- Söögilaual olid 3 või 4 saldat jalga, plaat oli trapetsi kujuline, puust või kivist - Töölaud oli amuti trapetsi kujuline, masiivsed, jalad ahenesid või olid loomakäpa kujuga või olid lihtsalt painutatud jalad KIRST - Riided riputati nakki - Saranes kujult egiptuse kirstule, kaas oli lame või kumer või viilkatuse kujuga VOODID - Kuset, puhke- ja söögidiivan - Mugav, kõrge, voodi ees jalapink - Koosnes raamist ja nelinurgsetest postjalgadest - Kaunistati maalingutega,voluutide ja palmettidega - Põhi põimitud naharibadest - Voodi jalad meenutasid Kreeta ahenevaid sambaid, varasemad loomakäppasid või küüniseid - Ühed jalad olid pikemad ja ulatusid üle raami, kõrgem peats - Hellenismi ajal voodid nahk või siidpolstriga Mööbel Mustrid
lossiomanike kõrget seisust. Mõlemal pool väikest pilti on kahepealised lohed kolme krooniga. Stukklae keskele on maalitud Johann Londiceri poolt suur figuraalkompositsioon, millel kujutatakse Aktaioni ja Artemise lugu kreeka mütoloogiast (Ataion nägi, kui jumalanna Artemis suples oma nümfidega ja seepeale muudeti ta hirveks ning ta koerad sõid ta ära). Seinte ääres on seinast välja ulatuvad sambad väga uhkete voluutidega. Voluutide, lehtede ja muude kaunistustega on kaunistatud ka laed, seinad, ahjud jt. Banketisaal mulle eriti ei meeldinud. See oli küll kaunistatud, kuid oli mittemidagiütlev. Sain teada, et mööblit lossis ei olnud, see toodi Peterburist kaasa, kui Kadriorgu mindi. Alles 19. sajandil viidi lossi mööbel, mis sinna jäi. Toolid olid madalad, kuna naiste jalad ei tohtinud kleidi alt välja paista, seetõttu olid neil ka suured, maani kleidid. Banketisaalis
Raidportaal on tugeva profiiliga, talumkivid ulatuvad seinale lõpetamata kujul, mis on andnud alust oletuseks, et algselt oli portaalil veidi teistsugune kuju või on sealt aegade jooksul midagi kaduma läinud. Erilist tähelepanu väärib portaali kohal suurtest dolomiitplokkidest karniis, mille kohal dolomiidist voluutide vahel ornamenteeritud must kuldtähtedega kartusspealis. Ehisvormil on ladinakeelne kiri, mis rõhutab hoone ühiskondlikku eripära: SEMPER OFFICIO FUNGITUR
Ornament. Etruskide ornament oli mõjutatud kreeka ornamendist, palju kasutati paletti, seinamaalid tihti piiritletud suhteliselt laiade joontega. Mööbel. Etruski mööbel pärineb suures osas hauakambritest, kas originaalmööblina või freskodel kujutatuna. Etruskid valdasid suurepäraselt metallehistööd, palju mööbliesemeid oli dekoreeritud metallist kaunistustega. Sarkofaagikaaned kujundati tihti lebatsitena, see on etruski puhkemööbli kõige tuntum variant. Lebatseid kaunistati voluutide, loomakäpakujutiste ja ornamendiga. Lihtsad voodid olid metallist, pronksvitstest punutud põhjaga. Pronksist punuti ka istmete põhju. Etruski istemööblist on tuntud ka elegantse joonega troon (kuruuliste), hauakambritest on leitud pronkstoole. Pronksist valmistati kandelaabreid, etruskide metallieelistus väljendus ka pronksist silindrikujulistes kapikestes. Esemeid hoiti kirstudes. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 7 ANTIIKAEG.ROOMA
kõrvalestakujuliselt keerdunud plastiline ornamendimotiiv – kõhr. Palju kasutati ornamendina kartušši. Väga moodsad olid kujunduselementidena putod – (“putti”, itaalia k. “poiss”) ja rikkalik foliaaž˛ – rulluvad lehestikud, lilled. Mööbel. Barokiajastu mööbel oli suurejooneline, kurviliste ja laineliste joontega. Suurt rõhku pandi mugavusele. Korpusmööbli kujundamisel säilis arhitektuuridetailide kasutamine, eriti rõiva- ja pesukapid meenutasid oma sammaste, voluutide ja frontoonidega hoonete fassaade. Ilmusid mitmed uued mööbliliigid: kabinetid, kummutid, sekretärid, ilulauakesed, raskepärased balusterjalgadega troonilaadsed istmed, külluslikult nikerdatud käetugedega cabriol jalgadega leentoolid, suuremõõtmelised nikerdatud raamidega peeglid. Kasutusele tulid esimesed püsipolstrid - pealismaterjalidena kasutati nahka, gobelääni, villast ja sametkangast. 17. sajandi lõpul tuli uus
Kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest . Väike-Aasias koosneb ehhiin helmisnöörist ja munavöödist , Atikas on helmisnööri all lai palmettidega kaunistatud pael. Abakus koosneb rullpadjandist, mis on keskelt pisut nõgus ja keerdub külgedel nn. silma ümber voluutideks . Kapiteelile toetub arhitraav koos reljeefidega kaunistatud friisiga On olemas baas, mis võib varieeruda: alus, baas (plintos) kumer vorm vahetub nõgusaga. Voluutide vahele jääb munavööt, selle all väike "pärlite" rida (astragaal, helmisnöör). Arhitraav reegline mitmejaoline. Friis võib olla katkematu friis, kombineeritud hammaslõige (denticuli). Iseloomulik kergus Saledam sammas baasiga Baas koosneb nelinurksest alusplaadist (plint), kahest sel asetsevast süvarihvast (trohhüül) ja mõikast (torus); võib-olla ka kaks mõigast, mille vahel on trohhüül
Akende sümmeetriline paigutus toonitas korrusteks jaotamist, ülemised, eenduvad korrused toetusid rikkaliku dekoratiivkaunistusega konsoolidele (Lihunike Tsunfti Maja Hildesheimis, 1529), Hoogustunud elamuehitus säilitas enamuses samuti oma gooti pärase kitsa ja kõrge fassaadi, mille keskosa kaunistati tihti ärkliga. Renessansipärast horisontaalsust püüti saavutada korrustevaheliste simsside toonitamisega, akende sümmeetrilise paigutusega ja voluutide lisamisega astmikviilule. Siseruumide jaotuses domineeris läbi kahe korruse ulatuv keerdtrepiga vestibüül, selle ülaossa avanesid lodzadena elutoad. Tihti kuulusid selliste majade juurde ka arkaadiga piiratud sisehoovid (Pellerhaus Nürnbergis, 1602-07, hävinud). Mõnedes saksa hilisrenessansi ehitustes ilmnes orienteeritus Palladio rangelt klassikalisele laadile (Augsburgi raekoda, 1615-20, arh.E.Holl, 1573-1646). Madalmaade 15. ja 16
annaabi.ee 
