sa tuled, too mull' lilli". 3. Rahvaviisiseaded (,,Lauliku lapsepõli", ,,Pidu hakkab", ,,Tuljak") Konstantin Türnpu (1865-1927) Helilooja, organist, legendaarne koorijuht. 1886. aastal astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi, pärast täiendas end Saksamaal koorijuhtimise alal. 1916. aastal kutsuti Türnpu Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks. Türnpu initsiatiivil pandi 1921. aastal alus Eesti Lauljate Liidule. Türnpu loomind piirdub vokaalmuusikaga, ligi 60 koorilaulu ja 7 soololaulu. Tuntuimad teosed on ,,Mu isamaa nad olid matnud", ,,Priiuse hommikul", ,,Kevade tunne", ,,Talvine õhtu" ja ,,Luiged". Rahva seas on ka laialt levinud ,,Lahkudes", ,,Meil aiaäärne tänavas", ,,Troost" Aleksander Läte (1860-1948) Mitmekülgne muusikategelane, koori- ja orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist. 1900. aastal moodustas ta kooliõpilastest,
Barokkstiil saab alguse arhitektuurist ehk kujutatud kunstist. Järjest enam hakati huvituma muusikute tasest/meisterlikkusest. Barokkajastul tekib virtuooside kultus. Püüti inimest mõjutada emotsionaalselt. Barokk stiil tõi ka muusikasse palju uut. 2). Barokkmuusika uued jooned ja nähtused. Barokkajastul sai järjest enam õukonnamuusikute ülesanneteks esinemine külalistele, efektsed kondserdid kaubalinnade peakirikutes, muutsid võimalikuks demonstreerida linna jõukust ja hiilgust. Vokaalmuusikaga võrdsele kohale tõuseb ka instrumentaalmuusika. Muusikas hakkab esikohal olema üks pea hääl. Teos sai tähtsaks ka bassipartii ehk katkematu teos. Muusika pidi olema tundeküllane ja pingeline, seda annabki edasi meloodia. 3). Barokkmuusika peamised muusikazanrid. Instrumentaalmuusika muutus väga oluliseks. Kontsert-3 osaline teos pillidele. Kontserdi eriliik CONTSERTO GROSSO-3osaline teos, kus vastanduvad väike solistide grupp ja suurem ansambel
saksa, itaalia ja prantsuse ooper); 2) reformieelsed ooperid ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin" (loominguline küpsus); 3) reformitud ooperid ,,Nibelungi sõrmus"; ,,Tristan ja Isolde"; ,,Nürnbergi meisterlauljad"; ,,Parsifal" Ooperireform: o Kustutas saalis tuled o Saalipõrand ehitati kaldu o Orkester paigutati orkestriauku o Juhtmotiiv tegelastele o Orkester ja orkestri osatähtsus võrdsustus vokaalmuusikaga o Loobus numbriooperist Ooperid olid muusikalised draamad (lavategevus ja muusika on võrdselt olulised) Peaosatäitjad suured kangelased (Saksa ja Skandinaavia eepostest ja legendidest) Teemad ennastohverdav armastus; kunst ,,Nibelungi sõrmus" 4 ooperit, 4 õhtut I eelõhtu ,,Reini kuld"; II 1.päev ,,Valküür"; 2.päev ,,Siegfried"; 3.päev ,,Jumalate hukk"
baltisaksa seltskonnaga ning seetõttu jäi esialgu eesti kultuuri- ja seltsielust kõrvale, kuid esines siiski üldjuhina V (1894) ja VI (1896) üldlaulupeol. Aastal 1916 kutsuti ta vastasutatud Tallinna Meestelaulu seltsi koorijuhiks. Sellestpeale lõi ta eesti muusikaelus innukalt kaasa. Tema initsatiivil pandi 1921.aastal alus Eesti Lauljate Liidule, mille juhatusse kuulus - vaatamata aina süvenevale kopsuhaigusele - ka Konstantin Türnpu. Looming Tema looming piirdub eranditult vokaalmuusikaga, ligi 60 koorilaulu kõrval kuulub sellesse ka 7 soololaulu. Laulude tekstid põhinevad enamasti Anna Haava (Miina Härmal samuti), Martin Lipu, Elise Auna ning Eduard Wöhrmanni sulest, hilisemas loomingus lisanduvad Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Villem Grünthal - Ridala jt. Kuigi Türnpu praktiline tegevus oli seotud aastaid saksa ringkondadega, on saksakeelsele tekstile loodud vaid paar laulu. Suurema osa oma lauludest kirjutas ta
