Elektrostaatika tegeleb seisvate laengute uurimisega Elektromagnetism tegeleb kiirendusega liikuvate laengute uurimisega. (vahelduvvool) Elektormagneetline induktsioon elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel Pööriselektriväli nim elektrivälja, mille jõujooned on kinnisied jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas Induktsioonivool Induktsiooni elektromotoorjõuks nim tööd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise poistiivse laegu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U=v l B sin v-juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja tekitaja suhtes, B-magnetinduktsioon, l-juhtmelõigu pikkus
Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Nii nagu raskusjõud võrdsustab veetasemeid, nii võrdsustab elektriline jõud juhtide potentsiaale. Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Elektromagnetilise induktsiooni seadus väidab, et magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja (laengukandjaid paneb liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool). Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. http://www.koolielu.edu.ee/tehnoloogia/videod/video_06.htm video alalisvoolu masinast.. vb ei tööta vooluallikas FA = IBLsin (juhe liigub) FL = qvBsin (aineosake liigub) L = e * t/I i = - /t Fk = m a FL = Fk e = - L*l/t F juhtmelõigule mõjuv jõud (N) I juhet läbiv voolutugevus (A)
ja lasta sellest vool läbi. Tagasiside on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Elektromagnetnähtustes on igasugune elektrivälja muutus tagasisidestatud temaga kaasneva muutuse kaudu. Elektromagnetilise induktsiooni seadus väidab, et magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja (laengukandjaid paneb liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool). Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Eneseinduktsioon on elektromagnetilise induktsiooni alaliik, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Lenzi reegli kohaselt toimib induktsioonivool alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Induktiivsus näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu
I ELEKTROMAGNETISM * Elektromagnetism ksitleb laetud osakeste mittehtlast liikumist ning elektri- ja magnetvlja muundumist teineteiseks. * Elektromagnetilise induktsiooni nhtuseks nimetatakse elektrivlja tekkimist magnetvlja muutumisel. PRISELEKTRIVLI * Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jud, mis nihutab juhet magnetvljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. * Induktsiooni elektromotoorjuks nimetatakse td, mis juhet liigutav jud teeb hikulise positiivse laengu lbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral vrdub induktsiooni elektromotoorjud juhtmeligu otstel tekkiva pingega. * Voolu puudumise korral juhtmeligu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U=v l B sin ? V- juhtmeligu liikumise kiirus magnetvlja tekitaja suhtes B- magnetinduktsioon
suuremate vooludega. Näiteks, kui elektrivõrku ühendatakse ettenähtust suurem võimsus. Tulemuseks võib olla juhistiku ülekuumenemine ja isolatsiooni süttimine. Isolatsioonivõime kaotanud juhistikult kandub vool üle hoone metalltarinditele, põhjustades elektrilööke elusolenditele. Elektripaigaldiste ja tarvitite kaitseks liigvoolu eest kasutatakse automaatselt toimivaid kaitseseadmeid, mis rikketalitusse sattunud võrguosa või seadme kiiresti vooluahelast välja lülitavad. Enimkasutatavateks kaitseseadmeteks madalpingepaigaldistes on: - sulavkaitsmed (kaitsekorgid), - liigvoolukaitselülitid (automaatlülitid), - rikkevoolukaitselülitid. Sulavkaitsmed. Koosnevad kaitsmealusest põhjakontakti ja huulikkontaktiga, põhjarõngast, sulariga kaitsepadrunist ning kaitsmepeast. Liigvoolu korral katkestavad sulavkaitsmed voolu sulari läbipõlemise teel, seejuures lühisel kiiresti, liigkoormusel aeglasemalt
