli traadi isolatsiooni kaod. 1) Ro - Pooli traadi takistus alalisvoolule ehk aktiivtakistus. 2) Rp - Pinnaefektist tingitud lisatakistus traadis. 3) Rl - Kõrgsageduslikule voolule poolis avaldab mõju veel takistus mis on tingitud lähedusefektist. (lähedusefekt seisneb selles, et lähedalasuvate voolujuhtide magnetväljad indutseerivad vastastikku lühisvoolusid, mis liituvad põhivooludega, mille tulemuseks on voolu ebaühtlane jagunemine voolujuhis). 4) Rv - Pooli varjest tingitud takistus.(Ümbritsevast isolaatorist tingitud takistus).Varjes tekib energiakadu, sest pooli magnetväli indutseerib varjes pöörisvoole. 5) Rd - Dielektrikuskaod, mis tekivad poolialuses (karkassis) ning traadi isolatsioonis. Neid kadusid saab arvestada
joonis 3.3, d. See on tüüpiline elektriajami pidurdustalitlus. Väljundtunnusjooned. Väljundtunnusjooned kujutavad endast muunduri väljunddiagrammi ehk väljundpinge ja koormusvoolu vahelisi sõltuvusi Ud (Id) voolu-pinge tasandil. Need sõltuvad koormuse vastuelektromotoorjõust ja muunduri sisetakistusest Ud = U0 U, kus U on voolujuhtide arvust k, pooljuhtseadiste pingelangust UF, koormusvoolust Id, faaside arvust m ja trafo aktiivtakistusest Rt sõltuv pingelang, mida vaadeldi eelnevalt trafo arvutuse puhul U = kUF + Id Rt + kmf1 Id Ltr Pidevvoolutalitluses kujutavad väljundtunnusjooned endast paralleelseid sirgeid (joonis 3.4, a). Koormusvoolu kasvamisel alaneb väljundpinge. Sõltuvalt võimsusest on voolu aktiiv-ja reaktiivkomponentide mõju pingelangule U erinev
annaabi.ee 