Orkestreid võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli mängida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. sajandi algul hakkasid tekkima tudengite ja linnakodanike muusikaühingud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel. Samalaadsed koosseisud barokstiili vokaalmuusikaga, aga samuti vokaalmuusikale iseloomulik meloodika ning improvisatsioonilised kaunistused tulid varsti üle ka pillimuusikasse. Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks pilliansambliks barokktrio, mille koosseisus on kaks meloodiapilli ja basso continuo. Barokktrio oli aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele orkestrikoosseisule. Üks zanritest, mis barokiajastul arenes, oli sonaat. Sonaadiks nimetati ansamblile loodud teost
sageli polüfooniavõtteid. (Tema 7-osalise(!) keelpillikvarteti avaosakson fuuga). Sümfonism Beethoveni III sümfoonias nähakse teose arenguloogika ja ulatuslike mõõtmete tõttu kogu 19. sajandi sümfonismi algust. Tema populaarseim sümfoonia on allutatud üheainsa põhimotiivi teisendusele. Peakujundi sisemine liikumine algab nõrgalt taktiosalt (takti algul on paus) ja on suunatud viimasele noodile rõhulisel taktiosal: ta-ta-ta-taa! IX sümfoonias sidus Beethoven sümfoonia vokaalmuusikaga esmakordselt osalevad sümfoonia ettekandel (finaalis) koor ja solistid. Tekstpärines F. Schilleri oodist (=kiidulaulust) "Rõõmule". Kõiki osi läbivaks motiiviks on intervall laskuv kvart. Beethoven loobus sümfooniates tavapärasest menuetist ning komponeeris selle asemel skertso. Ehkki tõlkes tähendab skertso nalja, võttis Beethoven asja siiski tõsiselt ning osa nimetus viitab ennekõike tormakale tempole.Loominguline inimene ,,Ta oli väike ning jändrik, atleedi kehaehitusega
Hakkas võtma eratunde ja omandas lühikese ajaga vajalikud teadmised. 1831 Leipzigi ülikoolis õppis muusikat. Lisaks dirigent ja muusikakirjanik. Põhiline loominguala on ooper, kuhu tõi palju uut ja teostas sellega ooperireformi. Ooperireform seisnes: · Kustutas saalis tuled; · Saali põrand ehitati kaldu; · Orkester paigutati orkestriauku; · Võttis tegelaste jaoks kasutusele juhtmotiivi; · Orkestri osatähtsus võrdsustus vokaalmuusikaga; · Loobus numbriooperist (sisu ja muusika ei voolanud katkematult edasi). Wagner ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikaga stseenidele; · Ooperil on muusikalised draamad; · Lavaline tegevus on võrdne muusikaga. Wagneri eesmärgiks oli see, et vaataja peab ooperi vaatamise tulemusena muutuma. Tuntumad ooperid: · ,,Lendav hollandlane" · ,,Tannhäuser" · ,,Lohengrin" · ,,Nibelungi sõrmus" koosneb neljast eraldi ooperist.
kriitika, ühiskond pole armastusvõimeline) otsib kontakti publikuga (programmiline muusika; oma teoste seletamine ajakirjanduses; Wagneril ooperiteater Bayreuthis). Kunstnik tunnetab end prohveti ja märtrina. Huvi psühholoogia vastu, 19. sajandi keskel hakatakse esmakordselt rääkima alateadvusest, sajandi lõpuks töötab Freud välja oma psühhoanalüüsi põhimõtted. Ideed: 1. Absoluutne muusika. Tekstita instrumentaalmuusika võrdvääristub vokaalmuusikaga. (Muusikakuulamise raskus, millest rääkisime.) (Absol. muusika: antiigi sfäärideharmoonia elustub uut moodi, läbi inimese vahetu kõlataju looduses universumis. Muusika on loomise puhas algheli, puhtaimal kujul esineb instrumentaalmuusikas.) Saksa romantik-luuletaja Friedrich Schlegel võrdles instrumentaalmuusikat filosoofilise meditatsiooniga. 2. Kunstireligioon. Ühiskonna ilmalikustumine (materialism, religiooni kriitika) kunst ja muusika võtavad endale religiooni
annaabi.ee 