Kõikumine elektrivoolu pinge/voolutugevuse muutumine aja jooksul Seadmed on alati ettenähtud töötama kindlate elektriliste näitajatega, liigsuur- või liignõrk elektrivool kui ka tugev kõikumine mõjutavad tugevalt komponentide eluiga ja stabiilset töötamist. Ohutus Elekter on meie igapäevane abiline ja teener, kui aga seda valesti käsitleda võivad tagajärjed osutuda eluohtlikuks Kui oled elektriseadmetega ettevaatamatu võid muutuda ise osaks vooluahelast mida elektronid läbivad Amprid ja voldid Kõige ohtlikumaks elektri juures on voolutugevus e. Amprid, Pinge e. Voltidehulk madala voolutugevuse juures pole nii eluohtlik Elektrisokk võib põhjustada südame seiskumise või ja/või ränki põletushaavu Tähelepanu ! Elektriseadmeid ei ole mõistlik ise remontida, kui puuduvad spetsiaalsed oskused ja töövahendid, odavam on osta uus komponent, kui hakata riskima tervise ja varalise kahjuga
Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis. Baines µ= Bvaakum Mida kujutab endast ferro-, para- ja diamagneetikud? Paramagneetikud >=1, Diamagneetikud <=1, ferromagneetikud >>1, ferromagneetikud säilitavad magnetilise kadumisel oma välimised omadused Mida kujutab endast elektromagnetiline induktsioon? Laengukandjaid paneb liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool Mida nimetatakse magnetnivooks? Füüsikaline suuurus, magnetilist suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Milles seisneb elektromagnetilise induktsiooni seadus? Väidab, et magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Induktsiooni elektromotoorjõud
magnetvälja muutumisel. Elektrivool + magnetväli Liikumine Magnetväli + liikumine Elektrivool Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. Induktsiooni elektromotoorjõuks i nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega U(klemmipinge). Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel.
ohtlikud a Valede kaitsevahendite kasutamine on ohtlik a Vale tööriista kasutamine on ohtlik a Elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine on ohtlik a Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad Kannatanu ülevaatus ja esmaabi a Kui kannatanu on voolu all: a.) otsi voolu väljalülitamise võimalust, ära puutu kannatanut, kutsu abi (112) b.) Püüa kannatanu vooluahelast eemaldada elektrit mitte juhtiva eseme abil, näiteks mingi kuiva laua abil, kutsu abi (112) a Alles siis, kui oled kindel et kannatanu ei ole enam elektrivoolu all ja endale ohtu ei ole, tee järgnevat: a Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel või mitte a Kontrolli hingamist, kui ei hinga, siis kunstlik hingamine a Kontrolli kaelal pulsi olemasolu, pulsi puudumisel südamemassaaz a Kontrolli, kas esineb tugevaid väliseid verejookse a Kontrolli kas esineb soki tunnuseid
ohtlikud a Valede kaitsevahendite kasutamine on ohtlik a Vale tööriista kasutamine on ohtlik a Elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine on ohtlik a Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad Kannatanu ülevaatus ja esmaabi a Kui kannatanu on voolu all: a.) otsi voolu väljalülitamise võimalust, ära puutu kannatanut, kutsu abi (112) b.) Püüa kannatanu vooluahelast eemaldada elektrit mitte juhtiva eseme abil, näiteks mingi kuiva laua abil, kutsu abi (112) a Alles siis, kui oled kindel et kannatanu ei ole enam elektrivoolu all ja endale ohtu ei ole, tee järgnevat: a Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel või mitte a Kontrolli hingamist, kui ei hinga, siis kunstlik hingamine a Kontrolli kaelal pulsi olemasolu, pulsi puudumisel südamemassaaz a Kontrolli, kas esineb tugevaid väliseid verejookse a Kontrolli kas esineb soki tunnuseid
