sõprade-tuttavate poolest. Patsiendi minapilt peab jääma terveks füüsilise haiguse korral, kui ka see saab kannatada on tervenemine kordades raskem. 2) Eesti meditsiin on väga arenenud. Nii spetsialiseerituse ja vahendite tasemel kui ka inimlikkuse poole pealt. Koolides õpetatakse, et kõige tähtsamaks aspektiks patsiendi ravis on tema rahulolu ja tervis. Ainuke puudus mida hetkel oskan näha on eutanaasia võimaluse olemasolu puudumine. Ravimatuid voodihaiged, kelle ainukeseks privileegiks on silmade pilgutamine ja hingamine, on meil palju. Lisaks inimesi, kelle haigusele lihtsalt puudub ravi või on elukvaliteet langenud alla poole normaalsuspiiri. Humanism tähendab seda, et patsiendil on olemas inimlikud eluvõimalused ja kui nende puudumise korral soovib tema või tema lähedased (suhtlusvõimetu inimese puhul) halastussurma, siis oleks see igati inimlikum variant.
vastu nagu on kirjutatud Eesti Päevalehe (01.04.1996) väljaandes. Koomas oleva patsiendi perekonnal veelgi raskem sellist otsust vastu võtta. Kuna nad armastavad oma ligimesi, kuid koomas inimese elushoidmine on liiga kallis. Juhul kui pole tegemist ahnete pärijatega kes ihkavad panna oma käsi suurele varandusele. Siis pole eutonaasia mitte tegemine isegi mõeldav. Vanainimestel on suures koguses rohte mida nad peavad võtma, et elada. Osadel neist on vähem vedanud ning nad on veel ka voodihaiged, kelle elu kulgeb voodis lebades. Kas siis ei oleks inimlik teha neile eutonaasia, kui nad ise seda soovivad, võimalik, et on. Näiteks Taanis tegutsenud tapjaõde tegi vanakeste soovid teoks, iseasi kas kõik vanurid olid sellega nõus. Selleises olukorras oli eutonaasia nii mõrv kui ka halastus. Keegi ei saa nõuda surma, kuid inimesed kellel ei ole lootust tervise paranemiseks, ainult hetkelisteks leevendusteks peaks olema võimalus pääseda. Kuid nad peaksid sügavalt järele
Piiratud liikumisvõime Eritamise elamistoimingusse kaasatud erinevad füüsilised oskused. Igasugune liikumisvõime piirang kitsendab ka inimese iseseisvuse potentsiaali. Lahases käsivars või käte tugevad artriidikahjustused ( ei suuda enda lahti riietada või tualettpaberit kasutada). Ratastoolis inimestel võib olla raskusi avalike käimlate kasutamisel (puuduvad ülessõiduteed, pole uksed piisavalt laiad). Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Voodihaiged Kui inimene peab erinevatel põhjustel pikemaks ajaks voodisse jääma, võib kladuda keha ning mao ja soolte lihaste toonus (kõhukinnisus). Uriinipais võib tekkida juhul, kui haiget hooldatakse seliliasendis (raskusjõud aitab kaasa uriini voolamisele neerudest kusepõide). Kui lihaste aktiivsus on vähenenud, on uriinis ka vähem happelisi jääkprodukte ning uriin muutub leeliseliseks (kivide tekkimine).
Muus osas on ravi sümptomaatiline ehk vaevusi leevendav (lihaslõõgastid, valuvaigistid jne). Prognoos Seljaaju kahjustused ei parane. Mõne kuu vältel võib kahjustatud piirkonna funktsioon mõneti paraneda (kuna seljaaju turse alaneb), kuid mitte enam. Kahjustus, mis püsib 6 kuud peale traumat, ei parane. Mida kõrgem on kahjustus, seda raskemad on tagajärjed. Ülemise kaelaosa kahjustusega haiged saavad kergesti kopsupõletiku, mis võib viia surmani. Kvadripleegiaga patsiendid on voodihaiged ning vajavad pidevat abi. Alakeha halvatusega inimesed aga saavad kasutada ratastooli ning liikuda osaliselt iseseisvalt. Eluea kestust seljaaju kahjustus üldjuhul ei mõjuta. Kui inimene elab üle 24 traumajärgset tundi, on ta suure tõenäosusega elus ka 10 aastat hiljem. Peamiseks elulemust määravateks teguriteks on inimese vanus, trauma "kõrgus" ja raskus ning kaasuvad haigused. Kuna halvatud inimeste suureks probleemiks on depressioon ehk meeleolu langus ning
