3) industrialiseerimine võimaldas osta tarbeesemeid 4) traditsioonilised oskused taandusid tööd tehti kaasaegsete töövahenditega · Maal elavnes kodutööndus. Esimesed alged 17-18 saj. Käsitööd hakati valmistama müügiks ja vahetuseks. Sellest võrsus järjest laienev paikkondlik kodutööndus, kus käsitööga tegeleti külade kaupa. Kesksel kohal olid puust lauanõud, painutatud kerega vakad, sõelad. · Avinurmes toodeti vokke, Laiksaare vallas tehti lookasid (hakati kutsuma Looga vallaks) ja rattaid, Haanja vallas hakati valmistama piipusid, mida müüdi isegi vene turule. Äri läks päris hästi kuni tulid müügile paberrossid. · Rahva pärimuslik traditsiooniline kodukäsitöö muutus rahvusliku identiteedi kandjaks, mis võimendus eriti 20. sajandi alguses eestluse rõhutamisega.
kasutamist üha enam sulametalli otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga malmid. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. 7 2. Malmi kasutamine 2.1 Toidunõude valmistamine Malmi on kasutatud juba sajandeid toidunõude valmistamisel tema hea kuumuskindluse tõttu. Malmist valmistatakse tihti haudepotte, panne, vokke, grille, küpsetusplaate. Tavaliselt on uued malmnõud kaetud roostetamist takistava läbipaistva kaitsekihiga, milleks võib olla näiteks vaha, mis tuleb aga enne kasutust kuuma küpsetusõli abil eemaldada. Ka küpsetamise ettevalmistamiseks tuleb roostekihi vältimiseks tavaliselt panni pinda mitu korda töödelda kuuma küpsetusõliga. Malmi võib katta ka erinevat värvi emailkihiga. 2.2 Küttesüsteemid Malmist valatakse hoonete küttesüsteemidele radiaatorid, katlad ja pliidirauad
Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades vilditaolise kihi. Seda nimetatakse vanuvuseks. Vanutamise teel toodetakse kalevit, drappi, vilti.(allikas 2) Villane lõng Villast lõnga valmistatakse villa ketramisel. Vanasti kasutati selleks vokke. Inimesed kasvatasid lambaid, pügasid neid lambakääridega ja töötlesid ning ketrasid villa käsitsi. Tänapäeval toodetakse villast lõnga tööstuslikult. Lõngad võivad olla siledad või tombulised, korrutatud või korrutamata. Tänapäeval müügil olevad lõngad on enamasti värvikindlad. Valget villast lõnga saab ka ise värvida kas sünteetiliste või looduslike (taimsete) värvidega, arvestades vastavat tehnoloogiat. Lõnga
teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse -4- ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades vilditaolise kihi. Seda nimetatakse vanuvuseks. Vanutamise teel toodetakse kalevit, drappi, vilti. Villane lõng Villast lõnga valmistatakse villa ketramisel. Vanasti kasutati selleks vokke. Inimesed kasvatasid lambaid, pügasid neid lambakääridega ja töötlesid ning ketrasid villa käsitsi. Tänapäeval toodetakse villast lõnga tööstuslikult. Lõngad võivad olla siledad või tombulised, korrutatud või korrutamata. Tänapäeval müügil olevad lõngad on enamasti värvikindlad. Valget villast lõnga saab ka ise värvida kas sünteetiliste või looduslike (taimsete) värvidega, arvestades vastavat tehnoloogiat. Lõnga värvikindlust kontrollitakse nii, et lõng pannakse
taandusid. • Kodutööndus (18-19 sajand)- käsitöölised spetsialiseerusid ja valmistasid käsitööd müügiks/ vahetuseks ja sellest võrsus järjest laienev paikkondlik kodutööndus, kus käsitööga tegeleti külade kaupa, külad tegid ühelaadseid esemeid ja enamasti müügiks või viljalasku. • Kesksel kohal olid puust lauanõud, kausse, painutatud kerega vakad, sõelad. • Avinurmes toodeti vokke. • Laiksaare vallas tehti lookasid ja rattaid. • Haanja vallas kus oli vähe metsa ja puitu oli vähe hakati valmistama piipusid ja need müüdi ka vene turule, äri õitses kuni tulid paberossid müügile. • Rahva pärimuslik traditsiooniline kodu käsitöö muutus rahvusliku identiteedi kandjaks, mis võimendus 20-nda sajandi alguses eestluse rõhutamisel. Eesti keel tänapäeval
Nad olid peamiseks lüliks, kelle kaudu mitmesugused uued tööriistad ja töövõtted külakäsitöölisteni ja sealt edasi talupoegade majapidamistesse levisid. Mitmesuguste kutseoskustega puutöömeistrite olemasolust maal 19. sajandi algul annavad tunnistust ka 1820. aastail pandud perekonnanimed, mille hulgas on hulganisti puutöödega seotuid. Neilt kutseoskustega käsitöölistelt on talupojad tellinud veimevakku, riidekirste, õllekanne, vokke, rangipuid, vankrirattaid jm. Viisutegija Ajaliselt jagunes puutööde tegemine kaheks: põllutööde perioodil tehti vaid kõige hädapärasemaid töid, talvisel ajal oli see aga meespere peamisi ülesandeid. Et puutööd nõudsid valgust, oli meeste töökohaks rehetoa aknaalune valgem osa. Suvel ehitati ka elamuid ja kõrvalhooneid. Kogu puutöödeks vajalik tarbepuu ja ehitusmaterjal varuti talvel, detsembrist veebruarini, mil mahlad puus veel ei liigu ja puu "surnud" on
Krõõdal sündis varsti tütar. Andresel oli kahju, et ei sündinud poisslaps. Esimene talv möödus vahetpidamatus töömurdmises. Oli sadu või tuisk, ikka pidi väljas olema, et midagi raiuda, saagida või vedada. Pikad õhtud hööveldas ja kopsis peremees kruupingil, sest majas oli igasuguseist tarbeasjust nappus. Ka sulane nokitses midagi tegi lusikaid, punus heinavõrku ja pastlapaelu. Naispere vuristas vokke kuni poole ööni ja hommikul algas töö jälle kella nelja, viie ajal. Sulane Juss jäi kevadel edasi Andrese tallu tööle. Aga Mai läks ära ja tema asemele tuli uus kaubelda. 7. Oru Pearu jääb alla Vargamäe Krõõda heledale häälele (X ptk.) Kevadel algas ka ühise kraavi kaevamine, mida tegi sauna Madis. Ühel päeval juhtus midagi. Eespere sead ja paar lehma olid kesal söömas, mida piiras kolmelt küljelt Eespere aed ja ühelt küljelt Tagapere aed
annaabi.ee 