säästetrafo vahel on vahetu elektriline side? 25.Majapidamistransformaatorid. 26.Sobitustransformaator 27.Toitetransformaator. 28.Impulsstrafo. 29.Valida õige vastus: a) Sisselülitamisel tuleb kõigepealt elektrivõrku lülitada trafo ja alles siis ühendada trafoga elektritarbija. b) Sisselülitamisel tuleb kõigepealt ühendada trafoga elektritarbija ja alles siis lülitada elektrivõrku trafo. 30. Valida õige vastus: a) Väljalülitamisel tuleb kõigepealt tarbija trafo vooluahelast lahti võtta ja seejärel trafo elektrivõrgust välja lülitada. b) Väljalülitamisel tuleb kõigepealt trafo elektrivõrgust välja lülitada ja seejärel tarbija trafo vooluahelast lahti võtta. 31.Trafo kasutamise põhilised nõuded. 32.Miks ei tohi trafot ühendada alalisvoolu võrku? 68.Trafodest on vajalik teada järgmist: 1. Mis on trafo? 2. Kas trafomähiste vahel on elektriline side? 3. Kas trafomähised ja nendega ühendatud vooluringid on üksteisest isoleeritud 4
113. Ohtlikud pinged ja voolutugevused. 1. 0 mA kuni 10 mA tundlikkuse vähenemine, kihelus, ebamugavus 2. 10 mA kuni 20 mA valutunne, lihaste kontraktsioon. 3. alates 16 mA inimene ei vabane iseseisvalt elektrikontaktist 4. 25 mA kuni 80 mA hingamishäire, vererõhu tõus, häired südames 5. 80 mA kuni 3A minestus, südame värinad 6. suurem kui 3A südame peatumine, sokk, põletushaavad 114. Alalisvoolu mõju elusorganismile. Krampide teke, vooluahelast on kergem välja pääseda kui vahelduvvoolu omast. 115. Kui suur on ,,ohutu" voolutugevuse piir? Kuni 0,05 A
Elektrivool võib põhjustada: · Silmade kahjustuse · Nahapõletusi · Siseorganite ja kudede tugevaid kahjustusi · Lihaste kramplikke kokkutõmbeid · Hingamislihaste talitlus- häireid · Hingamise ja südametegevuse seiskumist Kannatanu ülevaatus ja esmaabi: · Kui kannatanu on voolu all: a) Otsi voolu väljalülitamise võimalus, ära puutu kannatanut, kutsu abi (112) b) Püüa kannatanu vooluahelast eemaldada elektrit mitte juhtiva eseme abil, näiteks mingi kuiva laua abil, kutsu abi (112) · Alles siis, kui oled kindel, et kannatanu ei ole enam elektrivoolu all ja endale ohtu ei ole, tee järgnevalt: Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel või mitte; Kontrolli hingamist, kui ei hinga, siis kunstlik hingamine; Kontrolli kaelal pulsi olemasolu, pulsi puudumisel südamemassaaz; Kontrolli, kas esineb tugevaid väliseid verejookse; Kontrolli, kas esineb soki tunnuseid;
Sama otstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega; seda määravad seadme kasutamisvõimalused. Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III klassi ohutusseadmed on kõige ohutumad. 39. Elektriõnnetuse kannatanule esmaabi osutamine Kui kannatanu on voolu all: a) otsi voolu väljalülitamise võimalust, ära puutu kannatanud, kutsu abi (112). b) püüa kannatanut vooluahelast eemaldada elektrit mitte juhtiva eseme abil, nt mingi kuiva laua abil, kutsu abi. Alles siis, kui oled kindel, et kannatanu ei ole enam elektrivoolu all ja endale ohtu ei ole tee järgnevat: kontrolli, kas kannatanu on teadvusel või mitte kontrolli hingamist, kui ei hinga, siis alusta kunstliku hingamisega kontrolli kaelal pulsi olemasolu, pulsi puudumisel südamemassaaz kontrolli, kas esineb tugevaid väliseid verejookse kontrolli, kas esineb soki tunnuseid
Ülaltoodu põhjal võib induktsiooni elektromotoorjõudu tõlgendada ka kui pinget, mis tekib katkestuskohas, kui me kasutame elektromagnetilisel induktsioonil põhinevat vooluallikat ja katkestame kuskil vooluringi. Lihtsaimaks selliseks vooluallikaks ongi liikumisel magnetvälja jõujooni lõikav juhtmetükk . Kokkuvõte. Induktsioonivoolu tekkimine. Jõud, mis nihutab juhet magnetväljas, paneb elektromagnetilise induktsiooni teel laengukandjad juhtmes liikuma. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. Pööriselektriväli. Pööriselektriväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörisjooned. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel tekkiv pinge-Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel tekkiv pinge avaldub kujul U=vlBsin, kus v on juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja tekitaja suhtes, B magnetinduktsioon, l
annaabi.ee 
