Barokkmuusika Prantsusmaal · Sidemed kahe maa vahel olid pealtnäha väga tihedad, ei võetud vastastikku võõrast muusikat omaks. · Kuid kokkuvõtlikult toimusid Prantsusmaal analoogsed muusikalised arengud kui Itaalias. Barokkmuusika Prantsusmaal · 1570.a tegutses Pariisis haritlastering Académie de Poésie et de Musique. · · Nad uurisid kreeka-rooma luulet ja panid aluse uule lavazanrile -õukonnaballett. · · Erinevalt klassikalisest balletist on selles palju vokaalnumbreid, mille kaudu antakse edasi balletistseenide poeetiline sisu. · · Õukonnaballetis kutselisi tantsijaid peaaegu ei kasutatud, esinesid õukondlased ise. Barokkmuusika Prantsusmaal · 1650.aastatel tuli uue zanrina, vastukaaluks tõsise sisuga õukonnaballetile, ilmale ballettkomöödia. · Selle aluseks on sõnaline komöödialavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. · Kuulsaks sai see zanr tänu kümmekond aastat ühisele
Ooperi sünd 1600. aasta paiku mõjutas oluliselt järgneva sajandi muusikat. Barokkooperi virtuoossed aariad lõid nö "erutatud laulmisstiili". Kuulsaimad ooperiheliloojad olid näiteks Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi keskel sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate kummardamine. Kuulsaim kastraat oli itaallane Farinelli. Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist oli palju vokaalnumbreid. Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt Instrumentaalmuusika 17
Algselt oli ballet vaid kuninglikule õukonnale. Louis XIV ,kes valitses 72 aastat Prantsusmaad on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise,kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks,teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele. Erinevalt klassikalisest balletist on barokiajastu tantsuetendustes rohkem vokaalnumbreid,milles esitatakse balletistseenide poeetiline sisu. Tantsjateks olid õukondlased ise. 1661.aastal lasi Louis XIV rajada Pariisi Kuningliku Tantsuakadeemia,kus pandi alus professionaalsele balletiõpetusele. Louis XIV lõpetas tantsimise ja balletietendustes osalemise 1670.aastal ning siis hakkasid balletti tantsima vaid professionaalsed tantsijad,kes esitasid virtuoosseid etendusi,mis nii tantsude kui ka meloodia poolest tekitasid publikule afektiseisundit.
Barokkooperi virtuoossed aariad lõid nö "erutatud laulmisstiili". Kuulsaimad ooperiheliloojad olid näiteks Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi keskel sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate kummardamine. Kuulsaim kastraat oli itaallane Farinelli. Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist oli palju vokaalnumbreid. Teised uued vokaalinstrumentaalzanrid Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da capoaaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Instrumentaalmuusika 17
17. sajandil hakkasid nad tomineerima ooperites Carlo Broschi (Farinelli) http://www.youtube.com/watch?v=GIPQtelKN28 Balleti sünd Balletti juured ulatuvad 15. saj lõppu Ballett sündis Prantsusmaal umbes 17. sajandi keskel Esialgu oli ballett mõeldud vaid kuninglikule õukonnale. Õukonnaballet tõsine ballett ja saavutas haripunkti Louis XIV valitsemiseajal 1650. aastatel lisandus ballettkomöödia Etendustes oli ka rohkesti vokaalnumbreid Ballett 1661. aastal rajati Pariisi Kuninglik Tantsuakateemia Sellega pandi alus professionaalsele balleti õpetusele Esialgu tantsisid vaid mehed Naistatsijad tulid lavale aastal 1681 17. sajandi lõpul saavutas suure populaarsuse ballett ka Venemaal. Jean Baptiste Lully (1632-1687) Esimene suur ja väga karmikäeline orkestri- ja teatrijuht Sündis itaalias 1646 aastal alustas ta Prantsusmaal oma karjääri printsess Orleansi toapoisina 1672