võõrutusnähud. Alkoholijoobes tunduvad probleemid suuremana ning konfliktid on altimad tekkima. Mõnuainete puhul on lihtne neid üle doseerida, et meeleolu languse korral endalt elu võtta. Puuduliku sotsiaalse toetuse puhul tunneb inimene end üksikult ning isoleeritus suureneb, mis annab võimaluse oma probleemide peale mõelda ning nendesse sügavuti laskuda. Inimesed, kes on vanglas, haiglas või kodus, aga voodihaiged, omavad suuremat suitsiidiriski. Eriti oluline on aga perekonna olemasolu ja nende toetus. Abielu võimaldab suuremat sotsiaalset ja emotsionaalset toetust. Eriti raskesti mõjub üksi elamine vanematele meestele, kes vajavad enda kõrvale toetavat inimest rohkem kui naised. Intervjueerija peaks rõhku panema ka haigustele. Hormonaalsed haigused, mao- seedetrakti haigused, südamehaigused, rasked liigesepõletikud ja halvatused põhjustavad suitsiidiriski suurenemist
valud, võõrutusnähud. Alkoholijoobes tunduvad probleemid suuremana ning konfliktid on altimad tekkima. Mõnuainete puhul on lihtne neid üle doseerida, et meeleolu languse korral endalt elu võtta (Saveljev 2005). Puuduliku sotsiaalse toetuse puhul tunneb inimene end üksikult ning isoleeritus suureneb, mis annab võimaluse oma probleemide peale mõelda ning nendesse sügavuti laskuda. Inimesed, kes on vanglas, haiglas või kodus, aga voodihaiged, omavad suuremat 5 suitsiidiriski. Eriti oluline on aga perekonna olemasolu ja nende toetus. Abielu võimaldab suuremat sotsiaalset ja emotsionaalset toetust. Eriti raskesti mõjub üksi elamine vanematele meestele, kes vajavad enda kõrvale toetavat inimest rohkem kui naised (Saveljev 2005). Intervjueerija peaks rõhku panema ka haigustele. Hormonaalsed haigused, mao-
kevadel ja sügisel. Hooldekodu paikneb kolmes majas. Peamajas on naised, mehed on eraldi majades. Hooldekodus on seitse hooldajat ja hooldusjuht, kelleks on meditsiinilise hariduseega velsker. Käesolevast aastast on tööle võetud 0,5 koormusega tegevusjuht. Klientide vanus on 45 – 93 aastani. Kambja valla kliente on kaheksa, kõik teised on naabervaldadest ja on ka Harjumaalt ja Valgamaalt. Enamus neist on voodihaiged . On ka palju dementseid kliente. Hooldekodu kliente külastab nii perearst, vastavalt vajadusele kuid mitte vähemkui kord kuus ja ka psühhiaater. Iga klienti peetakse tema sünnipäeval meeles kaardi ja šokolaadiga. Pidulikult tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva, jaanipäeva kui ka jõule. Kord kuus toimub ka jumalateenistus. Vestlusest klientidega(kes oli võimelised kontakteeruma),tuli välja, et nad on oma eluga rahul. Keegi ei kurtnud. Nad olid rõõmsameelsed
uuesti. Ühekordsed ehk teipmähkmed koosnevad erinevatest sünteetilistest materjalidest ning on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Mähkmeid kasutatakse põhiliselt väikestel lastel, kes ei oska veel potil käia või märgavad voodit. Samas, neid võivad kasutada ka täiskasvanud, kes kannatavad uriinipidamatuse all, samuti kasutatakse mähkmeid olukordades, kus tualetikasutamine on võimatu, näiteks voodihaiged vanurid, aga ka inimesed, kes töötavad ekstreemsetes tingimustes, näiteks astronaudid. Käsitlen oma analüüsis põhiliselt teipmähkmeid, kuid käin põgusalt üle ka uuesti moodi tulnud riidest pestavad mähkmed. 3.1 Areng Esimene ühekordne mähe leiutati ja patendeeriti 1948. aastal. Alates esimese teipmähkme leiutamisest on neid pidevalt täiustatud, näiteks kasutatakse nüüd väga imavaid materjale, kinnitusi, mida on võimalik korduvalt avada ja sulgeda
Kangiprintsiibi kasutamine suurendab inimese tõstmis-, liigutamis- ja käsitsemisjõudu. 3.1.4. Raskusjõu seadus Igal objektil on raskuskese (inimesel on see umbes teise nimmelüli kõrgusel) ning on võimalik tõmmata kujutletav joon raskuskeskmest eseme toestuspinna keskpunkti. Mida laiem on toestusalus ja madalam raskuskese, seda stabiilsem on ese. Samuti on roomama hakkaval lapsel madal raskuskese ja lai toetusalus ja kui laps alguses püsti tõuseb, hoiab ta jalgu harkis. Kaua voodihaiged olnud inimesed toetuvad kõndimahakkamisel mööbliesemete vastu, hoiavad abistajal käest kinni või kasutavad jalutuskeppi, et oma toetusalust suurendada. Tõhus liikumine vajab rohkemat, kui lihtteadmisi organismi mehhaanikast. 3.1.5. Ergonoomika ja lihas- luukondlikud süsteemid Bioloogiliselt põhjendatud liikumise ja tegutsemise tõlgendus on piiratud lihaste mahu ja kokkutõmbejõuga. Ergonoomika käsitleb vastavuse loomist inimese ja tema tegevuse,
annaabi.ee 