Ooper- Ooperi sünd 1600. aasta paiku mõjutas oluliselt järgneva sajandi muusikat. Barokkooperi virtuoossed aariad lõid nö "erutatud laulmisstiili". Kuulsaimad ooperiheliloojad olid näiteks Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi keskel sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate kummardamine. Kuulsaim kastraat oli itaallane Farinelli. Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist oli palju vokaalnumbreid. Oratoorium-Suur kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Sarnaneb ooperiga, kuid dramaatiline sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega, ilma lavastuseta. Siin ei kasutata lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Ooper-Lavateos, milles on ühendatud vokaal-ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näitekunst ja kujutav kunst. Esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist
Muusikas segunesid prantsuse ja itaalia eeskujud inglise vana muusikatraditsiooniga. Ooper Ooperi sünd 1600. aasta paiku mõjutas oluliselt järgneva sajandi muusikat. Kuulsaimad ooperiheliloojad olid näiteks Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi keskel sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate kummardamine. Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist oli palju vokaalnumbreid. Teised uued vokaalinstrumentaalzanrid Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele dacapoaaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Neid kirjutasid tihti samad ning esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Instrumentaalmuusika 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo ja
Nende hulgas ka Giulio Caccini ( Sõnastas barokialguse mõtte, Firenza laululooja) Lois XIV-päikesekuningas, enne tema trooniletulekut juhtis riiki Giulio Mazarini ( Prantsusmaal nimetati teda Jules Mazaren´iks) 1570.aastal tegutses haritlaste ring - Poeesia ja Muusika akadeemia, mis oli samade suunitlustega nagu Firenze Camerata´gi. Prantslased jõudsid mütoloogia ainelise balletini, erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkem vokaalnumbreid (kõnelähedased soololaulud, koorid) Kõik õukondlased, kes vähegi oskasid tantsida pandi tantsima. 1650. aastal lisandub ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödia. Ballettkomöödia tegi kuulsaks Moliere (komöödiakirjanik) Prantsuse baroki suurkujuks oli Jean Baptiste Lully ( despootlik/punktuaalne orkestridirigent), kelle balletkomöödia on "Kodanlasest aadlimees" Lüüriline tragöödia-Tõsine Prantsuse stiilis ooper
OOPER PRANTSUSMAAL Prantsuse barokkmuusikat tutntakse oluliselt vähem kui itaalia heliloojate teoseid ning see vähenegi pärineb enamasti hilisbaroki perioodist, 18.sajandi algusest. 1570.aastal tegutses Pariisis Firenze Camerataga sarnanev haritlastering, mille nimetus oli Académie de Poésie ey de Musique. Erinevalt firenzelastest polnud tulemuseks mitte ooper, vaid õukonnabalett (ballet de cour). Erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkesti vokaalnumbreid kõnelähedasi soololaule ja koore, milles esitatakse balletisseenide sisu. Tantsijateks olid õukondlased, teada on ka Louis XIV balletiharrastus. 1650.aastal lisandus tõsisele õukonnaballetile balllettkomöödia (comédie-ballet). Selle aluseks on sõnaline komöödilavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Prantsusmaa ooperiheliloojaks number üks oli tol ajal Jean-Baptiste Lully. JEAN-BAPTISTE LULLY
ajaloos. Ooper ja ballett Prantsusmaal 1570 tegutses Pariisis Firenze Camerataga sarnanev haritlastering, Poeesia ja Muus. Akadeemia, mis tegeles kreeka-rooma luule uurimisega ja pani vanakreeka kirjanduse eeskujul aluse uuele lavazanrile, kuhu kuulusid luule, muus., tants, maali- ja kostüümikunst. Erinevalt firenzelastest polnud aga tulemuseks ooper vaid mütoloogiaaineline õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist on rohkesti ka vokaalnumbreid. Algul ei kasutatud kutselisi tantsijaid vaid esinesid õukondlased ise (Louis XIV). 1650ndatel lisandus tõsisele õukonnaballetile ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödialavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Esimeseks tõsiseks prantsuse stiilis ooperiks võib pidada lüürilist tragöödiat mille eeskujuks oli prantsuse näitekirjanduse klassitsistlik tragöödia, ning omapäraks itaalia ooperiga võrreldes on
OOPER PRANTSUSMAAL Prantsuse barokkmuusikat tutntakse oluliselt vähem kui itaalia heliloojate teoseid ning see vähenegi pärineb enamasti hilisbaroki perioodist, 18.sajandi algusest. 1570.aastal tegutses Pariisis Firenze Camerataga sarnanev haritlastering, mille nimetus oli Académie de Poésie ey de Musique. Erinevalt firenzelastest polnud tulemuseks mitte ooper, vaid õukonnabalett (ballet de cour). Erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkesti vokaalnumbreid kõnelähedasi soololaule ja koore, milles esitatakse balletisseenide sisu. Tantsijateks olid õukondlased, teada on ka Louis XIV balletiharrastus. 1650.aastal lisandus tõsisele õukonnaballetile balllettkomöödia (comédie-ballet). Selle aluseks on sõnaline komöödilavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Prantsusmaa ooperiheliloojaks number üks oli tol ajal Jean-Baptiste Lully. JEAN-BAPTISTE LULLY
· Claudio Monteverdi- esimene arvestatav ooperilooja, tuntumad ooperid ,,Orpheus", ,,Odysseuse kojutulek" ja ,,Ariadne" · Arcangelo Corelli- kammersonaadi väljapaistvaim viljeleja · Antonio Vivaldi- väljapaistvaim orkestrimuusika looja · Alessandro Scarlatti- Napoli ooperi väljapaistvaim esindaja. Prantsusmaa Ooperi asemel sai Prantsuse õukonnas kuulsaks mütoloogiaaineline ballett, kus oli ka vokaalnumbreid. Hiljem lisandus ballettkomöödia. · Jean-Baptiste Lully- kuningliku ooperiteatri looja ja juht, lõi kõrgetasemelise õukonnaorkestri, kirjutas Prantsuse stiilis tõsiseid oopereid ehk lüürilisi tragöödiaid, ooperid ,,Alkestis", ,,Theseus", ,,Attis", ,,Roland"; pani aluse Prantuse avamängule. · Jean-Philippe Rameau- viljakas klavessiinimuusika looja, elu teisel poolel kirjutas enam lavamuusikat, oma õpikuga ,,Harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele
ooperimuus. ajaloos. 1.3. Ooper ja ballett Prantsusmaal 1570 tegutses Pariisis Firenze Camerataga sarnanev haritlastering, Poeesia ja Muus. Akadeemia, mis tegeles kreeka-rooma luule uurimisega ja pani vanakreeka kirjanduse eeskujul aluse uuele lavazanrile, kuhu kuulusid luule, muus., tants, maali- ja kostüümikunst. Erinevalt firenzelastest polnud aga tulemuseks ooper vaid mütoloogiaaineline õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist on rohkesti ka vokaalnumbreid. Algul ei kasutatud kutselisi tantsijaid vaid esinesid õukondlased ise (Louis XIV). 1650ndatel lisandus tõsisele õukonnaballetile ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödialavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Esimeseks tõsiseks prantsuse stiilis ooperiks võib pidada lüürilist tragöödiat mille eeskujuks oli prantsuse näitekirjanduse klassitsistlik tragöödia, ning omapäraks itaalia ooperiga võrreldes on rohked balleti- ja kooristseenid. 1.3.1
Lisaks sellele on väga märkimisväärne, kuidas ta kannab oma erilise, väljendusrikka kõla edasi ka väiksematesse zanritesse; ta mõtleb ka neid luues orkestraalselt. Ulatusliku ja tuntud orkestrimuusika kõrval esindavad Sibeliuse soololaulud meile vähetuntud, kuid samuti tähtsat loomingulist külge, mida tuntakse palju vähem Sibelius on kirjutanud 109 laulu, hulgaliselt klaveriteoseid, muusika 13le näidendile, milles on ka vokaalnumbreid, ühe ooperi ja 21 iseseisvat koorilaulu. Ka eesti lauljad on esitanud tema vokaalteoseid, kuid mitte väga tihti. Üks nendest haruldatest esinemistest toimus 27. jaanuaril 2007. aastal Raekojas. Esitamisele tuli kolm Sibeliuse laulu : ,,Flickan kom ifrån sin älskling möte " ("Tuli kohtamiselt neiu "), ,,Kyssens hopp " "Suudluse ootus" ja ,, Svarta Rosar " (,,Must roos ") ning ,, Demanten på marssnön " (,, Teemant märtsilumel")
annaabi.ee 
